4-15-5657/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2015.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number 4-15-5657

Kohtunik Anne Rebane

Sekretär Merike Kunnus

Väärteoasi G.Z väärteoasi MKS § 154 lg 1 järgi

Vaidlustatav otsus Maksuja Tolliameti 06.07.2015.a. otsus väärteoasjas nr 930015000489

Kaebuse esitaja , isikukood: XXX; elukoht: G.Z XXX; kodakondsus: EV; töökoht: juhatuse liige

Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliameti esindaja Rinat Šaidulin

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st

132 p 1 ja § 134 lg 3 kohus otsustas:

Jätta G.Z kaebus rahuldamata ja Maksuja Tolliameti 06.07.2015.a. otsus väärteoasjas nr 930015000489 muutmata. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsuse võib vaidlustada kassatsiooni korras V™S 14. peatüki 1. jao kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, v. a. V™S § 156 lõikes 1 1 ettenähtud juhul.

Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Menetluse käik ja asjaolud

1.1.Maksuja Tolliameti 06.07.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 930015000489 karistati G.Z MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ehk 200 euro ulatuses selle eest, et G.Z jättis täitmata MTA korralduse 02.02.2015.a. nr 12.2-

3/030167-1. Korraldusega kohustati XXX OÜ esindusõiguslikul isikul ilmuda 12.02.2015.a. MTA ametiruumidesse aadressi Lõõtsa 8a, Tallinn, revident Kristi XXX juurde selgituste andmiseks XXX OÜ Eestis toimuva ettevõtluse kohta ning esitama eelnimetatud tähtajaks (12.02.2015.a.) MTA-le XXX OÜ 01.01.2014-12.02.2015 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid.

1.2.Harju Maakohtule esitatud taotleb G.Z otsuse tühistamist ja kaebuses väärteomenetluse lõpetamist. Kaebusest nähtuvalt jättis G.Z MTA korralduse täitmata mitte süüliselt, vaid haiguse tõttu, andes mitteilmumisest teada ka e-kirja teel.

1.3. : Kohtuistungil antud ütlused

1.3.1. jäi kaebuse juurde ja rääkis, et teavitas revident Kristi XXXi enda Kaebuse esitaja mitteilmumisest 12.veebruariks ning kohale ei läinud. Arsti poole ta ei pöördunud, sest ei ole haiglas käinud juba 10 aastat ega kasuta nende teenuseid, tal pole ka haigekassa kindlustust. Tal ei olegi kohustust tõendada oma haigeks olemist ja põhjendada seda. Dokumentide esitamata jätmist Kaebaja ei eitanud ja põhjendas seda sellega, et keegi ei öelnud, et ta peab dokumente viima.

1.3.2. rääkis, et ta üksikasju ei mäleta, üldjoontes mäletab, et Tunnistaja Kristi XXX

XXXOÜ juhatuse liige ei ilmunud kutse peale kohale. Tunnistaja sõnul ei ole usutav, et ta oleks telefoni teel kellelegi, sh Kaebajale öelnud, et dokumente ei ole vaja esitada. Kuivõrd XXX OÜ ei esitanud nõutud dokumente nõutud päeval ega ka hiljem, kustutati ta viimaks ettevõte käibemaksukohuslaste registrist. G.Z tõesti teavitas teda haigusest kirja teel, talle sai vastatud, et ta vähemalt ütleks, millistes pankades on arveldusarved ja paluti esitada mitmed dokumendid.

1.3.3. palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise Kohtuvälise menetleja esindaja menetleja otsuse muutmata, tõdedes, et G.Z jättis enda kohustuse täitmata

– ei ilmunud kohale määratud ajaks ega esitanud nõutud dokumente.

2. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus on seisukohal, et:

2.1. väärteoasjas ei esine väärteomenetlust välistavaid (V™S § 29 loetletud) asjaolusid;

2.2. tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud ja selle on toime pannud menetlusalune isik – need asjaolud on tõendatud: 1) MTA korraldusega 02.02.2015.a.

nr 12.2-3/030167-1 (edaspidi: Korraldus), millest nähtuvalt on MTA saatnud

02.02.2015.a. XXXOÜle korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks.

Korralduses on viidatud selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 10, § 60) ja põhjendatud kontrolli vajalikkust. Korraldusega kohustati XXXOÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma 12.02.2015.a. MTA ametiruumidesse aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn revident Kristi XXXi juurde selgituste andmiseks XXXOÜ toimuva ettevõtluse kohta ja esitama samaks tähtajaks MTA-le XXXOÜ 2015.a. jaanuari ja veebruarikuu ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2014 – 12.02.2015.a. kohta. Korralduses on kirjas lause „juhul, kui teile korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on teil võimalik taotleda tähtaja pikendamist (MKS § 50). Tähtaja pikendamiseks palume esitada korralduse koostajale (revident K.XXX) enne korralduse tähtaja saabumist põhjendatud ja allkirjastatud taotlus. Samuti on Korralduses lahti seletatud Korralduse täitmata jätmise tagajärjed, sh on viidatud võimalusele määrata rahatrahv MTA tegevuse takistamise eest. Lisaks on Korralduses tutvustatud Korralduse vaidlustamise võimalusi; 2) tunnistaja Kristi XXXi ütlustega, millest nähtub, et nimetatud kuupäevaks XXX OÜ esindusõiguslik isik (kelleks osutus G.Z) MTA-sse selgituste andmiseks ei ilmunud ega esitanud ka nõutud dokumente; 3) väljatrükiga Äriregistri teabesüsteemist, millest nähtub, et XXX OÜ juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 29.01.2015 –

25.02.2015.a., s.o. MTA Korralduse saatmise ja Korralduses näidatud kohustuse saabumise ajal G.Z, volitatud isikuks ka Annely XXX; 4) väljatrükiga MTA sisekontrolliosakonna peaspetsialist Anti Heina vastusest, millest nähtub, et MTA

Korralduse avas 02.02.2015.a. kell 15:01:11 G.Z; 5) e-kirjadega, millest nähtub, et 12.02.2015.a. saatis G.Z revident Kristi XXXile kirja, kus teatas, et ei saa nimetatud kuupäeval (12.02.2015.a. kell 11) kohale tulla, sest on haigestunud

„tugevaloomulisse gripiviirusesse, lisaks kõrge palavik, lahtine köha, arvatavasti kopsupõletik“. E-kirjast ei nähtu, et G.Z taotleks Korraldusega talle määratud kohustuse tähtaja pikendamist; 6) G.Z kohtus antud ütlustega, millest nähtub, et ta ei pidanud vajalikuks oma haigusega seoses meditsiiniasutusse pöörduda ja leiab, et ta ei ole kohustatud midagi põhjendama ega tõendama. Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud tõendid, eeskätt kõnealune Korraldus, mis sisaldab üksikasjalikku ülevaadet selle täitmata jätmise tagajärgedest, välistab kahtlused selles, et G.Z pani talle süüks arvatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, ent mitte

ettevaatamatusest/teadmatusest. Püstitades hüpoteesi, et G.Z ei tutvunud Korralduse kõnealuse osaga ega olnud seetõttu kursis, kuidas kohustuse täitmist edasi lükata või mis on kohustuse ignoreerimise õiguslikud tagajärjed, saab ikkagi asuda

(olemasoleva informatsiooni valguses) üksnes seisukohale, et tutvumata jätmine oli tahtlik ja sellest tulenev kohustuse täitmata jätmine oli toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks nähtub eelnimetatud tõenditest (ning ÄS § 180 lg 1 ja § 183 ning MKS § 8 lg 1), et G.Z oli XXXOÜ ainsa juhatuse liikmena isikuks, kes oli kohustatud Korralduse nõuetekohaselt täitma või selle täitmise korraldama. 2.3.Tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. MKS § 154 kohaselt karistatakse

Maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Väärtegu on lõpule viidud korralduse tähtajaks täitmata jätmisega. MKS § 60 lg 1 tulenevalt on MTA-l õigus saada maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet 2.4.Keskseks vaidlusküsimuseks on, kas G.Z esines mõjuv põhjus Korralduse täitmata jätmiseks. Esiteks märgib kohus, et Korraldus sisaldas kaht kohustust:

2.4.1. Esitada tähtajaks 12.02.2015.a. MTA-le XXXOÜ 01.01.2014-12.02.2015 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. Selle kohustuse jättis G.Z täitmata ega ole seda ka selgesõnaliselt põhjendanud (ei Kaebuses ega kohtuistungil), väites vaid (kohtuistungil), et „kaebus oli selle kohta, et ma ei ilmunud kohale, mitte selle kohta, et ma ei ole esitanud dokumente. Hiljem helistasin neile ja rohkem ei küsitud minult neid dokumente ja sellega asi piirduski.“

Kuigi G.Z ei ole Korralduses nõutud dokumentide esitamata jätmist põhjendanud haiguse või muu mõjuva põhjusega, vaid üksnes väitnud, et temalt nende esitamist hiljem ei nõutud, märgib kohus siiski, et kuivõrd XXXOÜ volitatud isikuks oli lisaks G.Z-ile ka Annely XXX, pidanuks G.Z, juhul kui ta oleks olnud sedavõrd haige, et ei suutnud ise dokumente nõutud tähtajaks maksuhaldurile saata, korraldama nende saatmise volitatud isiku kaudu. Selleks puudus igasugune takistus; samuti nähtub G.Z poolt Kaebuses, kohtuistungil ja väärteoasja materjalidele lisatud e-kirjavahetuses nimetatud haiguslikust seisundist, et see seisund ei saanud olla takistuseks maksuhaldurile dokumentide saatmisel. Seega on kohus seisukohal, et dokumentide esitamata jätmisega pani G.Z toime MKS § 154 lg 1 ette nähtud väärteo;

2.4.2. Ilmuda 12.02.2015.a. MTA ametiruumidesse aadressi Lõõtsa 8a, Tallinn, revident

Kristi XXX juurde selgituste andmiseks XXXOÜ Eestis toimuva ettevõtluse kohta.

Selle kohustuse jättis G.Z täitmata, põhjendades seda haigusega. MKS

„mõjuvat põhjust“ ei defineeri. MKS § 50 lg 5 näeb ette, et maksuhaldur võib menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Vastava taotlusena on tõlgendatav G.Z kiri, milles ta väitis, et on haige. Taotluse põhjendatuse hindamine on maksuhalduri pädevuses. seisukohast oli maksuhalduril Ex ante

seaduslik alus mitte pidada taotlust põhjendatuks, kuivõrd e-kirja teel enda kohustuse täitmata jätmise põhjendamine on kahtlemata paljasõnaline, kuni haigust ei ole nõuetekohaselt või veenvalt tõendatud. MKS alusel antav korraldus on haldusakt. Haldusmenetluse seaduse § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. HMS § 42 lg 1 kohaselt on isik kohustatud haldusorgani kutse peale ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Lg 2 näeb ette, et kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan, teatades sellest viivitamata menetlusosalisele. Käesolevas asjas nähtub väärteotoimikusse lisatud e-kirjadest, et revident K.XXX vastas G.Z-ile: „Kahju, et olete haigestunud. Kas te mulle saata Kaubik ja Rent OÜ nimel krediidiasutustes avatud arvelduskontode väljavõtted, või vähemalt teatada, mis pankades kontod on avatud?“ Tõendeid selle kohta, et G.Z oleks sellele kirjale omakorda vastanud, pole. Kirjavahetusest nähtub, et K.XXX pigem pidas kui ei pidanud G.Z väidet haiguse kohta usutavaks („kahju, et olete haigestunud“) ega lisanud omapoolset selgitust, et haiguse kohta tuleb esitada tõend; samuti ei pakkunud G.Z-ile välja uut tähtaega kohale ilmumiseks. G.Z omakorda – kuivõrd ta oli juba põhjendanud enda mitteilmumist haigusega, ei saanud ka (isegi kui ta tegelikult haige ei olnud) prognoosida enda paranemist, seega oli tal alust eeldada maksuhalduri initsiatiivi uue tähtaja määramiseks.

„Mõjuva põhjuse“ definitsiooni leiab mitmest kohtumenetlust reguleerivast seadusest – HkMS, TsMS, KrMS, mis ühtviisi kohustavad haigust põhistama nõuetekohase tõendiga. Vastavat tõendit G.Z ei esitanud.

Seega asub kohus seisukohale, et kuigi seisukohast ei olnud G.Z ex ante „haiguse“ näol tegemist mõjuva põhjusega Korralduses antud kohustuse täitmata jätmiseks, oli tal alust K.XXXi vastuse põhjal arvata, et tema vastavat väidet jäädi uskuma, s.o. hinnati mõjuvaks põhjuseks (HMS § 42 lg 2 tähenduses).

2.4.3. Sellele vaatamata asub kohus seisukohale (vt otsuse alapunkt 2.4.1), et G.Z pani toime MKS § 154 lg 1 ette nähtud väärteo, jättes täitmata Korralduses ette nähtud kohustuse esitada ettenähtud tähtajaks temalt nõutud dokumendid.

2.5. MKS § 154 lg 1 kohaselt karistatakse maksudeklaratsiooni, või asja muu dokumendi tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise

eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja igati korrektselt arvesse võtnud süü suurust ning eripreventiivseid kaalutlusi ning kohaldanud rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra

(moodustades maksimaalsest määrast kuuendiku). Kuigi kohus asub seisukohale, et

Korralduses ettenähtud ajaks kohale ilmumata jätmine ei ole süüline, ei pea kohus vajalikuks karistust vähendada, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt takistas dokumentide esitamata jätmine maksuhalduri tegevust suuremas proportsioonis (see nähtub eelkõige e-kirjavahetusest, kus G.Z 1) väidab, et ta ei oskaks midagi kommenteerida ja 2) K.XXX palub korduvalt esitada dokumendid – seega oli maksuhalduri huvi dokumenditega tutvumise vastu tõenäoliselt suurem kui G.Z-iga kohtumise vastu ja seepärast väljendub maksuhalduri tegevuse takistamine eeskätt dokumentide esitamata jätmises.

2.6. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja;

2.7. Kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust.

Puutuvalt Kaebuse esitaja väidetesse, et talle keelduti väljastamast koopiat väärteoprotokolli kohta, millega rikuti V™S § 19 sätteid, märgib kohus pärast asja materjalidega tutvumist, et Kaebuse sellekohane väide ei vasta tõele. Väärteoprotokolli koopia G.Z-ile väljastati (seda kinnitab G.Z allkiri väärteoprotokolli viimasel lehel), küll aga ei väljastatud talle tema kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopiat, mis aga ei kvalifitseeru väärteomenetlusõiguse rikkumiseks.

2.8. väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel.

Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et G.Z-ile süüks arvatud väärtegu - maksuhalduri tegevuse takistamine – on tema poolt toime pandud, tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seetõttu tuleb G.Z kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Anne Rebane Kohtunik