1-15-2319/36 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

1-15-2319

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2319 Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi aeg ja koht 2., 14. ja 21. september 2015, Tallinn Kriminaalasi U.B süüdistuses KarS § 121 ( § 121 lg 2 p 3) järgi

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu ü Maakohtu 1. juuni 2015. a otsus ldmenetluses Apellan t Kaitsja Prokurör Lääne ringkonnaprokurör Ringkonnaprokuratuuri Merike Lugna Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Suvorova Süüdistatav

U.B (isikukood XXX elukoht ); Xxxxx x-x, xxxxx; EV kodanik; B korduvalt töökoht OÜ; karistatud, viimati Viru Maakohtu 5. mai 2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi -de 7, 8 ja

Kannatanu AK

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 1. juuni 2015. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Legalia kasuks

258 (kakssada viiskümmend kaheksa rot ja 48 senti (sh käibemaks) kaitsjatasu ja ) eu

õigusabi osutamisega seotud kuluhüvitist vandeadvokaadi Natalja Suvorova poolt U.B-le

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Välja mõista U.B-lt riigieelarve tuludesse eelnimetatud kaitsjatasu ja kuluhüvitise katteks 258 kakssada viiskümmend kaheksa ( ) eurot ja 48 senti.

2

EDASIKAEBE KORD

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.B-le esitati detsembril 2014 Xxxxxxxxxx süüdistus selles, et 6. lükkas ta

xxxxx asulas Xxxx x- AK teda 3- x köögis pikali ning lõi 4 korral jalaga näkku, tekitades löömisega füüsilist valu ja vigastusi. Alates 1. AK-le jaanuarist 2015 kehtima hakanud KarS-i redaktsiooni järgi on s tegu karistatav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, ee sest U.B on juba varasemalt kuriteo eest karistatud. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava

2. Pärnu Maakohtu 1. juuni 2015. a otsusega tunnistati U.B KarS § 121 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 3) järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi suurenda mõistetud karistust ti Viru Maakohtu 5. mai 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võ , mõistes U.B-le rra

liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 6 kuud. Karistusaja algust arvestati alates karistuse

kandmisele asumise päevast. Maakohus mõistis U.B-lt menetluskuluna riigituludesse

välja sundraha ja tasu riigi õigusabi eest.

3.1. Maakohus leidis, et kannatanu ning tunnistajate JL, MP-i ja MM ütlustega on tõendatud,

et süüdistatav tõukas kannatanu pikali ja lõi teda. Süüdistatava vastupidised ütlused luges maakohus kannatanu ja eelnimetatud tunnistajate ütlustega kummutatuks. Tekkinud vigastused

luges kohus tuvastatuks SA- tatud kehavigastuse dokumenteerimise s Järvamaa Haigla koos kaardi alusel. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

AK võinuks süüdistuses loetletud ja meditsiiniasutuses tuvastatud vigastused saada vaid tõukamise teel. Kannatanul said fikseeritud

vigastused tekkida üksnes löömise tagajärjel. üüdistatav S a arvamuse kohta, et tema kohta valetatakse, sest ta oli korteris viibijate jaoks ainuke võõras isik, märkis kohus, et ei leidu ühtegi objektiivset põhjust, miks peaks tunnistaja JL ja kannatanu valetama isiku peale, kellega nad varasemalt kokku ei ole puutunud. Kohus leidis, et U.B käitumine oli õigusvastane ja süüline.

3.2. U.B-le karistust mõistes esmalt tähelepanu sellele juhtis maakohus , et kuriteo

toimepanemise ajal kehtinud karistusena ette r KarS § 121 nägi ahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Alates 1. jaanuarist 2015 vastab tema tegu - 121 lg 2 p- 3 KarS § le le , mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus märkis, et U.B on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Kohus ei tuvastanud tema

süüd raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kuna U.B on varasemalt juba vägivallakuriteo eest vangistusega karistatud ja see karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, siis ei pidanud kohus põhjendatuks karistada teda rahalise karistusega. U.B on kalduvus füüsilisele vägivallale ning varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud, millest tulenevalt tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks mõista talle reaalne vangistus. is veel, et Kohus märk pelgalt asjaolu, et U.B käib tööl ja oleks valmis kandma rahalist karistust või tegema ÜKT tunde, ei anna alust tema reaalsest vangistusest vabastamiseks, sest sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma

3

edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist

reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav oleks võimeline kandma rahalist karistust või tegema ÜKT tunde. Kohtu hinnangul puuduvad arutatavas asjas erisused

, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni U.B kaitsja, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist ja U.B õigeksmõistmist või alternatiivselt talle rahalise karistuse

mõistmist või tema karistamist kuni kahe-aastase vangistusega, mis omakorda asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, märkides, et U.B küll tõukas kannatanut, kuid sellest tõukest kannatanu ei kukkunud. Samuti ei ole U.B kannatanut löönud ega talle tervisekahjustusi põhjustanud. U.B tõukas kannatanut, sest astus välja

kannatanu elukaaslase kaitseks. Kaitsja arvates tuleb kannatanu ja tema elukaaslase kohtus

antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Teised kohtus üle kuulatud tunnistajad ei ole aga üldse

andnud ütlusi, millest nähtuks, et U.B oleks kannatanut löönud. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et U.B karistamise kergemaliigilise karistusega välistab asjaolu, et teda on varasemalt vägivallakuriteo eest juba vangistusega karistatud.

5. U.B esitas 24. augustil 2015 ringkonnakohtule „lisa apellatsioonile“, milles taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Samuti on ta kohtule esitanud kannatanu ja tunnistaja JL omakäeliselt kirjutatud „ütlused“, mida ta palub kohtuasja juurde võtta. Nimetatud omakäeliselt kirjutatud avalduses märgib tunnistaja

JL, et

andis maakohtus süüdistatava kohta valeütlusi. Kannatanu väidab aga, et ta andis ütlusi vastavalt enda elukaaslase räägitule ja tegelikult ta ei tea, kes teda lõi. 26. augustil 2015 on U.B

kaitsja esitanud ringkonnakohtule taotluse, milles ta taotleb seoses uute asjaolude ilmsikstulekuga tunnistaja JL

ja kannatanu ringkonnakohtu istungil üle kuulamist.

6. Ringkonnakohtu istungil ja 26. augustil 2015 esitatud jäi kaitsja oma apellatsiooni taotluse juurde, paludes apellatsiooni ja taotluse toetas apellatsiooni ja rahuldada. Süüdistatav palus selle rahuldada. Süüdistatav jäi ka oma 24. augustil 2015 esitatud taotluste juurde, paludes ka selle rahuldada, samuti toetas ta kaitsja 26. augustil 2015 esitatud taotlust. Prokurör vaidles apellatsioonile ja taotlustele n d rahuldamata. vastu ja palus jätta ee Kohtuistungil kuulati üle kannatanu ja tunnistaja JL AK seoses nende poolt kirjutatud omakäeliste „ütlustega“, milles mõlemad eelmärgitud isikud selgitasid, et U.B ei ole isik, kes pani toime süüdistuses kirjeldatud teo. Süüdistatav U.B selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta tunnistab end süüdi lükkamises, mille tagajärjel kannatanu aga ei kukkunud. Samuti eitab ta jätkuvalt AK kannatanu löömist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja esitatud taotlustega, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, kuulanud kohtuistungil üle kannatanu ja tunnistaja JL ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Apellandi arvates on tõendamata see, et U.B lõi süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil kannatanu -t. Tema hinnangul tuleb kannatanu ja tunnistaja JL maakohtus AK

4

antud sellekohastesse ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

8.1. Maakohtu istungil on tunnistaja MM andnud ütlusi, mille kohaselt ta küll ise süüdistuse sisuks olevat olukorda vahetult pealt ei näinud, sest oli sinna suunas seljaga, kuid ta kuulis riidu AK ja JL vahel. Seejärel sai MM aru, et U.B läks tülile vahele ning seejärel oli kannatanu pikali maas ja tema nina verine. Kas U.B kannatanut tõukas või lõi, seda ta ei näinud.

Tunnistaja MP ja JL ütlustest sündmustiku kohta nähtub, et U.B, minnes vahele AK tülile, tõukas kannatanut, kes selle tulemusel maha kukkus. Tunnistaja küll eitab, et U.B oleks kannatanut seejärel ka löönud, kuid möönab, et peale kukkumist oli AK-l huule juurest katki. Tunnistaja JL ütlustest nähtub aga, et U.B lükkas kannatanut ja seejärel lõi teda jalaga mitmel korral näkku. Kannatanu ise on andnud ütlusi, et oli joobes ja tal või tekkida

konflikt oma elukaaslasega. Seejärel avastas ta end ühtäkki pikali maas ning püsti tõustes märkas, et tal oli nägu katki ja kaks esihammast lahti. Ta ei saanud aru, kes ta pikali tõukas ja

kes teda lõi. Nendest ütlustest on maakohus teinud järelduse, et just U.B tõukas kannatanu pikali ning lõi teda seejärel. Kolleegium leiab, et maakohtu niisugune järeldus on põhjendatud.

8.2.

Tunnistajate MM ja MP Kaitsja ja ütlusi ei ole apellatsioonis kahtluse alla seatud. süüdistatav on nii maa kui ka ringkonnakohtus kinnitanud, et U.B tõukas kannatanut. -

Seega puudub vaidlus asjaolus, et U.B tõukas kannatanut ja süüdistatav . Kaitsja vaidlustavad üksnes seda, et kannatanu kukkus tõukamise tulemusel ja et U.B seejärel teda JL on selle asjaolu kohta valetanud. Kaitsja arvates ka korduvalt lõi, leides, et tunnistaja

tuleks kriitiliselt suhtuda ka kannatanu maakohtu istungil antud ütlustesse, kuid

ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millises osas tuleks kaitsja arvates ütlustesse AK

kriitiliselt suhtuda. Tema on osanud kirjeldada üksnes seda, et ta endale segastel asjaoludel kukkus ja et püsti tõustes oli ta nägu katki ning kaks hammas ei ole ise väitnud, et t lahti.

AK süüdistatav oleks teda löönud – ta ei tea, kuidas ta vigastused sai ning on lööja kohta öelnud

üksnes seda, mida väitis talle JL. Seega puuduvad tema ütlustes igasugused sisemised vastuolud

või vastuolud kaitsja ja süüdistatava püstitatud versiooniga. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu vaidlustatud otsuses asjakohaselt selgitatud, miks tuleb kannatanu ja tunnistaja JL

ütlusi toimunu kohta pidada usaldusväärseteks. Puuduvad asjaolud, mis sunniks ringkonnakohut asuma maakohtust erinevale seisukohale.

8.3. Kaitsja ja süüdistatav on püüdnud nimetatud isikute ütlusi jätkuvalt kahtluse alla seada ja diskrediteerida neid muu hulgas ringkonnakohtule esitatud kahe omakäelise paberiga, milles

tunnistaja JL kinnitab, et andis maakohtus valeütlusi ning kannatanu kinnitab, et andis

maakohtus selliseid ütlusi, nagu rääkida käskis. Tegelikult ta aga ei tea, kes teda lõi. JL tal Ringkonnakohtu istungil tunnistaja JL ja kannatanu selgitasid, mis asjaoludel nad omakäelised

kirjutised koostasid ja allkirjastasid. Nimelt saabus U.B nende ühisesse elukohta ja soovis, et tunnistaja ja kannatanu niisugused kirjutised koostaks. Ta keeldus lahkumast enne kui on saanud, selle, mida soovib. Seejuures dikteeris süüdistatav JL-le, mida tuleb kirjutada ja pakkus tunnistajale ning kannatanule koostatud paberite eest ka raha (vt r 21. septembri 2015. gk

a istungi protokoll, lk-d 5-6).

AK oli sel hetkel niivõrd tugevas alkoholijoobes, et polnud võimeline ise kirjutama, nii et ka tema „ütlused“ on kirja pannud JL.

AK üksnes allkirjastas oma elukaaslase kirjutatud paberi (vt r 21. septembri 2015. a istungi protokoll, lk 3). JL gk on

ringkonnakohtule selgitanud, et ta ei näinud muud võimalust U.B-st vabaneda, kui

viimase nõutud tekstid kirjutada. Samas on ta võitnud, et rääkis maakohtu istungil AK

tõukamise ja löömise kohta tõtt ning tema poolt kirjutatud paberitel märgitu ei vasta tõele (vt rgk 21. septembri 2015. a istungi protokoll, lk 6). Kolleegiumi hinnangul ei esine tunnistaja

5

JL ja kannatanu ütlustes vastuolusid. Nad on arusaadavalt ja kohtu jaoks veenvalt selgitanud ka seda, millistel asjaoludel koostati omakäelised kirjutised. idlusalustes kirjutistes märgitu ei Va

vasta kohtu hinnangul sisult tegelikkusele ning on kirjutatud üksnes eesmärgiga vabaneda tülikast süüdistatavast, kes keeldus JL ja elukohast lahkumast. AK

9. Nõustuda ei saa ka kaitsja tao ega mõista U.B-le ke tlus rgem karistus (kas rahaline karistus või siis lühem vangistus, mis asendada karistus üldkasuliku tööga Mõistetud karistust ).

on maakohus nõuetekohaselt põhjendanud. U.B on juba varem vägivallakuri o eest te

vangistusega karistatu

. Sellises d, jättes selle toona siiski tingimisi täitmisele pööramata

olukorras oleks põhjendamatu talle järjekordse samalaadse kuriteo eest varasemast

kergemaliigilise karistuse mõistmine. Toimepandud teo eest mõistetud karistus vastab

seadusele ja kohtupraktikas kujunenud ka Kolleegium ristuse mõistmise üldpõhimõtetele.

nõustub maakohtu põhjendustega mõistetud karistuse liigile ja määrale täielikult ega pea KrMS 342 lg 1 p-le 3 tuginedes vajalikuks maakohtu argumente ses osas

§ üle korrata.

10. Kuna U.B-le mõistetud karistus vastab seadusele ja selle kergendamiseks puudub

alus ning kuna seadusele vastav on ka U.B-le KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus, puudub ringkonnakohtul isegi võimalus asuda kaaluma U.B kaitsja taotlust asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 kohaselt saab üldkasuliku tööga

asendada üksnes kuni kaheaastast vangistust. U.B-le on liitkaristusena mõistetud aga

vangistus kaheks aastaks ja kuueks kuuks. Seega tuleb kaitsja taotlus üldkasuliku töö kohald

amiseks jätta rahuldamata.

11. 337 lg 1 p-st 1 Eeltoodust johtuvalt ja juhindudes KrMS § jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata.

12. Kaitsja on esitanud kolm taotlust riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kaks pooltundi maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele. Teise taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud üks pooltund 2. septembril 2015 toimunud ringkonnakohtu istungil osalemiseks ja üks pooltund 14. septembril 2015 toimunud ringkonnakohtu istungil osalemiseks, mille eest kaitsja taotleb

tasu määramist kokku 48 eurot (sh käibemaks). Samuti taotleb kaitsja kummalegi istungile

tulemise eest s 76,32 õidukulu hüvitamist Raplast Tallinnasse kokku eurot (sh käibemaks). Kolmanda taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kaks pooltundi 21. septembril 2015 toimunud

ringkonnakohtu istungil osalemiseks. Selle eest taotleb kaitsja tasu määramist kokku koos käibemaksuga 48 eurot. Samuti taotleb kaitsja sõidukulu hüvitamist Raplast Tallinnasse kokku

summas 38,16 eurot (sh käibemaks). kõik Kolleegiumi hinnangul on taotlused vormiliselt

nõuetekohased ja ka sisuliselt põhjendatud

. Seega, rahuldades kaitsja taotlused, määrab

kolleegium kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks ja riigi õigusabi osutamiseks vajalike kulude hüvitamiseks kokku 215,4 eurot, millele lisandub käibemaks 43,08 eurot.

13. Kuna kolleegium teeb asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb

apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel U.B-lt riigi kasuks välja mõista.

/ /