1-11-12667/280 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 06.10.2015, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number 1-11-12667

Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Kaitsja Enn Pustak

Vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo

(määratud korras)

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Aigar Rihe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

AIGAR RIHE, isikukood 39108080272, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.07.2011 ja lõpp 17.07.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Aigar Rihe

Välja mõista Aigar Rihelt menetluskuluna riigituludesse 245,52 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti fili filiaal, aal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti viitenumber 280004990 -11-12667

0, selgitusse märkida „1 , menetluskulud“. Kui r

ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendi dvokaadibüroo Sirje test A Must kasuks 245,52 eurot (sh k ) vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt äibemaks 20% süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Aigar Rihe

Kohtumääruse väljatrükk ja prokurörile ja saata Viru Vanglale, Aigar Rihele, kaitsjale kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aigar Rihe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Aigar Rihe on Viru Maakohtu 10.septembri 2012.a

200 lg süüdi tunnistatud otsusega KarS §

2 p 7 ja KarS § 11 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 17.07.2011 17.07.2017. ja lõpp

Viru Vangla toetab

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Aigar Rihe taotles enda tingimisi vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ennetähtaega

vabanemise korral asub elama ema juurde xxxx, püüab minna kooli või tööle ning hakata tasuma võlgnevusi (kohtukulusid). Suhted emaga on head. Arvab, et . On saab tööd xxxx vabanemisel nõus minema alkoholismivastasele ravile.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma Enn Pustak seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Prokurör märgib oma seisukohas, et vaatamata Viru Vangla poolt antud arvamusele nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamisega, ei saa teise inimese surmaga lõppenud kuriteo puhul isiku eesootavad tingimused anda alust käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisel süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata.

Kaitsja leidis, et kinnipeetava vabastamine tingimisi enne ning tähtaega on põhjendatud ärakantud karistuse pikkus on proportsionaalne mõistetud karistuse pikkusega. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning lisaks on tal olemas ema koos oma elukaaslasega, kes teda toetavad.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde xxxx, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid suitsetamisest loobujatele, „Eluviisitreening“, „12 sammu ehk igapäevane valik“ ning sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“, on olnud hõivatud majandustöödel ning vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema ja tema elukaaslase näol. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt töökoht, mis võib suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel.

Aigar Rihe on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused käitumine vanglas puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidet ud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kohus , et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kusjuures märgib

käesolevalt vanglak ristust kannab röövimise ja tapmise eest Kuritegude dünaamika on a .

muutunud raskemaks, lisandunud on vägivaldsus ning soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. tud väärtegude ja Isik on varasemalt korduvalt karista Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnip , ei ole tema puhul eetava kriminaalset käitumist tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Vangla iseloomustuse kohaselt isikul kogemus praktiliselt puudub, isik on olnud tööoskus ja –

ülalpeetav. Üldiselt on kinnipeetav pigem passiivne, laseb ennast teistel mõjutada. Otseselt kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, kuid samas ei mõista ka täielikult toimepandud teo tõsidust.

Isik on vanglas toime pannud süütamise, mille eest sai uue karistuse. Seega varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud.

Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava ohtlikkus avalikkusele füüsilise vägivalla kasutamises.

Oht . Uue kuriteo toimepanemise on suurem, kui isik on joobes ja grupi mõjutusel üldise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42

%.

Kohus on seisukohal, et isikut, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes kannab liitkaristust tapmise eest ning kes vanglas on toime pannud uue kuriteo ja röövimise

(süütamise), pole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas.

Arvestades eiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende korduvkuritegevuse kõrge riskiga ja t – tervise, elu ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kuivõrd rasked kuriteod, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, olid sooritatud isiku

grupiviisiliselt, siis näeb kohus varasemas käitumises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel. Samuti tuleb arvestada asjaolu , et ga isik on va

rem viibinud kriminaalhooldusel ja rikkunud käitumiskontrolli nõudeid.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist.

Samuti märgib kohus, et arvestades toimepandud kuriteo vägivaldsust ning selle tagajärgede pöördumatust, saaks Aigar Rihe ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ja võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2015

määrus jätta muutmata.

2. M

rahuldamata. ääruskaebus jätta

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) advokaat Kaja Kiilo Aigar Rihele

le tema poolt määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3.1 Aigar Rihelt Kaja Kiilo osutatud Mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

3.2 Aigar Rihel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE70170001700157719 Aigar

8 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „ Rihe, 1-11-12667, menetlus

kulud“.

3.3 Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus 21. novembril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Lea Herne referent