2-13-52691/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-52691 Tsiviilasi M.A. hagi A.A. vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. mai 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus trahvi määrusele Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): A.A. (isikukood: XXX); esindaja Igor Sumarok

RESOLUTSIOON Rahuldada A.A. määruskaebus ning tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2015 määrus, millega maakohus määras A.A. rahatrahvi 320 eurot ning kohustas A.A. tasuma trahv

15 päeva jooksul määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.

ASJAOLUD

1. M.A. (hageja) esitas 06. novembril 2013 hagi A.A. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ning soovis asja arutamist kohtuistungil. Maakohus kohustas 6. aprilli 2015 määrusega (II kd tl 1) menetlusosalisi isiklikult ilmuma eelistungile 29. aprillil 2015 ning hoiatas, et kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ilmumata jätmisel ning kohtuistungile ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse teatamata jätmisel on kohtul õigus seda kohustust rikkunud isikut trahvida või tema suhtes sundtoomist kohaldada. Kohustus ilmuda istungile isiklikult oli märgitud ka kohtukutses (tl 7). Kostja sai kohtukutse koos 6. aprilli 2015 määrusega isiklikult kätte 16. aprillil 2015 (II kd tl 11). Kohtuistungile kostja isiklikult ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kuid istungil oli kostja esindaja. Maakohus lükkas kohtuistungi edasi, määrates uueks kohtuistungi ajaks 2. juuni 2015. Kohus tegi 5. mail 2015 uue määruse (II kd tl 36), milles kohustas kostjat ilmuma kohtuistungile isiklikult. Maakohus hoiatas istungile ilma mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel kohtu õigusest kostja trahvida või kohaldada kostja suhtes sundtoomist. Kostja sai 5. mai 2015 määruse ja uue kohtukutse 18. mail 2015 isiklikult kätte. MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus määras 28. mai 2015 määrusega A.A. kohtu antud korralduste täitmata jätmise eest rahatrahvi 320 eurot ning kohustas A. A tasuma rahatrahv 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Maakohus leidis, et kostjale tuleb määrata trahv kohtuistungile ilmumata jätmise eest. TsMS § 346 lg 1 kohaselt võib kohus määruse alusel kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Maakohus kohustas määrusega kostjat isiklikult ilmuma kohtuistungile. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. TsMS § 346 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist. TsMS § 46 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt, kui kohtul on seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3 200 euro ulatuses, kui seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri. Kohtukutse ja kohtumäärus oli kostjale kätte toimetatud ning kostjat hoiatati trahvi määramisest istungile ilmumata jäämise eest. Maakohus hoiatas, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile võib kohus määrata talle uue trahvi suuremas ulatuses või kohaldada tema suhtes sundtoomist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. A. esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on kostja Leedu Vabariigi kodanik, kes elab alaliselt Soomes ning ei valda eesti keelt. Maakohus edastas kõik kohtudokumendid kostjale eesti keeles tähitud kirjaga. Kostja ei saanud aru kohtu edastatud dokumentidest, sh sellest, et teda kohustati isiklikult ilmuma kohtuistungile ja hoiatati kohtu trahvi määramise õigusest; 2) on ekslik maakohtu seisukoht, et kaebajat oli hoiatatud trahvi määramisest istungile ilmumata jätmise eest. Kuna Viru Maakohtu 06. aprilli 2015 määrus toimetati kätte Soomes elavale isikule, tuli seda teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1393/2007 sätestatut järgides; 3) on kaebaja ilmumine istungile rahaliselt ja ajaliselt koormav. Eelistungist võttis osa kaebaja lepinguline esindaja. Järgmisel eelistungil, mis toimus 02. juunil 2015, sõlmisid pooled kompromissi, millega kohus lõpetas menetluse. Trahvimäärust tehes jättis maakohus välja selgitamata asjaolud, mis põhjusel kaebaja ei ole eelistungile ilmunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28. mai 2013 määrus tuleb tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007 käesolevas menetluses ei kohaldu. Nimetatud määruse preambula p-s 8 on sätestatud, et määrust ei kohaldata, kui dokument toimetatakse kätte poole ametlikule esindajale liikmesriigis, kus menetlus toimub, olenemata kõnealuse poole eluvõi asukohast. Toimiku materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitajal esindaja alates 20. märtsist 2014 (I kd tl 122). Kohtute elektroonilise infosüsteemi andmetel on 6. aprilli 2015 määrus ning kohtukutse 29. aprilli 2014 kohtueelistungile määruskaebuse esitaja esindajale Igor Sumarokile 08. aprillil 2015 AET-i (avalik e-toimik) kaudu kätte toimetatud.

5. Ringkonnakohus märgib, et ühisvara jagamise asjus ei ole menetlusosaliste istungist isiklik osavõtt seadusest tulenevalt kohustuslik, kuid TsMS § 346 lg-st 1 tulenevalt oli maakohtul õigus kohustada menetlusosalist isiklikult kohtuistungile ilmuma. TsMS § 346 lg-st 4 tulenevalt kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 346 lg-t 5, mille kohaselt TsMS § 346 lg-s 4 sätestatut ei kohaldata, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja, kes on võimeline selgitama faktilisi asjaolusid ja on volitatud tegema nõutavaid avaldusi, eelkõige sõlmima kompromissi. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja on volitanud esindajat esindama ennast kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud volitajale kui protsessiosalisele. Sellest tulenevalt oli esindajal ka õigus sõlmida kompromiss (TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 2). Pooled on 29. aprilli 2015 istungil kompromissi sõlmimist ka arutanud, kuid ei jõudnud kokkuleppele ning hageja taotles istungi edasilükkamist. Ringkonnakohus märgib, et 2. juuni 2015 istungil, kus osales ka määruskaebuse esitaja isiklikult, sõlmisid pooled kompromissi tingimustel, mis sarnanevad 29. aprillil 2015 istungil kostja esindaja pakutud tingimustega. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kostja isiklik mitteosalemine eelistungil ei takistanud kompromissi sõlmimist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult TsMS § 346 lg-ga 5 arvestamata ning Viru Maakohtu 28. mai 2015 määrus A.A. trahvi määramiseks tuleb tühistada. Määruskaebuse esitajal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu riigilt tagasi. Muud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi