1-15-7443/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-15-7443 (kohtueelses menetluses nr 15284000369) riik

versus S.D Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetlus

es Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Kätlin Omel Prokurör Merike Tikk Süüdistatav S.D (isikukood XXX; elukoht xxxxx xxx-

x xxxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 4231

järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused ja karistamisega seoses süü

1. Tunnistada

(KarS)

S.D süüdi karistusseadustiku § 423

järgi ja mõista talle

karistuseks vangistus 3

74 lg 1 ja lg 3 rata, et kuud; KarS § alusel mää mõistetud vangistus

jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.D-le katseaeg 12 kuud ning mõistetud ei pöörata täitmisele, kui S.D vangistust 3 kuud ei pane katseajal

toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata S.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxx-x xxxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx datud elukohast lahkumise ; tühistada S.D-le tõkendina kohal keeld. Otsustused seoses kriminaalmenetluse kuludega ja muude asjaoludega

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 välja mõ S.D-lt , riigi õigusabi tasu ista sundraha 585 eurot

48 eurot ja muu

kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot 635,70 riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 novembrikuust igakuise menetluskulu osa a

52,98 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu s kuupäev; ositi määratud tasumine lugeda 25- menetluskulude tühistatuks, kui ositi tasumine ei toimu kasvõi ühe määratud menetluskulu osa osas ulatuses või tähtaegselt. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile;

3.4 tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - ;

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 § 250) Tartu Maakohtu Viljandi - kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokku S.D-le leppe kohaselt on mõistetavaks karistuseks KarS § 423

1 järgi vangistus 3 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui S.D 12 - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1.

- - elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxx x ;

2. ilmuda krimi

naalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

S.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles 07.05.2014 kell

14.05 ja 07.05.2014 kell 16.20 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis 10.01.2015 kella 03.53 ajal Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Pärnu tn 25 juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga

XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet.

Samuti süüdistatakse S.D selles, et tema, olles 07.05.2014 kell 14.05, 07.05.2014 kell 16.20 ja 10.01.2015 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis 03.08.2015 kella 13.05 paiku Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Uus tn juures mootorsõidukit Opel Vectra,

registreerimismärgiga , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust XXX XXX , millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet.

S.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 423 järgi sõiduki süstemaatilise juhtimisena . juhtimisõiguseta isiku poolt

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel eseme asjaolud on selged ning , et tõendamis süüdistatav üüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele tuleb s .

3. Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev p 9 kohaselt on menetluskuluks s sundraha.

KrMS § 175 lg lt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

1 p 4 kohase kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. § 4 lg 3 p Vastavalt

riigi õigusabi seaduse -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos kord

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Süüdistatava S.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

KrM

1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks S § 175 lg on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

Vastavalt KrMS

§ 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaa

lmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.D-lt välja mõista riigieelarve tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja postikulu 2,70 eurot.

Vastavalt KrMS § le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid

189 lg- - lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

4.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik