4-15-7179/5 · 4-15-7179/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-7179

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-7179 (2316,15,010259) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik E.J, ik XXX, elukoht: XXX asukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Ruth Kotov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. E.J süüdi tunnistada NPALS § 15

1

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et

ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 10 (kümme) tundi.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 kuuline tähtaeg

alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasulik töö peab olema tehtud hiljemalt 07.12.2015.

4. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib politseiasutuse taotluse alusel

pöörata KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse

karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

5. Kohtuotsus saata täitmiseks menetlusaluse isiku asukohajärgsele politseiprefektuurile, so

Lõuna prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.10.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus

2 aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

07.08.2015 koostatud väärteoprotokollist nr 20150807208401 nähtuvalt peeti 07.08.2015 kell

15.20 Tallinnas Tuulemaa 20 juures kaupluse Maxima kõrval kinni E.J, kelle

organismis tuvastati indikaatorvahendiga Rapid Stat positiivne tulemus amfetamiinile, diasepaamile ja metadoonile, lisaks esinesid prooviandjal narkootilise aine tarvitamise tunnused ning menetlusaslune isik nõustus indikaatorvahendi näiduga. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli märkinud, et eile, 06.08.2015 tarvitas amfetamiini ja metadooni, aga täna tarvitas veenisiseselt amfetamiini, diasepaami.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuid esitas kohtule kirjaliku taotluse, milles märkis, et on teadlik kohtuistungi ajast ja kohast, kuid tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda,

kuna viibib alates 11.09.2015 XXX. Taotluses palutakse arutada ilma tema osavõtuta ja võimaluse korral võimaldada ravil olles sooritada üldkasuliku töö tunde.

Menetlusaluse isiku viibimist XXX asutuses on kirjalikult kinnitanud ka XXX juht.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik on piisava ajavaruga teadlik väärteoasja

aritamise ajast ja kohast ning kuna kohus ei ole menetlusaluse isiku osavõttu väärteoasja arutamisest kohustuslikuks teinud ja menetlusalune isik ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta V™S § 90 lg 1 korras.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 10 päeva aresti ning kohtuväline menetleja ei ole vastu kui kohus asendab aresti üldkasuliku tööga, milline tehakse ära raviasutuses.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, indikaatorvahendi

kasutamise protokolliga ja sellele märgitud menetlusaluse isiku selgituste ja märkustega

kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on tuvastatud indikaatorvahendi positiivne

näit amfetamiinile. Lisaks on tuvastatud metadooni ja diasepaami tarvitamise tunnused. Joobeseisundile viitavate tunnustena on tuvastatud ka süstejäljed, silmade punetus ning väikesed silmapupillid. Lisaks eelnimetatud tunnustele on sedastatud ka häritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja unisus.

Indikaatorvahendiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31

lg 1 alusel koostatud

sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, menetlusalusel isikul tuvastatud sünteetiline opioid metadoon II nimekirja ja diasepaam IV nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1

sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid,

mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

3

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine,

sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11

kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on E.J-i käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 15 1 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt

erinevate väärtegude, sh ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii

rahatrahvi kui arestiga. Kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks sellele on

menetlusalust isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele

vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end

ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti.

Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud nii lühemaajaliste kui ka pikemaajaliste arestidega ja menetlusalune isik on jätkanud samalaadsete

väärtegude toimepanemist. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub

seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis võiks asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku

süü ei ole kuigi suur. Samas on teda samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt

karistatud arestidega, mistõttu leiab kohus, et vastavalt omaks võetud karistuspraktikale tuleb vaatamata vähesele süüle mõista rangem karistus, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama

keelunormi kehtivusest. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista karistuse, mis on lähedane ettenähtud sanktsiooni keskmisele määrale. Puutuvalt menetlusaluse isiku kohtule esitatud taotlusse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga

peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid

puuduks kohtu arvates igasugune alus mõistetava aresti asendamiseks, kuivõrd ka

pikemaajalised arestid ei ole oma mõju avaldanud. Samas on tegemist olukorraga, kus

menetlusalune isik on iseseisvalt asunud ravile, mille kestus on kuude pikkune. Juhul, kui

menetlusalune isik peaks asuma aresti kandma, väljuks ta kontrollitud keskkonnast, mis võib

halvasti mõjuda ravi tulemustele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule

mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga, milline võimalusel tuleks teha samas

keskkonnas, kus menetlusalune isik viibib, so XXX. Seetõttu saadab kohus kohtuotsuse täitmiseks menetlusaluse isiku asukohajärgsele prefektuurile, so Lõuna prefektuurile.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/