1-15-6373/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-6373

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2015. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-6373 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19. augusti 2015. a otsus Julia Zaverjuhha süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Julia Zaverjuhha ja tema kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Julia Zaverjuhha ja tema kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kulli apellatsioonid Harju Maakohtu 19. augusti 2015. a kohtuotsuse peale Julia Zaverjuhha süüdistusasjas läbi vaatamata ja tagastada.

Välja mõista Julia Zaverjuhhalt Eesti Vabariigi kasuks 24 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Gennadi Kullile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300).

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 19. augusti 2015. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati

J. Zaverjuhha süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 29. augusti 2013. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 6 aastat vangistust algusega 29. aprillist 2015.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud, s.o sundraha 975 eurot, ekspertiisitasu 252 eurot ja määratud kaitsja tasu 192 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. J. Zaverjuhha mõisteti süüdi selles, et ta varem narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest karistatud isikuna käitles 2015. aasta aprillikuus uuesti ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, s.o fentanüüli ja amfetamiini. Ta omandas narkootilised ained tuvastamata ajal ja viisil ning hoidis neid oma elukohas Tallinnas Xxxxxx xx-xxx korteris kuni 29. aprillil 2015 teostatud läbiotsimiseni.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav J. Zaverjuhha ja tema kaitsja vandeadvokaat G. Kull.

3.1 J. Zaverjuhha vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, taotledes jätta need täielikult või osaliselt riigi kanda. Taotlust põhjendab sellega, et tal puudub alaline töökoht ja vanglast vabanedes on tal keeruline tööd leida. Lisaks sellele on tal juba võlgnevus riigi ees, mida ta püüab võimaluse korral tasapisi hüvitada.

3.2 Kaitsja taotleb J. Zaverjuhhale mõistetud karistuse tähtaja lühendamist, sest mõistetud karistuse pikkus on liialt suur.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

KrMS § 245 lg 1 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas karistuse liik ja määr (p 8) ning süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana (p 12). Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr (KrMS § 245 lg 3).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega

3(4) või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lõige 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseaduses sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või süülisuse puudumise tõttu. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis.

Käesolevas asjas süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides sellistele rikkumistele viidatud ei ole.

7. augustil 2015 prokuröri Raigo Aasa, süüdistatava Julia Zaverjuhha ja kaitsja Gennadi Kulli vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et J. Zaverjuhhale mõistetakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistus 3 aastaks, mida suurendatakse Harju Maakohtu 29. augusti 2013. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõistetakse vangistus 6 aastaks. Lisaks sellele lepiti kokku, et J. Zaverjuhha peab hüvitama sundraha

975 eurot, ekspertiisitasu 252 eurot ja määratud kaitsja tasu 168 eurot (tl 73-75).

19. augustil 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J. Zaverjuhha on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde. Kaitsja on taotlenud jätta osa menetluskulusid riigi kanda ning võimaldada menetluskulude tasumist ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 84). Apelleeritud kohtuotsusega ongi J. Zaverjuhha kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulud. Kohus on rahuldanud kaitsja taotluse ja võimaldanud J. Zaverjuhhal tasuda kriminaalmenetluse kulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 85-86). Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab.

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

Asjaolu, et süüdistatav J. Zaverjuhha on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS §

318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS

4(4) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava J. Zaverjuhha ja tema kaitsja vandeadvokaat G. Kulli apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata.

Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/