2-15-11851/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2015 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-11851 Tsiviilasi

K. L.i hagi I. L.i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. L., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx Kostja I. L., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxx x, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada K. L.i hagi. Lahutada K. L.i (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja I. L.i (L., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx kande nr xxx all. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

10.08.2015 esitas K. L. kohtule hagiavalduse I. L.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnus xx xx xxxx. Alaealisi lapsi pooltel ei ole, vara jagada samuti mitte. Eraldi on elatud juba 10 aastat ning kuna hageja elab xxxxxx, ei ole võimalik ka Eesti perekonnaseisuasutuses abielu lahutamine.

Kostja kohtule kijralikku vastust ei esitanud. Kohus kuulas hageja ära 02.10.2015 ära telefoni teel, ta jäi hagiavalduse juurde ega soovinud leppimisaega. Hageja selgitas, et elab ja töötab välisriigis alates xxxx a novembrikuust, enne seda elas ta viis aastat kostjast eraldi korteris. Pooltel on üks täisealine laps (poeg), läbi kelle on võimalik suhelda, omavahelist kontakti ei ole.

Tsiviilasi nr 2-15-11851

2 (2) Kostja kuulas kohus ära kohtusaalis 02.10.2015. Kostja kinnitas, et hageja esiletoodud asjaolud on õiged ning vastuväiteid abielu lahutamisele temal ei ole. Kooselu ei ole olnud aastaid ning alust selle taastamiseks ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PkS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PkS § 67 lg 3).

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud lahus 10 aastat ning nende käitumine ei viita võimalusele abielusuhete ja abielulise kooselu taastamisele (omavahel ei suhelda). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks, sisuliselt on pooled otsustanud abielu lahutada ja minna oma eludega edasi. Ühiseid alaealisi lapsi ei ole ja varalised nõuded teineteise vastu puuduvad. Abielueelse perekonnanime taastamist hageja ei ole soovinud. Kuivõrd hageja elab välisriigis, ei ole perekonnaseisuasutus PKS § 64 järgi abielu lahutamiseks pädev ning seda saab teha üksnes kohus.

Seega rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik