1-15-2543/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-15-2543

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2543 (14221000141) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor, Katrin Lopsik, Liis Landsmann, Moonika Rubizova Kriminaalasi N.Z-i süüdistus KarS § 201 lg 2 p 3; § 344 lg 1 ja

§ 345 lg 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Gardi Anderson Süüdistatav N.Z

Ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: XXXOÜ, elukoht: XXX Tõkendit valitud ei ole.

Eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Advokaat Urmas N.Z RESOLUTSIOON

1. N.Z süüdi mõista KarS § 201 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista talle karistuseks rahaline karistus 210 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 35 eurot päevamäär, s.o 7350 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.

2. N.Z süüdi mõista KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 35 eurot päevamäär, s.o 3500 (kolm tuhat viissada) eurot.

3. N.Z süüdi mõista KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 35 eurot päevamäär, s.o 1750 (tuhat seitsesada viiskümmend) eurot.

4. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks üksikkaristustest raskeimaga,

mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks rahaline karistus 210 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 35 eurot päevamäär, s.o 7350 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 140 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 35 eurot päevamäär, s.o 4900 (neli tuhat üheksasada) eurot.

2

6. Rahaline karistus tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse

lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas,,

märkides ära makseinfos märgitud viitenumbri ja selgitusena: „N.Z, 1-15-2543, rahaline karistus“

7. N.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 5 ja 9; § 179 lg 1

p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 2 (kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 587 (viissada kaheksakümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse

jõustumisest 6 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas,

märkides ära makseinfos märgitud viitenumbri ja selgitusena: „N.Z, 1-15-2543, menetluskulud“.

8. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel N.Z-ile

tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise

korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Asitõendid: 5 CD-plaati (asuvad kd II tl 68, 133, 170; kd IV 71, 156), jätta KrMS § 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 10. Asitõend: tunnistaja XXX12.02.2015 tunnistajana ülekuulamise protokolli juurde lisatud skeem, koopia (kd V, tl 97), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 11. Asitõendid: originaaldokumendid, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikus (kd III, tl 233):

- N.Z-i töökohas 16.10.2014 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud

originaaldokumendid (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 18.04.2013, 1-lehel;

hinnapakkumiste avamise ja läbivaatamise protokoll ning edukaks tunnistamise otsus 19.02.2013, 1-lehel) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale N.Z-ile .

- N.Z-i elukohas 16.10.2014 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud originaaldokumendid (töövõtuleping, XXX OÜ XXX isikus ja VK XXX XXX isikus, Lisa 1: joonis, Lisa 2: töövõtupiiride kirjeldus; 6-lehel) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale N.Z-ile.

- N.Z-i elukohas 16.10.2014 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud originaaldokumendid (teostatud tööde akt nr 1, 08.03.2013, 2-lehel; teostatud tööde akt nr 2, 27.03.2013, 2-lehel; teostatud tööde akt nr 3, 19.04.2013, 2-lehel; XXXOÜ ja XXXOÜ

vahel sõlmitud töövõtuleping nr 1301, 22.02.2013 koos lisadega, 6-lehel; XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtuleping, 21.02.2013 koos lisadega, 9- lehel) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale N.Z-ile.

- N.Z-i elukoha 16.10.2014 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud

originaaldokumendid (XXXOÜ ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr 13001 koos lisadega, 22.02.2013, 6-lehel; XXXOÜ ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr 1301 koos lisadega, 22.02.2013, 6-lehel; XXXOÜ ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr

1301, 15.02.2013, 2 eksemplari, 2-lehel) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale N.Z-ile.

- N.Z-i elukohas 16.10.2014 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud

originaaldokument (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, 18.04.2013, 1-lehel) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale N.Z-ile.

- XXXVallavalitsuselt 16.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise aktiga saadud

originaaldokumendid (XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel 21.02.2013 sõlmitud

töövõtuleping koos lisadega, 9-lehel; A5 formaadis ümbrik, millel kirje

3

„SOTSIAALKORTER XXXREMONTTÖÖDE PAKKUMINE“, 1-lehel; HD Lisa 3

Pakkumuse tabel ja hinnapakkumine 2013/02/19; hinnapakkumise küsimine XXXOÜ-lt 14.02.2013 ja XXX14.02.2013 kell 12:07 e-kiri aadressilt XXX aadressile XXX, 4-lehel) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale XXXVallavalitsusele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS

N.Z-i (N.Z) süüdistatakse süüdistusakti ja selle täienduse kohaselt KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb ametiisikuna XXXVallavalitsuse vara ebaseaduslikus enda ja kolmanda isiku kasuks pööramises, järgnevalt:

N.Z oli XXXVallavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 47 valitud XXXvallavanemaks ja omas XXXvalla põhimääruse § 29 järgi kohustust täita talle seaduste, XXXvalla põhimääruse

ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning kohustust muuhulgas korraldada vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; esindada valda ja vallavalitsust

vastavalt seadusega, XXXvalla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

esindada valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitada selleks teisi isikuid; anda vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; kirjutada alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; täita muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

Eeltoodust tulenevalt on N.Z ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, omades õigust ja

kohustust teha avalike ülesannete täitmisel XXXVallavalitsusele ja kolmandatele isikutele siduvaid otsuseid ning toiminguid. Samuti olles ametiisik kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 4 lg 2 p 15 mõttes, alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 2 mõttes, omades ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel. N.Z oli ametiisik ka enne 15.07.2013 kehtinud KarS § 288 lg 1

redaktsiooni mõttes, omades ametiseisundit kohaliku omavalitsuse asutuses ning täites haldamis-, juhtimisja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded.

N.Z , olles teadlik, et XXXVallavalitsus soovib teostada vallale kuuluvas korteris

aadressil XXXalevik, XXXvald remonttöid ja selle tarbeks korraldada 14.02.2013 hanke remonttööde teostaja leidmiseks, esitas hanke korraldamisega XXXVallavalitsuses tegelevale

Ehitusja planeerimisosakonna Ehitusjärelevalve spetsialist (osakonna juhataja KT) XXX

soovituse esitada kutse osaleda pakkumisel ka XXXOÜ-le ning esitada vastav dokumentatsioon e-posti aadressile: XXX.

XXXOÜ (äriregistri kood: XXX) osanik alates 22.03.2011 on XXXOÜ ½ osas (osamaksu suurus 1250 eurot) ja teine osanik ½ osas (osamaksu suurus 1250 eurot) on XXX(isikukood

4 XXX), kes on ühtlasi alates 22.03.2011 juhatuse ainuliige.

Vältimaks kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lg-s 1 ja lg-s 2 p-s 1 sätestatud keelatud

tehingu sooritamise keeldu, tegutsedes huvide konflikti situatsioonis KVS § 25 lg 1 p 3

mõttes ja eesmärgiga saada XXXVallavalitsusele kuuluvas korteris aadressil XXXalevik,

XXXvald tehtavate remonttööde hange endaga seotud firmale ning seeläbi teenida tulu, tegutses N.Z järgmiselt:

Nimelt plaanis N.Z korteri renoveerimistööd teostada läbi ettevõtte XXXOÜ, kuigi tegelikuks tööde tegijaks oli tema isa XXXN.Z-ile endale kuuluva ettevõtte XXXOÜ

kaudu. Vastavalt äriregistri teabesüsteemi andmetele on N.Z alates 26.10.2010 XXXOÜ (äriregistri kood: XXX) asutaja ja ainuosanik ning kuni 18.04.2011 juhatuse liige. Alates 18.04.2011 on juhatuse ainuliige XXX(isikukood XXX).

XXXOÜ juhatuse liige XXXei olnud remonttööde teostamisest XXXOÜ nimel huvitatud ja see ei vastanud tema tahtele, kuid sellest hoolimata organiseeris N.Z oma eesmärgi saavutamiseks XXXOÜ osalemise XXXVallavalitsuse korraldatud hankel. N.Z andis

XXX XXXOÜ e-posti aadressi, paludes sinna saata kutse hinnapakkumisel osaleda koos

hankedokumentidega. N.Z koostas lähtuvalt teiste pakkumiste eelteadmistest

hinnapakkumise, mille N.Z ise pakkumise esitamise tähtajal 19.02.2013.a

XXXVallavalitsusse hanget läbiviiva isiku XXXkätte ümbrikus toimetas. 19.02.2013 hinnapakkumise esitajaks oli pakkumisele märgitud XXX. Hinnapakkumine ei olnud esitatud vastavalt hankekorrale, mille kohaselt tuli pakkumine esitada e-posti teel, hinnapakkumine oli allkirjastamata ja ei sisaldanud ühtegi selle esitanud isikut tuvastada võimaldavat rekvisiiti. Enda ja isa seotuse varjamiseks hankel osalemisel, asendas N.Z XXXi nimelt tehtud 19.02.2013 pakkumise hiljem XXXnimelt esitatud pakkumisega, lastes selle ka vastavalt XXXVallavalitsuse dokumendiregistris registreerida kui esialgse pakkumisena.

Hinnapakkumine, mille N.Z esitas XXXVallavalitsusele kui XXXOÜ pakkumise, ei

olnud koostatud selleks õigustatud isiku XXXOÜ juhatuse liikme XXXpoolt ega vastanud tema tahtele. Ka ei olnud XXXvolitanud hinnapakkumist koostama XXXi ega kedagi teist.

Pakkumises esitatud asjaolud ei olnud tõesed. Kuna XXXei soovinud XXXOÜ nimel XXXVallavalitsuse korraldatud hankel osaleda ega remonttöid teostada, ei volitanud selleks

XXXi ega XXXning ei kiitnud osalemist tagantjärgi heaks, siis ei vastanud XXXVallavalitsusele esitatud hinnapakkumine sisult ega vormilt tegelikkusele.

N.Z oli teadlik, et tema esitatud XXXOÜ hinnapakkumine ei vastanud sisult ega

vormilt tegelikkusele, kuid esitas hinnapakkumise siiski XXXOÜ pakkumisena

XXXVallavalitsusele. Samuti N.Z teadis, et kuulub kõnealusel hankel

hankekomisjoni ning osaleb hanke võitja valimises. Ühiselt koos XXXvalis N.Z 19.02.2013 hanke võitjaks XXXOÜ kui madalaima hinna pakkuja.

Samuti oli N.Z hanke võitja valimisel teadlik sellest, et osaleb ametiisikuna tema

endaga seotud isiku suhtes otsuse tegemisel, s.t XXXOÜ kuulus ½ osas N.Z-ile

kuuluvale ettevõttele (XXXOÜ üheks osanikuks on XXXOÜ, mille ainuosanik on N.Z ) ning tööde teostajaks oli mõeldud XXX.

Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 25 lg 2 sätestas, et ametiisik, kelle ülesanne on osaleda

KVS § 25 lg 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama

asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest.

Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 nimetatud huvide konflikti loovaks otsuseks on

KVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt otsus, mille ametiisik peab oma töövõi teenistuskohustuse raames tegema osaühingu suhtes, mille osanikuks on see ametiisik, juhul, kui see otsus

oluliselt mõjutab ametiisiku enda, tema lähisugulase või –hõimlase või selle osaühingu majandushuve.

5 XXXOÜ, mis kuulub ainuisikuliselt N.Z-ile, on XXXOÜ osanikuks ½ osas. XXXOÜ

2011 majandusaasta käive oli 2116 eurot, 2012 majandusaasta käive oli 15 939 eurot ning

2013 majandusaasta käive oli 15 078 eurot. Eeltoodust järeldub, et tegemist oli XXXOÜ

majandushuve oluliselt mõjutava otsusega, kuna pakkumine summas 17 780 eurot ületas ettevõtte senist majandusaasta käivet ning tehing oleks kaasa toonud käibemaksukohuslasena

registreerimise kohustuse. Seega esines kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 mõttes situatsioon, mil N.Z oleks pidanud järgima kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 25 lg-s

2 sätestatut, mida ta aga ei teinud. N.Z , olles küll teadlik huvide konflikti situatsioonist, ei teatanud sellest vastavalt seadusele ega ka loobunud otsuse tegemisest.

XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmiti 21.02.2013.a töövõtuleping aadressil

XXXalevik, XXXvald asuva XXXvalla sotsiaalkorteri remonttööde teostamiseks.

XXXVallavalitsust esindas lepingu sõlmimisel XXXvallavanem N.Z . XXXOÜ (äriregistri kood XXX) poolt allkirjastas lepingu XXX.

Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikule keelatud sooritada

tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lg 2 p 4 kohaselt käsitatakse tehingutena iseendaga, mis

on keelatud, muuhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute

tegemist KVS § 25 lg 1 p-s 3 nimetatud osaühinguga. Eeltoodust tulenevalt oli tegemist

N.Z-i poolt vallavanemana XXXVallavalitsuse nimel XXXOÜ-ga töövõtulepingu sõlmimine keelatud KVS § 24 lg 1 mõttes ning KVS § 24 lg 4 kohaselt oli tegemist tühise

tehinguga. Tegemist oli ka TsÜS § 87 mõttes seadusega vastuolus oleva tehinguga. Kuni

01.04.2013 kehtinud KVS § 6 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud muuhulgas korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning sama paragrahvi lõige 3 kohustas N.Z-i teavitama korruptsiooniohtlikust suhtest (kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 5 lg 2 mõttes) ja loobuma tehingu sõlmimisest.

Pärast hanke võitja valimist, 2013.a veebruaris, esitas N.Z XXXallkirjastamiseks ette

valmistatud XXXOÜ ja XXXVallavalitsuse vahelise töövõtulepingu (kuupäevaga

21.02.2013.a), samuti XXXOÜ ja XXXOÜ vahelised töövõtulepingud (kuupäevadega

15.02.2013.a ja 22.02.2013.a), millega XXXOÜ andis XXXVallavalitsusega sõlmitud lepingus märgitud tööde teostamise üle XXXOÜ-le. XXXOÜ (äriregistri kood: XXX) osanik alates 09.11.2012 on XXX(isikukoodXXX) 1670 euro suuruse osamaksuga ning teine osanik

on XXX(isikukoodXXX) 830 euro suuruse osamaksuga. XXXOÜ juhatuse liige XXXei olnud nimetatud remonttööde teostamisest ega tööde üleandmisest teadlik ega avaldanud selleks soovi. Samuti ei olnud ta teadlik tema nimel esitatud pakkumisest.

Enda ja isa seotuse varjamiseks, asendas N.Z esialgse XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahelise 21.02.2013 lepingu teise lepinguga, milles oli muudetud andmeid Lepingu punktis 11.5: esialgu oli lepingus märgitud Ehituslikes küsimustes ja ohutustehnika eest vastutavaks isikuks ehitusplatsil XXX, hilisemas lepingus punktis 11.5 märgitud XXX. N.Z lasi

nimetatud muudetud lepingu registreerida XXXVallavalitsuse dokumendiregistris kui esialgselt sõlmitud lepingu.

Edasi N.Z organiseeris omakorda tööde üleandmise XXXOÜ-lt XXXOÜ-le ning sel

eesmärgil sõlmiti XXXOÜ ja XXXOÜ vahel 22.02.2013.a töövõtuleping korteris aadressil XXXalevik, XXXvald remonttööde tegemiseks vastavalt hankedokumentidele, mis on lisatud lepingule. Lepingud koostas N.Z.

N.Z omas juurdepääsu XXXOÜ e-maili aadressile XXX, mille kaudu esitas

XXXteadmata XXXOÜ nimel arved XXXVallavalitsusele. Esitatud arvetele märgiti makse saajaks XXXOÜ ning arvete summa kanti XXXOÜ-le. Vallavanemana N.Z kinnitas nimetatud arved XXXVallavalitsuse poolt.

Nii kandis XXXVallavalitsus XXXOÜ esitatud arvete 13003 (12.03.2013), 13006 (28.03.2013) ning 13008 (22.04.2013) alusel aadressil XXX teostatud renoveerimistööde eest

6 raha kokku summas 16580 eurot XXXOÜ-le (äriregistri kood XXX), mille osanik 1/3 osas on N.Z-i elukaaslane XXX. XXXOÜ kandis saadud rahast 14580 eurot edasi XXXOÜ-le.

XXXOÜ arvelduskontolt nähtuvad aadressil XXXalevik, XXXvald asuva XXXvalla sotsiaalkorteri remonttööde teostamise kulud suurusjärgus 7000 eurot.

N.Z oli XXXVallavalitsuse poolt 21.02.2013 töövõtulepingut XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmides teadlik, et 14.02.2013 hankes XXXVallavalitsusele kuuluvas korteris aadressil XXXalevik, XXXvald oli tema poolt osalejana toodud pakkumine ettevõttelt, kes ei soovinud pakkumisel osaleda ning isikult, keda ei olnud volitatud pakkumist esitama, N.Z-i tegutses eesmärgiga saada hange parima hinna pakkumisega endale ja endaga seotud firmale.

Seega sõlmis N.Z vallavanemana XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahelise lepingu

ebaseaduslikult, kuna teadis, et XXXOÜ esindusõiguslik isik ehitushanke pakkumisel ei

osalenud, XXXOÜ ehitustööde lepingus märgitud töid ei tee ja tasu XXXOÜ-le ei kanta.

N.Z teadis, et tegelikkuses osutab XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmitud

lepingus märgitud teenuse temale kuuluv ettevõte XXXOÜ ning reaalselt teostab lepingus märgitud tööd tema isa XXX. Samuti oli N.Z teadlik, et vallavanemana hankel parima pakkumise väljavalimisel osalemisega ning töövõtulepingu sõlmimisega XXXOÜ-ga

läheb tema tegevus vastuollu kuni 01.04.2013 kehtinud KVS-ga, ta tegutses ametiisikuna huvide konflikti situatsioonis KVS § 25 lg 1 mõttes ja tegemist oli tema kui ametiisiku jaoks keelatud tehinguga KVS § 24 lg 1 mõttes.

XXXVallavalitsuse vara on N.Z-i jaoks võõras vara, mille käsutamiseks oli N.Z

õigus, s.t XXXVallavalitsuse vara oli N.Z-ile usaldatud. N.Z oli vallavanemana vastutav XXXVallavalitsust juhtimise eest majanduslikult otstarbekamal viisil ja temal oli kohustus valla kasutusse antud vara ja vahendeid kasutada heaperemehelikult ning

sihipäraselt. N.Z ei olnud vallavanemana õigust vallale kuuluva vara arvelt planeerida ega korraldada endale kuuluvale äriühingule tasu saamist, samuti oli tema jaoks tegemist keelatud tehinguga, kuna see puudutas nii temaga seotud isikuid, ta olid omad majanduslikud huvid, mis mõjutasid otsust ning ta oli sellest teadlik.

Seega ametiisikuna, temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega pani N.Z toime KarS § 201 lg 2 p 3 järgi sätestatud kuriteo.

N.Z-i (N.Z) süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb dokumendi võltsimises järgnevalt:

21.02.2013.a sõlmiti XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel töövõtuleping aadressil

XXXalevik, XXXvald asuva XXXvalla sotsiaalkorteri remonttööde teostamiseks.

XXXVallavalitsust esindas lepingu sõlmimisel XXXvallavanem N.Z . XXXOÜ (äriregistri kood XXX) poolt allkirjastas lepingu XXX. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on XXXOÜ osanikeks XXXja XXXOÜ (äriregistri kood XXX) (kumbki 1/2 ulatuses). XXXOÜ ainus osanik on N.Z ning juhatuse liige on XXX(ik: XXX), kes on N.Z’e isa. XXXallkirjastas kõnealuse lepingu koos XXXOÜ ja XXXOÜ vahelise lepinguga teadmisega, et vallaga sõlmitava lepinguga võetud kohustused antakse üle XXXOÜ-le. Eesmärgiga saada XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahelise lepingu alusel tasu koostas N.Z

XXXOÜ nimel XXXOÜ juhatuse liikme XXXnimelt viimase teadmata XXXVallavalitsusele e-posti aadressiltXXX järgmised arved:

- Arve nr 13003 (12.03.2013) summale 5000 eurot, arve koostajana on märgitud XXX;

- Arve nr 13006 (28.03.2013) summale 6000 eurot, arve koostajana on märgitud XXX;

- Arve nr 13008 (22.04.2013) summale 5580 eurot, arve koostajana on märgitud XXX.

Arvetele märgiti makse saajaks XXXOÜ ning XXXVallavalitsus teostas arvete alusel maksed XXXOÜ-le.

7

Loetletud arved XXXOÜ ega XXXOÜ raamatupidamises ei kajastu ja need ei olnud koostatud selleks õigustatud isiku poolt.

XXXOÜ raamatupidamises kajastati XXXVallavalitsuselt laekunud maksete aluseks järgmised fiktiivsed arved, mis olid koostatud samuti N.Z-i poolt:

- XXXOÜ arve nr 13003 (12.03.2013) XXXVallavalitsusele summale 5000 eurot,

koostajana märgitud XXX;

- XXXOÜ arve nr 13006 (28.03.2013) XXXVallavalitsusele summale 6000 eurot,

koostajana märgitud XXX;

- XXXOÜ arve nr 13008 (22.04.2013) XXXVallavalitsusele summale 5580 eurot,

koostajana märgitud XXX.

Seega XXXOÜ nimel XXXVallavalitsusele ja XXXOÜ nimel XXXVallavalitusele arvete

koostamisega pani N.Z toime KarS § 344 lg 1 järgi sätestatud kuriteo - dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

N.Z-i (N.Z) süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises järgnevas:

21.02.2013.a sõlmiti XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel töövõtuleping aadressil

XXXalevik, XXXvald asuva XXXvalla sotsiaalkorteri remonttööde teostamiseks.

XXXVallavalitsust esindas lepingu sõlmimisel XXXvallavanem N.Z . XXXOÜ (äriregistri kood XXX) poolt allkirjastas lepingu XXX. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on XXXOÜ osanikeks XXXja XXXOÜ (äriregistri kood XXX) (kumbki 1/2 ulatuses). XXXOÜ ainus osanik on N.Z ning juhatuse liige on XXX(ik: XXX), kes on N.Z’e isa. XXXallkirjastas kõnealuse lepingu koos XXXOÜ ja XXXOÜ vahelise lepinguga teadmisega, et vallaga sõlmitava lepinguga võetud kohustused antakse üle XXXOÜ-le. Eesmärgiga saada XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahelise lepingu alusel tasu, koostas N.Z XXXOÜ nimel XXXOÜ juhatuse liikme XXXteadmata, kuid esinedes Helen N.Z-ina, XXXVallavalitsusele järgmised arved, millistel arvetel märgiti makse saajaks XXXOÜ:

- Arve nr 13003 (12.03.2013) summale 5000 eurot, arve koostajana on märgitud XXX;

- Arve nr 13006 (28.03.2013) summale 6000 eurot, arve koostajana on märgitud XXX;

- Arve nr 13008 (22.04.2013) summale 5580 eurot, arve koostajana on märgitud XXX.

ning seejärel N.Z, omades juurdepääsu XXXOÜ e-maili aadressile XXX, esitas arved XXXVallavalitsusele, saates need siis järgnevalt:

- Arve nr 13003 (12.03.2013) summale 5000 eurot saatis XXXnimelt e-posti aadressilt:

XXX 12.03.2013 kell 18:38 e-posti aadressile: XXX ;

- Arve nr 13006 (28.03.2013) summale 6000 eurot saatis XXXnimelt e-posti aadressilt:

XXX 01.04.2013 kell 10:56 e-posti aadressile: XXX ja koopia: toomas.karvet@kiilivald.ee ;

- Arve nr 13008 (22.04.2013) summale 5580 eurot saatis XXXnimelt e-posti aadressilt:

XXX 24.04.2013 kell 13:08 e-posti aadressile: XXX ja koopia: XXX ;

Vallavanemana kinnitas N.Z laekunud arved, misjärel arvetel märgitud summa XXXOÜ-le välja maksti.

Loetletud arved XXXOÜ ega XXXOÜ raamatupidamises ei kajastu. XXXOÜ raamatupidamises kajastati XXXVallavalitsuselt laekunud maksete aluseks järgmised N.Z-i poolt koostatud fiktiivsed arved:

- XXXOÜ arve nr 13003 (12.03.2013) XXXVallavalitsusele summale 5000 eurot,

- XXXOÜ arve nr 13006 (28.03.2013) XXXVallavalitsusele summale 6000 eurot,

- XXXOÜ arve nr 13008 (22.04.2013) XXXVallavalitsusele summale 5580 eurot.

Seega XXXOÜ nimel koostatud võltsitud arvete esitamisega XXXVallavalitsusele pani

N.Z toime KarS § 345 lg 1 järgi sätestatud kuriteo – võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi.

8

Kohtuistungil seletas süüdistatav N.Z , et süüdistus on talle arusaadav ja ta ennast

süüdi ei tunnista. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuses on seotud asju, mis ei ole omavahel seotavad. Esitatakse väiteid, mida lükkavad ümber toimiku materjalid. XXXei olnud alguses selle vastu,

et selline tehing tehakse. Seda kinnitab tema allkiri lepingul. Ta on ise öelnud ühel

ülekuulamisel, et pärast kaotas huvi selle vastu. Pakkumist ei toonud N.Z . Kohtutoimikus on tõendid selle kohta, mis ütlevad, et pakkumise tõi XXX. N.Z ei

osalenud võitja valimisel, selle kohta on samuti tõendid toimikus. Tegemist on kõige

tavalisema tsiviilõigusliku tehinguga, mille puhul on leitud üks protsessuaalne viga ja üritatakse selle najal näidata, et kogu tehing on kehtetu. Kaitsealune isegi ei tea mida ta on omastanud. Läbi uurimise on jooksnud väga erinevaid summasid ja praegusel hetkel ta ei tea, mis summa omastamises teda süüdistatakse. Tänase hetkeni veel ei tea, millist väidet millise tõendiga süüdistus kavatseb tõendada. Toimikutes on mitmekordselt dubleeritud dokumendid.

Süüdistatav peab hakkama välja otsima neid asjaolusid, mis on süüdistuse aluseks. Mis puudutab võltsitud dokumendi esitamist, siis võltsitud dokumenti ei ole esitatud. Dokument, mis esitati on juriidiliselt korrektne, seda, et RP Plussis erinevad inimesed koostasid arveid, tõendavad materjalid kohtu toimikus. Kuna ei ole dokumente võltsitud, siis järelikult ei ole ka võltsitud dokumenti kasutatud.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü eitamise ning kontrollinud kriminaaltoimikus leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

2.1. KarS § 201 lg 2 p 3 N.Z-i süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises,

mis seisneb ametiisikuna temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikus enda või kolmanda isiku kasuks pööramises.

KarS § 201 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus analüüsima, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud

muu võõra varaga (p 2.1.2). Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist (p 2.1.3.) ning selle ebaseaduslikkust (p 2.1.4.).

Kuna süüdistuse keskseks asjaoluks on süüdistatava kui XXXvallavanema tegevus, siis kõigepealt peab kohus vajalikuks analüüsida ametiisiku mõistet, s.h ka vallavanema volitusi, õigusi ja kohustusi (p 2.1.1.).

2.1.1. Ametiisik

Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on XXXVallavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 47, mille tegemisel lähtuti Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 15 ja § 27, XXXvalla põhimääruse § 13 lg 1 p 15 ja § 26 lg 3 ning salajase hääletuse tulemustest, valitud XXXvallavanemaks N.Z. Kuivõrd otsust ettenähtud korras ja tähtaja jooksul

ei vaidlustatud, otsus jõustus (kd III tl 8). Sellele järgnevalt on XXXVallavolikogu

21.11.2013 otsusega nr 55, mille tegemisel lähtuti KOKS § 22 lg 1 p 15 ja § 27, XXXVallavolikogu 21.06.2012 nr XXXvalla põhimääruse § 23 lg 4 ning salajase hääletuse tulemustest, valitud XXXvallavanemaks N.Z. Kuna otsust ettenähtud korras ja tähtaja

jooksul ei vaidlustatud, otsus jõustus (kd III tl 9). Seega on süüdistusaktis süütegude

toimepanemise ajavahemikul, s.o 21.02.2013-22.04.2013 N.Z

olnud XXXvallavanem. KOKS §-s 2 antakse kohaliku omavalitsuse mõiste ja sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on

kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna –

demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel

iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallavõi linnaelanike õigustatud

vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi ning lõike 2 p 2

9 kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud esindusja võimuorganite kaudu. XXXVallavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 6 kehtestatud XXXvalla põhimääruse § 1 lõike

2 kohaselt on vald avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse

alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires XXXVallavolikogu, volikogu esimees, XXXVallavalitsus ning vallavanem või nende volitatud esindajad. KOKS § 49 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse juht vallavanem ja linnavalitsuse juht linnapea, kes

esindab valitsust. Sama seaduse § 50 lg 1 p 1 kohaselt vallavanem või linnapea korraldab vallavõi linnavalitsuse tööd ja vallavõi linnavalitsuse istungite ettevalmistamist, punkti 2 kohaselt esindab omavalitsusüksust ja vallavõi linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele, punkti 3 kohaselt annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavõi linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju ja punkti 4 kohaselt kirjutab alla vallavõi linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele. KOKS § 8 lõike 2 ning § 22 lõike 1 punkti 9 alusel XXXVallavolikogu 21.06.2012 määrusega vastu võetud XXXvalla põhimääruse § 29 lõikes 2 on sätestatud vallavanema pädevus ja ülesanded,

milliseid vallavanem täidab talle seaduste, XXXvalla põhimääruse ja muude õigusaktidega

pandud ülesandeid. Eelmärgitud sättes on esitatud ülesannete loetelu, millistest punkti 1

kohaselt korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, punkti 2 kohaselt esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, XXXvalla põhimäärusega ning

volikogu poolt antud pädevusele, punkti 3 kohaselt esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks teisi isikuid, punkti 4 kohaselt annab vallavalitsuse

(ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks kärkkirju, punkti 5 kohaselt aga kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele.

Kuni 01.04.2013 Korruptsioonivastase seaduse kehtinud (KVS) § 3 lg 1 sätete kohaselt oli ametikoht KVS tähenduses töövõi teenistuskoht, millele isik on valitud, nimetatud või töölepingu alusel tööle võetud ning lõike 2 kohaselt on ametiseisundiks ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid,

osaleda riigivõi munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste

tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Sama seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on ametiisik KVS § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav

riigivõi kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja ning KVS § 4 lõike 2 p 15 kohaselt on ametiisikud KVS tähenduses ka vallavanem

ja linnapea, vallaja linnavalitsuse liikmed. Sama seaduse § 5 annab korruptiivse teo,

korruptsiooniohtliku suhte ja korruptiivse tulu mõisted ning lõike 1 kohaselt loeti korruptiivseks teoks ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil,

tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid, või jättes tegemata

õiguspärased otsused või toimingud. Lõike 2 kohaselt on korruptsiooniohtlikuks suhteks

ametiisiku suhe teise isikuga, mis on tekkinud või võib tekkida KVS 3. või 4. peatükis

sätestatud töökoha-, tegevusvõi toimingupiirangute rikkumise tagajärjel ametiisiku poolt. KVS § 5 lõikes 3 on aga antud korruptiivse tulu loetelu, mis ei ole ammendav. Sama viidatud seaduse § 6 sätestab ametiisikule korruptiivsete tegude toimepanemise, füüsiliste ja juriidiliste

isikutega korruptsiooniohtlike suhete sõlmimise ning korruptiivse tulu saamise keelu ning lõikes 3 pannakse ametiisikule, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, kohustuse sellest

informeerida asutuse juhti või ametikohale valimise õigusega organit, samuti kohustuse

taotleda vastavate otsuste vastuvõtmise või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule. KVS 4. peatükis on sätestatud toimingupiirangud ning § 24 lg 1 kohaselt käsitatakse KVS

mõttes toimingupiiranguna keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. KVS § 24 sätestab keelatud tehingute mõiste ning lõike 1 kohaselt on ametiisikul keelatud

sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid, samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid toiminguid tema asemel.

Sama paragrahvi lõikes 2 antakse loetelu keelatud toimingutest iseendaga lisaks lõikes 1

sätestatule ning käesoleva kaasuse kontekstis käsitatakse keelatud tehinguna iseendaga ka

10 punktis 4 riigivõi kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist KVS § 25

lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega. Eelmärgitud sättes viidatud § 25 sätestab huvide konflikti mõiste ning nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töövõi teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve kui juriidiliseks isikuks on p 3 kohaselt osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. KVS

§ 25 lõikes 2 pannakse ametiisikule, kelle ülesanne on osaleda sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, kohustus sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ametiisik, kelle pädevuses on teha sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku.

Alates 01.01.2013 kehtima hakanud (KarS) redaktsiooni kohaselt Karistusseadustiku sätestas KarS § 288, et ametiisik KarS eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi

või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui

temale on pandud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.

Arvestades eelmärgitud seaduste sätteid, saab tulla ühesele järeldusele, et N.Z, olles

valitud vallavanemaks ja täites vallavanema seadustest tulenevaid ülesandeid, oli alates vallavanemaks valimisest kuni 01.03.2013 KVS seadusemuudatuseni ametiisikuks nii KarS § 288 lg 1 mõttes kui ka KVS § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja lg 2 p 15 mõttes, koosmõjus KOKS § 49 lg 1 ja § 50 lg 1 ja XXXvalla põhimääruse § 1 lg 2 ja § 29 lg 2 sätetega. Seejuures viitavad KarS § 288 lg 1 (kuni 15.07.2013 kehtinud redaktsioonis) ja KVS § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja lg 2 p 15 otseselt kohalikus omavalitsuses töötavale ametiisikule ja ka vallavanemale.

Alates 01.04.2013 KVS § 2 kehtima hakanud

sätestab ametiisiku ja ametiseisundi mõiste

varem kehtinud seaduste redaktsioonist erinevalt. Lõike 1 kohaselt on ametiisikuks KVS tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest,

kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise teel. Sama paragrahvi lõikest 2

tulenevalt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel ning nendeks on punkti 1 kohaselt teha otsus,

sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku,

sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtimist või piiritlemata arvu

juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt ning punkti 2 kohaselt teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole

otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või

viivituses. KVS § 2 lõike 3 kohaselt ei loeta käsutustehingu tegemise kohustust otsuse tegemise pädevuseks juhul, kui isikul puudub õigus määrata tehingu asjaolusid ning toimingu sooritamise kohustust ei loeta toimingu tegemise pädevuseks juhul, kui isikul puudub õigus määrata toimingu tagajärge mõjutavaid asjaolusid. KVS § 3 sätestab ametiisiku ja avalikku

ülesannet täitva asutuse kohustused ning lõike 1 kohaselt on ametiisikule keelatud

korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine, saamine (p 1), ametiseisundi korruptiivne

kasutamine (p 2), avaliku vahendi korruptiivne kasutamine (p 3), mõju korruptiivne kasutamine (p 4) ja siseteabe korruptiivne kasutamine (p 5). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab ametiisik pidama kinni tegevusja toimingupiirangutest (p 1) ja avaldama oma huvid huvide deklaratsioonis (p 2).

KVS 2. peatükk sätestab tegevusja toimingupiirangud ning § 10 lõike 1 kohaselt on ametiisikul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole

11

seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. KVS §-s 11 on kehtestatud

toimingupiirangud ning lõike 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes (p 1), ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust (p 2) või ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on ametiisikul lõikes 1 nimetatud juhul õigus anda oma alluvale

ülesandeks teha toimingut või otsust tema asemel. Seega on toimingupiirangud sõltuvuses

ametiisiku enda isikust või seotud isikust. KVS § 7 lõige 1 annab seotud isikute ringi ja

nendeks on: ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning

ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks

loetakse KVS tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps (p 1); juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule (p 2);

juriidiline isik, mille juhtimisvõi kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud isik (p 3); isik, keda seob ametiisikuga

ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevusametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku

korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. KVS § 7 lõike 2 kohaselt ei loeta juriidilist isikut seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult

ametiisiku ametikohustustest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku

juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorganis loetakse

ametikohustuseks KVS tähenduses. Lõike 3 kohaselt ei ole ametiisikul KVS-st tulenevat

seotud isiku huvi puudutavat kohustust, kui ta ei tea ega peagi teadma KVS § 7 lõikes 1 nimetatud seosest või seotud isiku huvist.

Alates 15.07.2013 KarS § 288 kehtima hakanud sõnastuse kohaselt erines ametiisiku mõiste varem kehtinud redaktsioonist, kuid on sama käesoleval ajal kehtiva seadusega. KarS § 288

lõike 1 kohaselt on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on

avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Seega tuvastamaks ametiseisundi olemasolu ja erisubjektiks ehk ametiisikuks olemist, tuleb

tuvastada kas süüdistatav täitis avalikku ülesannet süüdistuses märgitud ajavahemikul. Avaliku ülesande täitmiseks saab lugeda avalikele huvidele orienteeritud tegevust, ülesannete täitmist avalikus või seda toetavas teenistuses, avalik-õiguslikus juriidilises isikus ja eelkõige

põhiseaduses märgitud institutsioonis, millise ülesandeks on ka avaliku võimu teostamine.

Antud juhul on N.Z-i puhul tegemist vallavanemaga, kes oli sellele kohale valitud vastavalt KOKS § 27 sätetele. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu

üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning § 30 sätete kohaselt täidetakse ametikohas riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes seaduse alusel ja korras Eesti

kodanikega. PS § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi

kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ning § 155 kohaselt on

kohaliku omavalitsuse üksusteks vallad ja linnad. Seega on kohalik omavalitsus valla näol põhiseaduslikuks institutsiooniks, kes otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, olles

seetõttu orienteeritud avalikele huvidele, täites avalikke ülesandeid ja teostades avalikku võimu kohalikul tasandil. Seda seisukohta toetab ka KOKS § 2 lõigetes 1 ja 2 p 2 sätestatu,

millele viitas kohus ülalpool. Kuivõrd vallavanem on põhiseadusliku institutsiooni, e. kohaliku omavalitsuse juhtorgani vallavalitsuse juht KOKS § 49 lg 1 mõttes, on ta seetõttu ka avalikke ülesandeid ja avalikku võimu teostava võimuorgani juht.

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et N.Z oli alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVS § 2 redaktsiooni kui ka alates 15.07.2013 kehtima hakanud KarS § 288 lg 1 redaktsiooni mõttes ametiisikuks, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja kes täitis temale pandud ülesandeid alaliselt ametikohale valimise alusel.

12

2.1.2. Isiku valduses olev võõras vallasasi või isikule usaldatud muu võõras vara Edasi analüüsib kohus, millistel asjaoludel asi või vara isiku käsutusse jõudis ning kas see oli tema valduses või talle usaldatud või mitte. Nagu juba eelpool tõendamist on leidnud, oli N.Z-i puhul süütegude toimepanemise ajal tegemist XXXvallavanemaga (p 2.1.1.), seega oli

XXXVallavalitsuse (VV) vara puhul tegemist talle seaduse alusel ja ametiseisundist

tulenevalt usaldatud varaga. Usaldatud vara puhul on isikul õiguslik volitus vara osas, kas seadusest, ametiseisundist või tehingust. XXXVV raha oli N.Z-i jaoks võõras vara, s.t ei olnud süüdistatava omandis AÕS § 68 mõttes (RKKK 3-1-1-46-08, p 20). Antud juhul ei ole vaatlusaluses küsimuses ka õiguslikku vaidlust ega eriarvamusi. Seega oli vaatlusalune vara, s.o XXXVV raha N.Z-i jaoks talle usaldatud muu võõras vara KarS § 201 tähenduses.

2.1.3. Usaldatud vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine

Omastamise koosseisutunnusena tuleb tuvastada ka vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine.

Kohtupraktika kohaselt sisustatakse koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks

pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (RKKK 3-1-1- 92-13, p 14).

Siinkohal peab kohus vajalikuks välja tuua N.Z-i tegevuste jada ajalises järjestuses, mis

näitab, et kogu N.Z-i tegevuse eesmärk oli algusest peale saada XXXVV korraldatud

sotsiaalkorteri remondi hankepakkumine endale kuuluva ettevõtte XXXOÜ kasuks. Selle

eesmärgi läbiviimiseks koostas ta kõige odavama hankepakkumise koos XXXiga ja esitas

selle ümbrikus XXX, osales ka ise parima hankepakkumise valimise protsessis, korraldas

XXXOÜ ja XXXVV-se lepingu allkirjastamise, koostas ja edastas XXXOÜ nimel arved

XXXVV-le, koostas XXXOÜ ning XXXOÜ vahelise tööde üleandmise lepingu, koostas XXXOÜ nimel arved XXXVV-le ja koostas XXXOÜ ning XXXvahelise tööde üleandmise lepingu. Kõige selle tulemusena teenis XXXOÜ, mille ainuomanikuks on N.Z ise, tulu.

2.1.3.1. Hanke korraldamise, osalemise ja pakkumise koostamise asjaolud

N.Z , olles XXXvallavanem, teadis, et XXXsotsiaalkorteri hanke tähtaeg on

19.02.2013. kell 13:00 ning et seda korraldab XXXVV ehitusja planeerimisosakonna juhataja kt XXX. Nii N.Z-i (kd V tl 98-117) kui XXX(kd IV tl 102-118) ütluste kohaselt

soovitas N.Z küsida XXX hankepakkumist ka XXXOÜ-lt, kes pidi olema korralik ettevõte. XXX, saades 13.02.2013 kell 9:35 N.Z-i käest e-posti aadressi XXX (kd II tl

15), saatis 14.02.2013 kell 12:07 hinnaküsimise ja hankedokumendid XXXvallas asuva sotsiaalkorteri remonttöödeks teiste hulgas ka XXX aadressile (kd I tl 228). Teised ettevõtted,

kellele XXXpakkumiskutse saatis, olid ECP OÜ ja XXXOÜ, kes mõlemad on ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted ning kellega XXXvallal oli varasem koostöökogemus.

Ettevõte XXXOÜ oli võõras, s.t täpsemad andmed ja kogemus selle ettevõttega puudusid. Peale seda võttis XXXsõnul temaga ühendust vene keelt kõnelev meesterahvas XXXja vaatas

korteri üle. XXXsai aru, et XXXesindab XXXOÜ-d. XXXOÜ-le saadetud hankega seotud

dokumendid on N.Z oma isiklikult meiliaadressilt XXX saatnud 16.02.2013 kell 14:38 XXXi aadressile XXX (kd I tl 61). Edasi on tunnistaja XXXandnud ütlusi (kd IV tl 102-118), et 2 pakkumist saabusid e-posti teel ning ühe tõi N.Z ise ümbrikus. Ka N.Z on oma ütlustes (kd V tl 98-117) kinnitanud, et XXXOÜ pakkumise printis ta välja oma töö arvutist ning pani selle ümbrikusse ja viis XXXkätte. Sellepärast puudus ka pakkumiselt XXXallkiri. 16.12.2014 vaatlusprotokollist koos lisadega (kd III tl 196-232) nähtub, et tühja pakkumuse tabeli on N.Z enda arvutisse salvestanud 16.02.2013, pakkumise tabeli faili summale

15 000 eurot on N.Z loonud 18.02.2013 kell 19:20 ning pakkumuse tabeli fail

13 summale 17 780 on loodud 19.02.2013 kell 06:52. Viimase muudatuse salvestuse nimetatud tabelisse on N.Z teinud 14.04.2013 kell 12:25.

N.Z ütluste kohaselt ta teadis varasema sotsiaalkorteri hanke pakkumiste suurusjärku ning pidas eelmist hanget kalliks. Samuti teadis ta, et väikeste hangete puhul on pakkumised suhteliselt lähestikku. N.Z esitab hankepakkumise ilma käibemaksuta, sest XXXOÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. Seega võis ta eeldada, et käibemaksu võrra on tema esitatud

pakkumine igal juhul odavam, kui teised pakkumised. Igaks juhuks oli ta koostanud kaks

erinevat tabelit, odavama 15 000 eurot (kusjuures hind koos käibemaksuga, tööhind seega

väiksem) ja päev hiljem kallima, s.o hinnaga 17 780 eurot (seejuures hind ilma käibemaksuta). Samuti, olles olnud varasemalt hankekomisjoni liige (kd II tl 118) teadis N.Z , et võitjaks osutub pakkumine, millel on kõige odavam hind.

XXXOÜ juhatuse liikme XXXtunnistajana antud ütluste kohaselt (kd V tl 1-11) ei omanud ta mingit puutumust ei sellel hankel osalemise ega pakkumise koostamisega. N.Z-ilt sai ta

selle kohta teada alles siis, kui asi oli käima lükatud. XXX ei soovinud, et XXXOÜ teeks sotsiaalkorteri remonditöid, kuna ei soovinud ettevõtte käivet kasvatada üle 16 000 euro piiri,

s.t ta ei soovinud käibemaksukohustuslaseks registreerimist. Seega ei andnud ta oma nõusolekut ega volitanud ka muul moel ei N.Z-i ega XXXvastavat hankepakkumist RP Plussi nimelt XXXVV-le esitama. Sellest teadmisest hoolimata soovis N.Z hankel osaleda, kuid teadis algusest peale, et läbi endale kuuluva ettevõtte XXXta hankepakkumist otse teha ei saa ning seetõttu tegi pakkumise XXXOÜ nimel. Seda on N.Z ka oma ütlustes väitnud:

Samuti teadis N.Z algusest peale, et töid hakkab tegelikult tegema tema isa XXX. Seda

näitab seegi, et enne hankepakkumise tegemist käis XXX, kui XXXOÜ esindaja,

sotsiaalkorterit kohapeal vaatamas. Ka on N.Z oma ütlustes kinnitanud, et hankepakkumise koostas ta koos oma isa XXXja salvestas selle oma arvutisse.

Kõigest eeltoodust saab järeldada, et N.Z on algusest peale planeerinud teha

remonttöid XXXvallale kuuluvas sotsiaalkorteris aadressil XXXalevik endaga seotud firma XXXOÜ läbi ja tegeliku tööde teostajana näinud oma isa XXXi.

Siinjuures juhib kohus tähelepanu ka sellele, et N.Z ega XXXei olnud õiguslikku alust XXXOÜ nimel hankepakkumist teha ega esitada. Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi

anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Äriregistri andmetest nähtub, et XXXOÜ ainuke juhatuse liige oli XXX(kd V tl 160-161), seega XXXOÜ ainuke seaduslik esindaja oli XXX. Kuna hanke läbiviimiseks puudus nii XXXOÜ juhatuse liikme XXXnõusolek ja tahe ning kuskilt ei nähtu, et ettevõttel oleks nende isikutega olnud käsundusvõi muud võlaõigusliku suhte olemasolu, siis ei olnud

N.Z ega XXXõiguslikku alust XXXOÜ-d hankel esindada ega hankepakkumist XXXVV-le esitada. Kuigi XXXon oma ütlustes maininud, et ka N.Z esitas XXXOÜ eest

arveid, mis olid seotud tema klientidega, siis kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite hulgas sellist kirjalikku tõendit ei leidu, mis näitaks, et N.Z oli õiguslik alus XXXOÜ nimel arveid esitada.

Alles hiljem on N.Z XXXOÜ esindajaks hankepakkumisel märkinud XXXi. See nähtub

ka XXXvalla dokumendiregistrist saadud andmetest, mida on vaadeldud 16.12.2014 vaatlusprotokollis (kd II tl 196-199) ja mille kohaselt 16.04.2013 on asendatud XXXi nimega hinnapakkumine XXXallkirjastatud pakkumisega. Sisu hinnapakkumistel on täpselt sama,

ainult nimi on vahetunud. Seda muudatust selgitab N.Z selliselt, et kuna tööd anti XXXOÜ-lt edasi XXXOÜ-le, siis oli parem märkida hankepakkumisel XXXOÜ esindajaks XXXOÜ juhatuse liige XXX, kuna ka raha pidi laekuma XXXOÜ arvele. Tegelikkuses oli

14 see püüd varjata endaga seotud isiku, s.o enda isa XXXnime dokumentidel. Ka siin rõhutab

kohus, et XXXil puudus igasugune puutumus XXXOÜ-ga, samuti puudus õigus XXXOÜ nimel hankepakkumisele alla kirjutada, kuna XXXOÜ ainukene juhatuse liige oli XXX, kelle sõnul ei ole XXXkunagi XXXOÜ-s töötanud ega teda ei ole ka muul viisil XXXOÜ nimel tegutsema volitatud.

2.1.3.2. Parima pakkuja valimine

N.Z kinnitab enda taandamist hinnapakkumiste avamise ja edukaks tunnistamise

protsessist ning seda näitab ka 19.02.2013 protokoll (kd I tl 253), mille kohaselt on

hääletusest osa võtnud ehitusjärelevalve spetsialist XXXja ehitusja planeerimisosakonna

juhataja kt. XXX. XXXon oma kohtueelses menetluses antud ütluste (kd IV tl 157-160) kohaselt tunnistanud, et tegelikult allkirjastas ta protokolli tagantjärgi ning hinnapakkumiste

avamisest ei teadnud ta midagi, sinna ei olnud teda kutsutudki. Ka tema kalendris puudub

19.02.2013 vastav märge, et oleks toimunud hinnapakkumise valimine ja sel ajal oli ta

arvatavasti paikvaatlust tegemas. Täpselt enam ei mäleta kui palju hiljem ta protokollile allkirja panema pidi.

Ka XXX(kd IV tl 102-118) on tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et 19.02.2013 protokolli

koostas tema alles hiljem tagantjärgi. Samuti tunnistab ta, et hankepakkumise valimisel ei

osalenud XXX, vaid N.Z . Üks pakkumine saabus 19.02.2013 kell 12.55 (kd I tl 220) XXXOÜ-lt summas 18 913,02 eurot (kd I tl 219) ja teine pakkumine 12:34 ECP OÜ-lt (kd I tl 225) summas 20 974,08 eurot (kd I tl 224) ning need printis ta välja oma arvutist. Koridoris nägi N.Z-i, kes teadis, et kell 13 on pakkumiste tähtaeg ja N.Z tegi ettepaneku kohe

parim pakkumine välja valida. N.Z-ile teisi pakkumisi ta ei näidanud enne ega nende summat ei öelnud. XXXu ta arvatavasti koosolekule ei kutsunud, sest XXXon väga täpne ja

oleks kindlasti koosolekule kohale tulnud. Olid kahekesi N.Z-iga tema kabinetis ja hakkasid pakkumisi võrdlema. N.Z oli kaasas üks pakkumine ümbrikus ja ta väitis, et see on XXXOÜ pakkumine. Sellelt pakkumiselt puudusid allkiri ja XXXOÜ rekvisiidid ning kontaktisikuks oli märgitud XXX(kd I tl 196). Ei teadnud N.Z-i seotusest XXXiga. Valisid XXXOÜ pakkumise (kd I tl 195) kui kõige soodsama pakkumise võitjaks, kuigi pakkumisel puudus käibemaks, hind oli 17 780 eurot. Kohus juhib vahemärkusena tähelepanu ka sellele,

et tegelikult ei valitud kõige odavam, vaid kõige kallim pakkumine, kuna sellelt puudus käibemaks. Käibemaksuseaduse § 19 lg 1 alusel peab alates 16 000 eurost juriidiline isik end

käibemaksukohustuslaseks registreerima ja käibemaksu arvele lisama. XXXpakkumine oli

17 780 eurot ja sinna oleks pidanud lisanduma veel ka käibemaks. Seega oleks pakkumise lõplik hind pidanud olema 21 336 eurot, mis on võrreldes teiste pakkumistega kõige kõrgem. Nagu selgub hankekorralduse läbiviimise majasisesest olukorras, selgitab XXXvallasekretär

XXX, et kuna hange ei ületanud komisjoni moodustamist vajavat piirmäära, siis sellised

hanked viidi läbi nii, et valdkonna eest vastutav isik võttis erinevad pakkumised ning vallavalitsus kinnitas vastutava isiku ettepanekul hanketulemused (kd II tl 140). Seega antud hanke puhul ei olnud vajalik komisjoni moodustamine, vaid piisas valdkonna eest vastutava isiku ettepanekust, et vallavalitsus hanke kinnitaks.

XXXütluste kohaselt koostas ta protokolli tagantjärgi, s.o 27.05.2013, siis kui volikogu hakkas selle hanke vastu huvi tundma ja tuli välja N.Z-i seotus XXXiga. Märkis protokolli,

et N.Z taandas end seoses seotusega hankepakkujaga. Taanduse lisas XXXomal initsiatiivil, et vähendada probleeme volikogus.

Seega, nii XXXu kui XXXütlustega on tõendamist leidnud, et hankepakkumise valimisel ei osalenud XXXja XXX, vaid osalesid XXXja N.Z kahekesi ning et vastav protokoll, kus olid osalejateks märgitud valed komisjoni liikmed, koostati alles 3 kuud hiljem XXXpoolt.

2.1.3.3. Hanke võitjaga lepingu sõlmimine

Käsipostina tulnud XXXi hinnapakkumine koos hinnatabeliga on registreeritud

XXXvallavalitsuse dokumendiregistris 19.02.2013 kell 15:06, Urve Valdna on need edasi

15

saatnud kell 15:13 XXX (kd I tl 226). Parima pakkumise võitjale XXXOÜ-le on XXXkirjutanud aadressile XXX 20.02.2013 kell 15:23 (kd I tl 227). XXXon 20.02.2013 kell 17:41 saatnud N.Z-ile e-kirja (kd II tl 16), milles on N.Z

palunud Põllu tn korteri lepingus kollasega tehtud kohad täita Kollaseks on tehtud kohad, mis puudutavad töövõtja XXXOÜ esindajat ning punktis 11.5 ehituslikes küsimustes

vastutava isiku märkimist (kd II tl 23-25). N.Z on XXXOÜ esindajaks märkinud XXXning ehituslikes küsimustes XXXi, mida on N.Z ka oma ütlustes kinnitanud. Lepingu XXXVV ja XXXOÜ vahel sotsiaalkorteri remonditöödeks aadressil XXXvalmistas

ette N.Z , kes on seda ka tunnistanud ning kelle arvutist vastav leping leiti. Seega

XXXvallavanemana on N.Z töövõtulepingu XXXOÜ-ga allkirjastanud 21.02.2013 (lepingule numbrit kantud ei ole, objekt on sotsiaalkorteri remont XXX, tähtaeg 29.04.2013, tasu 17 780 eurot).

XXXütluste kohaselt kirjutas ta lepingule alla 22.02.2013, see jäi talle hästi meelde, sest siis

on tema sünnipäev. XXX sai N.Z-i jutust aru nii, et ta peab lepingule lihtsalt allkirja

panema, kuna asjad on juba käima lükatud ja tegelikult hakkab sotsiaalkorteri remondiga tegelema hoopis XXXOÜ juhatuse liige XXX. Kuna XXX usaldas N.Z-i, et ta ajab kõik

asjad korda ja et XXXise mingeid remonttöid tegema ei hakka, siis kirjutas ta lepingule

22.02.2013 alla. Rohkem neil sotsiaalkorteri remondist juttu ei olnud, huvi selle vastu ei

tundnud ega ühtegi hilisemat dokumenti sellega seoses ei allkirjastanud ega saatnud ega koostanud.

Seega pidi XXXsoovimatus XXXOÜ kaudu osaleda remonttööde tegemise hankel N.Z-ile teada olema hiljemalt ajaks, kui oli vaja XXXVV ja XXXOÜ vaheline leping allkirjastada, s.o 22.02.2013. Vaatamata sellele, et N.Z oli teadlik sellest, et XXXOÜ ei soovi ega hakka remonttöid teostama ja et tegelikke töid hakkab tegema XXX, esitas N.Z XXX vastava lepingu allkirjastamiseks. N.Z on ka ise kinnitanud, et kuna soovis asja lõpule viia, siis

sõlmis lepingu, kuigi teadis, et XXXei ole remonttööde tegemisest XXXOÜ alt huvitatud. Tagant järgi mõeldes oleks võinud tehingu katki jätta. Seega tekitas N.Z XXXarusaama, et kuna XXXOÜ on hanke juba võitnud ning et

remontööde teostamine antakse nagunii edasi teisele ettevõttele tegemiseks, siis XXXtuleb

leping allkirjastada, ehk N.Z lõi teadvalt XXXvale ettekujutuse, et ta lepingu allkirjastaks.

2.1.3.4. XXXOÜ lepingu täitjana Nagu eelnevalt on viidatud, siis XXXOÜ juhatuse liige XXXei olnud huvitatud sotsiaalkorteri tööde remondist, kuna ta ei tahtnud ettevõtet käibemaksukohustuslaseks registreerida. Samuti ei teadnud ta remonditöödest midagi, sest oli lõplikult keeldunud remonttöödega tegelemisest

läbi oma firma. Seega ei oleks tohtinud XXXOÜ olla seotud ei formaalselt ega sisuliselt

XXXvallaga sõlmitud töövõtulepinguga. Ja see leiab kajastamist ka XXXOÜ raamatupidamisandmete vaatluses (kd II tl 134-140), kus vastavaid arveid kajastatud ei ole.

Teiselt poolt on kõik N.Z-i poolt vormistatud lepingud koostatud selliselt, et lepingute

järgi oleks pidanud need vastavalt oma tegelikule majanduslikule sisule olema XXXOÜ

raamatupidamises kajastatud. Veelgi enam, kogu N.Z-i tegevus on olnud suunatud sellele, et näidata lepingu tegeliku täitjana ja remonttööde teostajana XXXOÜ-d. Lepingust

nähtub nagu XXXOÜ oleks omakorda tööd tellinud XXXOÜ-lt, arved vallale on esitatud XXXOÜ poolt, vastuvõtmise-üleandmise aktidel on tellija esindaja XXXOÜ (kd II tl 235). Et need tegevused XXXOÜ raamatupidamises ei kajastu, kinnitab N.Z-i poolt XXXkui XXXOÜ seadusliku esindaja eest arvete koostamise ja esitamise varjamist. Samuti XXXkui

XXXOÜ esindajaks märkimist hankega seotud dokumentatsioonil, kuigi õiguslikku puutumust XXXil nimetatud ettevõttega ei olnud.

Ka XXXkinnitab, et XXXja XXXei ole kunagi töötanud XXXOÜ-s või teinud XXXOÜ

nimelt töid. Samas meenub XXX, et ta nägi XXXOÜ raamatupidamises arveid ning arvatavasti XXXtegeles selle XXXvalla sotsiaalkorteri remonditöödega edasi. XXXennast ei ole XXXkunagi näinud.

16

XXXOÜ, olles küll XXXvallaga sõlmitud lepingu üheks pooleks, ei ole seda sisuliselt.

XXXOÜ raamatupidamine remonttööde tegevusi ei kajasta, mis kinnitab seda, et N.Z toimetas XXXOÜ juhatuse liikme XXXtäieliku ja tegeliku teadmiseta.

2.1.3.5. Tööde üleandmine XXXOÜ-lt XXXOÜ-le XXXOÜ ja XXXOÜ vahel on 22.02.2013 sõlmitud töövõtuleping nr 1301, lepingu objektiks on korteri remont XXX, tähtaeg 27.04.2013, tasu 17 780 eurot. Nimetatud lepingu versioon,

mis leiti ja võeti ära N.Z-i elukoha läbiotsimise käigus ja mida on ka 03.02.2015

vaatlusprotokollis vaadeldud (kd I tl 183-185), on XXXOÜ-d esindama pandud XXXvalla ehitusja planeerimisosakonna juhataja XXX(p 11.2) ja XXX(p 11.3). Seejuures töövõtja, s.o XXXOÜ esindaja XXXallkiri ei sarnane tema enda allkirjaga. XXXOÜ raamatupidamisest ja N.Z-i elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud on ka XXXOÜ esindaja XXXning XXXOÜ esindaja XXXvaheline leping kuupäevaga 15.02.2013, numbriga 1301 (kd I tl 211), millega XXXOÜ ja XXXOÜ on kokku leppinud, et XXXosaleb

hankel XXXOÜ esindajana. Hanke võidu korral sõlmib XXXOÜ lepingu ning kõik kohustused ja vastutus lähevad üle XXXOÜ-le. Kõik hankevõiduga seotud dokumentatsioon

antakse XXXOÜ-le edasi. Selle dokumendi allkirjastamist on XXX(kd V tl 50-55; 86-93)

jaatanud, aga seda mitte sel kuupäeval nagu on lepingule märgitud, vaid tunduvalt hiljem. Samuti on XXXoma ütlustes öelnud, et ta allkirjastas dokumendid alles 22.02.2013, s.o tema sünnipäeval.

Hankel osales XXXOÜ ja et nad esindaksid XXXOÜ-d, ei tulene ühestki dokumendist. Kohustuste eest vastutavana on tegelikult näidatud XXXOÜ, mis näitab N.Z-i püüdu tuua

pakkumuse esitajana ning ehituslikes küsimustes ja ohutustehnika eest vastutava isikuna

dokumentidesse XXXi, vahetades välja XXXi isiku. Taoliseks järelduseks annavad aluse

XXXütlused, kus ta märgib, et hinnapakkumise lehe allkirjastamine toimus hiljem kui

18.03.2013, ning 15.02.2013 töövõtulepingu allkirjastamine toimus 18.03.2013 kuni aprilli

lõpuni. Samuti XXXvalla dokumendiregistrist saadud andmed, mida on vaadeldud 16.12.2014 vaatlusprotokollis (kd II tl 196-199), viitavad, et 16.04.2013 on asendatud XXXi nimega hinnapakkumine XXXnime ja allkirjaga pakkumisega. Samuti XXXOÜ 21.02.2013 leping XXXVV, mis sisaldas punktis 11.5 XXXi, on asendatud lepinguga, kus on märgitud punktis 11.5 XXX. XXXei ole oma ütlustes väga kindel, et just sellel viimati nimetatud lepingul olev allkiri on

tema allkiri, märkides 17.11.2013 ütlustes, et need allkirjad ei ole tema allkirjade moodi, siiski ei saa ta väita, et ta ei ole neid allkirjastanud.

Tunnistaja XXXon 05.02.2015 ülekuulamisel kirjeldanud, kuidas tema oli üksnes dokumentide allkirjastaja, kes ja kuidas renoveerivad ja mismoodi XXXOÜ on sellega seotud, ta ei teadnud. XXXe ei ole XXXkunagi näinud ega temaga kohtunud. XXXei tea, miks on XXXOÜ pakkumine tema nimelt esitatud, miks ta on lepingus vastutavaks isikuks märgitud,

kuid ei eita nende allkirjastamist. Samas remonttööde tegemisest, esitatud arvetest ning laekunud rahast ei tea XXXmidagi.

09.02.2015 ülekuulamisel on XXXselgitanud, et kõik paberid allkirjastamiseks on toonud talle XXX(kes on N.Z-i elukaaslane ning XXXklassiõde) ning tema soovis XXXvastu

tulla. N.Z-iga ei ole ta enne 02.02.2015 kohtumist remonttöödest midagi rääkinud. 02.02.2015 kohtumisel N.Z-iga joonistas N.Z XXX skeemi (kd V tl 95-97), mida N.Z politseile rääkis. N.Z joonistas skeemile „XXXOÜ XXX“, „VK Invest“ ja selgitas

juurde, et XXXVV alustas tegevust XXXOÜ-ga. Kuna XXXei soovinud asjaga tegeleda

liikus leping edasi XXXOÜ-le. Kuna XXXei soovinud asjaga tegeleda liikus leping edasi

XXXOÜ-sse. Tegelikkuses ei olnud tema asjaga kunagi kursis olnud. N.Z-i idee oli, et

XXXütleb politseile, et esialgu oli tal soov remonttöid teha, aga siis tulid paremad pakkumised peale ja tööde tegemine liikus XXX. Veel selgitas N.Z, et XXXliikus leping

XXXOÜ-sse XXXnimel ja siis edasi ka XXX, kuid paberid allkirjastas tegelikult XXX. XXXoli XXXile teinud volituse XXXOÜ nimel toiminguid teha. Veel selgitas N.Z

17

skeemile juurde, et Ergo oli pakkumisest teadlik, kuid otseselt ei osalenud, aga kirjutas lepingule alla. Et XXXoli XXXOÜ eest lepingu allkirjastanud sai XXXteada alles politsei käest. XXXOÜ

juhatuse liikme volitust XXX ei ole, seega puudus ka õigus ning igasugune tahe

allkirjastamiseks. N.Z ütles, et võltsis kahel aktil XXX allkirju, kuna XXX oli reisil. Põhjus pidi olema, et asi saaks tehtud ja XXXtuli vastu. XXXväitis 02.02.2015 kohtumisel XXX, et 2000 eurot korteri renoveerimistöö rahast on XXXOÜ kontol siiani alles. XXXkinnitab, et tema ei olnud teadlik ega soovinud mingeid remonttöid teha, mistõttu ei saa olla tegemist ka loobumisega lepingu täitmisest. Ei füüsiline ega juriidiline isik saa loobuda võetud kohustusest, mille olemasolust ta teadlik ei ole. N.Z oma ütlustes toetub aga just loobumisele.

12.01.2015 vaatlusprotokollist (kd II tl 134-140), milles on vaadeldud XXXOÜ

raamatupidamise andmeid, nähtub, et kui lepingu 1301 järgi pidi XXXOÜ tegema remontööde tellimise 17 580 euro eest XXXOÜ-lt ja müüma 17 780 euro eest XXXOÜ-le, siis raamatupidamisregistrites on vormistatud ost 14 580 euro eest ja müük 16 580 eest. Kui

lepingu järgi pidi müük toimuma XXXOÜ-le, siis raamatupidamisregistrites on kajastatud müük XXXVV-le. Samuti on N.Z-i poolt koostatud lepingus esindajana märgitud isik, kes sellest teadlik

ega selleks volitatud ei olnud. Nii on XXXVV ehitusja planeerimisosakonna juhataja XXXmärgitud tellija esindajaks nii XXXOÜ ja XXXOÜ kui XXXOÜ ja XXXOÜ vahelistes lepingutes, omamata seost märgitud äriühingutega.

2.1.3.6. Tööde üleandmine XXXOÜ-le Töövõtuleping XXXOÜ ja XXXOÜ vahel kannab kuupäeva 22.02.2013, nr 13001, lepingu objektiks korteri remont XXX, tähtaeg 27.04.2013, tasu 17 580 eurot (kd I tl 198-200).

Lepingu täitmisel on märgitud tellija XXXOÜ esindajaks XXXVallavalitsuse ehitusja planeerimisosakonna juhataja XXX(p 11.2.) ja vastutav isik tööplatsil XXX(p 11.3.). Lepingu

allkirjastajateks on märgitud tellija XXXXXXOÜ poolt ja töövõtja XXXOÜ poolt XXX. XXXallkirjad ei sarnane XXXsõnade kohaselt tema allkirjadega.

XXXOÜ on olnud tööde tegelik teostaja, delegeerimist alltöövõtjatele ei nähtu. 12.01.2015

vaatlusprotokolli järgi (kd II tl 134-140) on hanke valdkonna ehitus-remonttöödega ja perioodiga kattuvalt tehtud dokumenteeritud ostusid kokku 4049,27 euro eest ja töötasu fondi kasutamist on deklareeritud 3120,85 euro eest. Autokompensatsiooni on seaduslikult makstud välja remonttööde perioodiga kattuvalt ainult märtsis 2013 kokku 64 eurot. Seega on projekti

valdkonna ja remonttöödega kattuvalt tehtud dokumenteeritud kulud kokku

4049,27+3120,85+64=7234,12 eurot (XXXalevik asuva sotsiaalkorteri renoveerimise maksumus). XXXOÜ-sse jäi raha 2000 eurot ja XXXOÜ-sse 7557,91 eurot.

Ka N.Z-i kasutuses olevast arvutist leitud tabel sisaldab remonttööde raames tehtud kulusid, samuti mis oli planeeritud ja mis oli tegelik kulu (kd V tl 142). Sealt tuleb kasumiks,

arvestades maha 1200 eurot, mida vallalt ei küsitud, tööjõuja materjalikulu, s.o 6198.04 eurot, tegelik vahe pakkumisega, mille on märkinud N.Z on 4398.04 eurot (kd II tl 37). Seega ka N.Z-i enda arvutuste kohaselt oli XXXOÜ remonttööde tegemise eesmärgiks tulu teenimine ja saamine.

Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et võõra vallasasja või muu võõra vara enda kasuks pööramine on KarS § 201 dispositsioonis sätestatud omastamise koosseisuline tunnus. Selle

koosseisutunnuse tuvastamine kohtu poolt ei eelda seda, et süüdistuses oleks otsesõnu

märgitud, et isik pööras mingi vallasasja või muu vara, mis oli talle võõras, enda või kolmanda isiku kasuks. Piisab sellest, kui süüdistuses kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mis on õiguslikult hinnatavad kui võõra vallasasja või muu võõra vara enda kasuks pööramine KarS § 201 mõttes (RKKK 3-1-1-46-08).

Nagu eelnevast nähtub, vormistas N.Z kõik lepingud selliselt, et XXXOÜ lepingujärgne tasu ning töö läks temale kuuluvale ettevõttele, ehk XXXOÜ kasuks. Selleks N.Z esitas ja koostas pakkumise hankel osalemiseks, milleks teda ega kedagi tema

18

poolt märgitud isikutest volitatud ei olnud ning ta teadis seda. Samuti on ta ise osalenud

parima pakkuja valimisel, teades huvide konfliktist. Samuti ta teadis, et XXXOÜ hankel osalemisest ega tööde tegemiselt ei olnud huvitatud, ta koostas lepingud ja vallavanemana ka

sõlmis need, vaatamata sellele, et tegemist oli tema jaoks keelatud tehinguga. Ta koostas tööde üleandmise kohta lepingud XXXOÜ-le, teades, et XXXOÜ tegelikult tööde tegemisest ei olnud huvitatud ning töid ei tee ehk lepingut sisuliselt ei täida ning teades, et tegelikult töid teeb ning lepingujärgse tasu saab XXXOÜ. XXXOÜ on teinud 3 arvet XXXOÜ-le: arve nr 13006 summas 5580 (kd I tl 130), arve nr 13005 summas 5000 eurot (kd I tl 131) ja arve nr

13003 summas 4000 eurot (kd I tl 133), mis on leitud N.Z-i elukohast seal toimunud läbiotsimise käigus. Seega kõikide nende vahepealsete dokumentide eesmärk oli varjata N.Z-i ettevõtte XXXOÜ osalust hankel, kus sisuliseks tööde tegijaks oli N.Z-iga seotud isik, tema isa V. Popov.

N.Z tegi korralduse XXXVV raamatupidajal teha varakäsutus XXXOÜ arve alusel

XXXOÜ arvele, mille lõppeesmärgiks oli raha laekumine XXXarvele, seega tehti vastav

kanne lõppkokkuvõttes XXXmajandushuvides, mille ainuomanik N.Z ise oli. Selline skeem on õiguslikult hinnatav raha kolmanda isiku kasuks pööramisena KarS § 201 mõttes.

Võõra vara, s.o XXXVV raha kasutamine omale kuuluva ettevõtte

XXXmajandushuvides on samaaegselt käsitatav vara kolmanda isiku kasuks

pööramisena, kui ka omastamistahte manifesteerimisena. Asjaolu, et süüdistatav ei

kandnud raha otse endale kuuluva ettevõtte XXXarvele, vaid tegi seda kõigepealt läbi

XXXOÜ ja XXXOÜ, ei tähenda, et vara ei pööratud KarS § 201 mõttes kolmanda isiku kasuks.

Kõike eeltoodut arvestades, leiab kohus, et N.Z pani eelnimetatud tegevuste jadaga toime talle usaldatud võõra vara kolmanda isiku kasuks pööramise.

2.1.4. Ebaseaduslikkus kolmanda isiku kasuks pööramisel KarS § 201 objektiivse koosseisu täitmisest saab kõneleda vaid juhul, kui võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Nagu juba eelpool on tuvastamist leidnud,

puudus N.Z õiguslik alus XXXOÜ nimel hankepakkumist koostada ja XXXVV-le esitada. Samuti oli hankelepingu sõlmimine ebaseaduslik põhjusel, et sellega rikuti KVS § 25 nõudeid ja seda on süüdistatav N.Z ka ise tunnistanud, et ta ei oleks pidanud hankesse endaga seotud isikuid kaasama.

KVS § 25 lg 2 sätestab, et ametiisik, kelle ülesanne on osaleda KVS §-25 lg 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma

vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või

organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku

ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks. KVS § 25 lg 1 nimetatud huvide konflikti loovaks otsuseks on KVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt muuhulgas ka otsus, mille ametiisik peab oma töövõi teenistuskohustuse raames

tegema osaühingu suhtes, mille osanikuks on see ametiisik, juhul, kui see otsus oluliselt

mõjutab ametiisiku enda, tema lähisugulase võihõimalase või selle osaühingu majandushuve. Antud juhul ei ole küll N.Z XXXOÜ osanikuks, kuid XXXOÜ osanik on XXXOÜ, mis kuulub ainuisikuliselt N.Z-ile ja mille ainukeseks juhatuse liikmeks on N.Z-i isa XXX. Järelikult seeläbi esineb KVS § 25 lg 1 p 3 juhtum. XXXOÜ pakkumuse

edukaks tunnistamisega oli tegemist oluliste majandushuvidega XXXOÜ jaoks, kuna võrreldes XXXeelnevate aastate müügitulu (2011 oli 2116 eurot, 2012 oli 15 939 eurot), ei

ületanud see käibemaksukohustuslaseks registreerimise piiri, s.o 16 000 eurot. Seega võib

järeldada, et XXXVV sõlmitud töövõtulepingus ettenähtud tasu 17 780 eurot oli XXXOÜ majandushuve oluliselt mõjutav otsus. Seega esines KVS § 25 lg 1 nimetatud situatsioon ja N.Z

pidi järgima KVS § 25 lg 2 sätestatud nõudeid, s.o teatama viivitamatult huvide

konfliktist asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest.

19

Vallavanema puhul oleks teavitamiskohustus täidetud, kui ta oleks huvide konfliktist

teavitanud XXXvallavolikogu esimeest. Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole, seda ei ole

väitnud ka süüdistatav ise ning sellest tulenevalt võib eeldada, et huvide konfliktist XXXvallavolikogu esimeest teavitatud ei ole.

Riigikohus on asjas nr 3-1-1-28-05 p 9 märkinud, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav tehingu tegemisena KVS § 24 mõttes isegi

juhul, kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu

ametiisik või organ. Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav

puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral

kontrollfunktsiooni teostamist. Seetõttu kehtivad KVS 4. peatükis sätestatud formaalsed toimingupiirangud ka juhtudel, mil ametiisik teeb tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel.

KVS § 24 lg 1 sätestab, et ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid

sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma

alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. KVS § 24 lg 2 p 4 kohaselt käsitatakse tehingutena iseendaga, mis on keelatud, muuhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja varaliste tehingute tegemist KVS § 25 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega. Kuna XXXOÜ näol on N.Z-i suhtes tegemist KVS § 25 lg 1 p 3 nimetatud osaühinguga, siis oli KVS § 24 lg 1 kohaselt N.Z keelatud XXXVV nimel XXXOÜ-ga töövõtulepingu sõlmimine.

Sellest järeldub, et ei oma tähtsust, kas N.Z võttis hankepakkumise valimisest osa või

mitte, N.Z-i poolt XXXVV nimel töövõtulepingu allkirjastamine on juba iseenesest ebaseaduslik ja selle allkirjastamist süüdistatav ka ei eita.

Seega on tuvastamist leidnud, et N.Z rikkus KVS § 24 lg 1 sätestatud keeldu ja tema tegevus oli hankelepingu allkirjastamisel ebaseaduslik.

N.Z-i kaitsja kaitseväite kohaselt ei ole KarS § 201 koosseis täidetud juba seetõttu, et

puudub kannatanu ja seega ka kahju, kuna XXXVV ei jäänud millestki ilma, sest sotsiaalkorter remonditi ära.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et omakasulised süüteod omandi vastu ei sisalda

koosseisulise tunnusena varalist kahju. Teo toimepanemiseks (süüteokoosseisu objektiivse tunnuse realiseerimiseks) piisab, kui asi on omanikult ära võetud või oma kasuks pööratud

(RK 3-1-1-81-04 p 6). Samas on omakasuliste süütegude puhul äravõetud või oma kasuks

pööratud asja väärtuse tuvastamisel tähendus, kui sellest võib oleneda süüteo kvalifitseerumine väärvõi kuriteona, toimepanemise suur ulatus vms. Samuti võib varalise kahju suurust arvesse võtta karistuse mõistmisel tõusetuvate küsimuste lahendamisel.

Seega usaldatud vara enda kasuks pööramisega ei pea tingimata kaasnema varaline kahju vara

omanikule. KarS § 201 puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku varakäsutuse

tegemine. Isegi kui kannatanu vara väärtus tänu mõnele varakäsutust kompenseerivale vastusooritusele ei vähene, ei tähenda see, et omastamise koosseis ei ole täidetud (RKKK 3-1- 1-92-13 p 16; 3-1-1-23-14 p 19).

Kokkuvõtvalt on kõigil eeltoodud põhjendustel tuvastamist leidnud, et XXXVV vara oli N.Z-ile usaldatud võõras vara, mille ta pööras ebaseaduslikult kolmanda isiku, s. o XXXkasuks.

2.1.5. Ametiisiku poolt toime pandud omastamine N.Z-ile on süüdistus esitatud KarS § 201 lg 2 p 3 järgi, s.o ametiisiku poolt toime pandud

omastamine ja nagu juba eelpool toodud põhjustel (v.t 2.1.1.) on tuvastamist leidnud, on N.Z-i puhul tegemist ametiisikuga. Seega on täidetud KarS § 201 lg 2 p 3 objektiivne koosseis.

2.1.6. Subjektiivne koosseis ning süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud

20

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et tegu pandi toime etteplaneeritult. Nagu juba eelpool on tuvastamist leidnud, siis juba esimene hankepakkumine oli koostatud N.Z-i ja

XXXpoolt ning XXXVV-le N.Z-i poolt esitatud teadmisega, et tegelikke töid hakkabki

tegema XXX, s.o N.Z-i isa. Samuti oli süüdistatav kohe teadlik sellest, et temal kui vallavanemal on keelatud endaga ja endaga seotud isikutega hankelepingut sõlmida. Muidu ei oleks süüdistatav oma ütlustes väitnud, et ta taandas ennast hankevõitja valimise protsessist

enda seotuse tõttu ühe hankepakkujaga, kuigi tegelikkuses ta seda ei teinud. Ka ei oleks

süüdistatav XXXOÜ-d ja XXXOÜ-d oma skeemi kaasanud, vaid kohe XXXOÜ poolt hankepakkumise teinud, kus tööde tegelikuks tegijaks oli tema isa XXX. Seda ta aga poleks

korruptsioonivastases seaduses sätestatud keeldu arvestades teha. Seega leiab kohus, et tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. N.Z-i käitumine olnuks õiguspärane vaid siis kui ta oleks jätnud XXXOÜ pakkumise esitamata ja jätnud tegemata ka kõik sellele järgnenud käitumisaktid, ka KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1

ettenähtud kuritegude toimepanemise, millistest viimased käitumisaktid kandsid endas eesmärki KarS § 201 lg 2 p 3 ettenähtud kuritegu lõpule viia, milline eesmärk ka täideti.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et ametiisikuna temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisega pani N.Z toime KarS § 201 lg 2 p 3 järgi sätestatud kuriteo.

2.2. KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 N.Z-i süüdistatakse ka KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises,

mis seisneb arvete võltsimises ja KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisneb võltsitud arvete kasutamises.

2.2.1. KarS § 344 lg 1 N.Z ei tunnista ennast arvete võltsimises süüdi, kuna tema arvates paari arve koostamine ei ole dokumendi võltsimine. Seega N.Z tunnistab küll süüdistuses märgitud arvete koostamist (kd 5 tl 98-117), kuid ei saa aru, milles seisneb tema teo puhul võltsimine.

Kohus selgitab, et võltsimine on nii dokumendi tegemine isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole

oma sisult õiged. Seega KarS § 344 koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9). KarS § 344 lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on

kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Antud arvete puhul on

tegemist dokumentidega KarS § 344 lg 1 mõttes, kuna arvetelt nähtub õigus saada arvel märgitud tasu osutatud teenuse eest, s.t tõendab juriidilise tähtsusega asjaolusid. Nimetatud

arved näitavad arve esitaja õigust saada tasu osutatud teenuse eest ning teenuse saaja kohustust selle eest tasuda ning need õigused ja kohustused tulenevad lepingulistest suhetest. Seejuures lõid arved lõppkokkuvõttes kohalikul omavalitsusel, so XXXVVl kohustuse teha

varakäsutus, mida ka tehti. Samuti on arved taasesitatavad kirjalikul kujul ja arvetel on märgitud nende väljaandjad, s.o XXXOÜ ja XXXOÜ.

Edasi analüüsib kohus, kas N.Z koostas süüdistuses märgitud dokumendid, s.o XXXOÜ arved nr 13003, nr 13006 ja nr 13008 ning XXXOÜ arved nr 13003, nr 13006 ja nr 13008,

kas tal oli õigus nende arvete koostamiseks ja kas arvete sisu vastas tegelikkusele, s.t kas arved olid oma sisult õiged.

2.2.1.1. XXXOÜ arved

XXXOÜ nimel tehtud arvete nr 13003 (12.03.2013, summas 5000 eurot), nr 13006 (28.03.2013, summas 6000 eurot) ning nr 13008 (22.04.2013 summas 5580 eurot) koostajana

on märgitud XXX ja arvete edastajana on märgitud XXX(kd II tl 179-184). Äriregistri

21 teabesüsteemi andmetel on XXXOÜ osanikeks XXXja XXXOÜ (kumbki 1/2 ulatuses) ning

ainukeseks juhatuse liikmeks on XXX(kd V tl 160-161). XXXOÜ ainus osanik on N.Z (kd V tl 158-159) ning juhatuse liige on XXX, kes on ühtlasi ka N.Z-i isa. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kes on XXX ja kas tal oli üldse õigus koostada XXXnimel arveid. Nimetatud arveid on 17.11.2014 tutvustatud XXX(V kd tl 6-11), XXXOÜ juhatuse liikmele, kes on selgitanud, et XXX on N.Z-i õetütar, kes läks enne 2013.a

lapsehoolduspuhkusele ning kes ei ole kindlasti arveid koostanud ega esitanud. XXX oli dokumentide sisestaja. Kui XXX oleks esitanud arveid, oleks tema kindlasti arve esitamisest teadlik. Teab seda, sest tema oma firma arved kannab ise XXXOÜ raamatupidamisest läbi.

Arvab, et need arved on ilmselt N.Z-i koostatud ning väljastatud, N.Z koostab arveid sellisele vormile, mis on 5-kohaliste numbritega. Tema koostatud ning esitatud arvete numbrid algavad M-tähega. Samuti ei ole need arved XXXOÜ-le laekunud. Kui sellised arved

on väljastatud, peavad need arved olema tühistatud. Need arved ei ole XXXOÜ raamatupidamisest läbi kantud, need on fiktiivsed. Ei ole kunagi varem neid näinud. XXXei ole neid käiku lasknud ning kuna arvetel on makse saajaks märgitud XXXOÜ, võib nimetada arveid võltsinguteks.

Lisaks eeltoodule on vastavad arved leitud ka N.Z-i kasutuses olnud arvutist, samuti N.Z-i kodust, mida kinnitab vaatlusprotokolli lisa nr (kd II tl 1-67) ning N.Z on nende arvete koostamist ka ise kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistanud (kd V tl 98-117). Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et N.Z koostas XXXOÜ arved nr 13003, nr 13006 ja nr 13008.

Edasi juhib kohus tähelepanu sellele, et kuna N.Z oli teadlik sellest, et XXXei soovinud

hankel osaleda, et tal puudub igasugune kavatsus sotsiaalkorteri remondiga tegeleda ja et

XXXOÜ ei omanud selle hankega mingit puutumust, vaid remonti pidi tegema XXX, siis arved ei vasta oma sisult tegelikkusele. Seda enam, et N.Z esitas arved XXXOÜ juhatuse

liikme H. N.Z-i teadmata nii, et raha liigub otse XXXOÜ arvele. Seega oli tegemist sisult ebaõigete arvetega.

Teiseks ei olnud N.Z õiguslikku alust XXXOÜ nimel arveid koostada. Esindusõiguse

võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest

(seadusjärgne esindusõigus). Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide

tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Äriregistri andmetest nähtub, et XXXOÜ ainuke juhatuse liige oli XXX(kd V tl 160-161), seega XXXOÜ ainuke seaduslik esindaja oli XXX. Kuigi XXXon oma ütlustes maininud, et ka N.Z esitas XXXOÜ eest arveid, mis olid seotud tema klientidega, siis kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite hulgas sellist kirjalikku tõendit ei leidu, mis näitaks, et N.Z oli õiguslik alus XXXOÜ nimel arveid esitada. Kuna arvete esitamiseks puudus nii XXXOÜ juhatuse liikme XXXnõusolek ja tahe ning kuskilt ei nähtu, et N.Z-i oleks volitatud XXXOÜ nimel arveid koostama, siis võib järeldada, et arved on koostatud isiku poolt, kellel puudub selleks õigus.

Kõigil eeltoodud põhjustel leiab kohus, et N.Z koostades XXXOÜ arved, mis sisult ei vastanud tegelikkusele ja mis olid koostatud selleks õigust mitteomava isiku poolt, pani toime dokumentide võltsimise.

2.2.1.2. XXXOÜ arved XXXOÜ poolt XXXVV-le tehtud arved nr 13003 (12.03.2013, summas 5000 eurot), nr 13006 (28.03.2013, summas 6000 eurot) ja nr 13008 (22.04.2013, summas 5580 eurot) leiti N.Z-i

kasutuses olnud arvutist ja kodust (kd I tl 165, 167, 169). Arvete koostajana on

märgitud XXXja XXXVV poolt kontaktisikuks XXX, allkirju arvetel ei ole. XXXütluste

kohaselt (kd V tl 50-55, 86-93) ta süüdistuses nimetatud arveid koostanud ei ole.

Vaatlusprotokolli kohaselt (kd II tl 134-140), milles on vaadeldud XXXOÜ raamatupidamisandmeid, selgub, et nende arvete puhul on tegemist dubleerivate arvetega, s.t et samade numbritega arved on XXXOÜ-l juba olemas. N.Z tunnistab oma ütlustes, et arved koostas tema. N.Z arvas, et arved on vajalikud,

22 et näidata XXXOÜ raamatupidamist korrektsena. Neid arveid kellelegi esitatud ei ole. Seega oli tegemist fiktiivsete arvetega, mis oma sisult ei vastanud tegelikkusele.

Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et N.Z puudus õiguslik alus vastavate arvete koostamiseks. Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus) või see võib

tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Äriregistri andmetel (kd V tl 157-158) on XXXOÜ osanik alates 09.11.2012 XXXning teine osanik on XXX. XXXOÜ juhatuse ainuke liige on XXXja volitatud esindaja XXX. N.Z puudus aga igasugune puutumus XXXOÜ- ga ning kuskilt ei nähtu, et N.Z-i oleks volitatud XXXOÜ nimel arveid koostama. Seega võib järeldada, et arved on koostatud isiku poolt, kellel puudub selleks õigus.

Ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Õiguskäive on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga (RKKK 3-1-1-36-03).

Kõigil eeltoodud põhjustel leiab kohus, et N.Z koostades XXXOÜ arved, mis sisult ei vastanud tegelikkusele ja mis olid koostatud selleks õigust mitteomava isiku poolt, pani toime dokumentide võltsimise.

2.2.1.2. Subjektiivne koosseis ning süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegemist kavatsetult toime pandud kuriteoga, kuna süüdistatav oli teadlik sellest, et arvete sisu on ebaõige, samuti, et tal ei ole õiguslikku alust vastavaid arveid ei enda ega teiste isikute nimel koostada.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega XXXOÜ nimel XXXVallavalitsusele ja XXXOÜ nimel XXXVallavalitusele arvete

koostamisega pani N.Z toime KarS § 344 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

2.2.2. KarS § 345 lg 1

Nagu eelpool on juba tõendamist leidnud (p 2.2.1.1.) koostas N.Z XXXOÜ nimel

võltsitud arved nr 13003, nr 13006 ja nr 13008 eesmärgiga saada XXXVV ja XXXOÜ

vahelise lepingu alusel tasu. XXXOÜ juhatuse liikme XXXteadmata, kuid esinedes Helen N.Z-ina saatis N.Z eelnimetatud arved XXXVV-le e-maili aadressilt XXX. N.Z

on tunnistanud ja XXXon kinnitanud, et N.Z omas juurdepääsu XXXOÜ e-maili

aadressile XXX. Kuigi arvete edastajana märkis N.Z PR Pluss OÜ nimel Helen N.Z-i, on N.Z tunnistanud, et tegelikult edastas need XXXOÜ arved aadressilt XXX just tema. Ka XXXon kinnitanud, et tema neid arveid edastanud ei ole ega oma nendega mingit puutumust.

Vallavanemana kinnitas N.Z laekunud arved, misjärel arvetel märgitud summa maksti XXXVV poolt välja XXXOÜ-le.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba siis, kui dokument on ära esitatud. Ei oma tähtsust, kas dokumendi esitamisel silmas peetud eesmärk saavutatakse või mitte.

Seega, kui N.Z esitas eelnevalt võltsitud XXXOÜ arved XXXVV-le on sellega võltsitud dokumendi kasutamise objektiivne koosseis täidetud.

Subjektiivsest küljest peab isik teadma, et tegemist oli võltsitud dokumendiga, mis on juba

eelnevalt tõendamist leidnud (p 2.2.1.1.). Lisaks peab kasutama dokumenti eesmärgiga

omandada õigusi või vabaneda kohustustest. N.Z kasutas võltsitud XXXarveid

eesmärgiga omandada õigusi, mis seisnes arvetel märgitud summade laekumises XXXOÜ arvele lõppeesmärgiga kanda vastav raha edasi XXXarvele, s.o ettevõttele, mille ainuomanik ta ise oli. Seega subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegemist kavatsetult toime pandud kuriteoga, kuna süüdistatav oli teadlik sellest, et arvete sisu on ebaõige, samuti, et tal ei ole

õigust vastavaid arveid teiste isikute nimel koostada ega neid esitada ning ta tegutses

23 eesmärgipäraselt, saavutades oodatud eesmärgi.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega pani N.Z toime KarS § 345 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 201 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat, KarS § 344 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta ning KarS § 345 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.

Tulenevalt seadusandja sätestatud karistusliikide alternatiivsusest kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada karistusliigina rahalist karistust, kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki.

Tutvudes N.Z-i isikuandmetega, siis süüdistatava ankeetandmete kohaselt on süüdistatav

tööga hõivatud ning tal on alaline sissetulek. Samuti ei ole N.Z-i eelnevalt kriminaalkorras karistatud (kd V tl 168). Sellest järeldub, et tema senine käitumine on olnud õiguskuulekas ning võimalik on süüdistatavat karistada kergema liigilise karistusega rahalise karistuse näol.

Hinnates süü suurust, siis leiab kohus, et N.Z-i süü on keskmine. Kuigi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo puhul esineb ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemine, KarS § 344 lg 1 järgi pandi toime 6 dokumendi võltsimine ja KarS § 345 lg 1 järgi 3 võltsitud dokumendi kasutamine, tuleb seejuures nentida, et kannatanule reaalset rahalist kahju ei tekitatud. Samas,

nagu eelpool on tõendamist leidnud, pani N.Z talle inkrimineeritud kuriteod toime ametiisikuna ning kasutades ära teiste isikute usaldust tema kui XXXvallavanema vastu, mis on kohtu arvates süüd suurendavaks asjaoluks. Samas on aga see asjaolu sisuliselt KarS § 201 lg 2 p 3 koosseisuliseks elemendiks, so tegemist on erisubjektiga. Samuti oli N.Z-i poolt

kuritegude toime panemine etteplaneeritud, seega tema teadlik ja tahtlik valik käituda õigusvastaselt. Väide, et süüdistatav soovis vaid XXXvallavalitsusele soodsaimat pakkumist, kuna eelmise sotsiaalkorteri remont osutus liiga kalliks, ei oma süü hindamisel tähtsust. Seda

enam, et kolme pakkumist võrreldes oli XXXOÜ pakkumine tegelikult kõige kallim, kuna

seal puudus käibemaks. Käibemaksuseaduse § 19 lg 1 alusel peab alates 16 000 eurost

juriidiline isik end käibemaksukohustuslaseks registreerima ja käibemaksu arvele lisama. XXXpakkumine oli 17 780 eurot ja sinna oleks pidanud lisanduma veel ka käibemaks. Seega oli arve koostatud ebakorrektselt (lisaks puudus sellel allkiri ja muud vajalikud rekvisiidid).

Lisaks juhib kohus tähelepanu ka sellele, et teised pakkumised ei olnudki lõppsummas märkimisväärselt kallimad XXXOÜ pakkumisest nagu süüdistatav oli eeldanud.

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist kohus käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud.

Karistuse määra valikul arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurusega, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning leiab, et süüdistatava süü KarS § 201 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises on hinnatav keskmisena. Puutuvalt KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist leiab kohus, et süüd võib hinnata alla keskmise ning KarS

§ 345 lg 1 osas, arvestades et tegemist on väiksema süüga võrreldes KarS § 344 lg 1

süüdistuse mahuga, siis võib süüd hinnata suhteliselt väiksena, mis tingib vastavalt süü

suurusele ka karistuse raskuse. Kuivõrd kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud ei karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis võiks mõjutada karistuse kergendamist või

24 raskendamist, siis tuleb karistuse määra arvestamisel lähtuda süü suurusest. Kuna süüdistatava

puhul on tegemist varem karistamata isikuga, siis puudub vajadus ka karistuse

raskendamiseks eripreventiivsetel eesmärkidel, et kinnistada isikus arusaama keelunormi

kehtivusest. Arvestades õiguskorra kaitsmise huve leiab kohus, et tegemist on suhteliselt

spetsiifilise iseloomuda süütegude kogumiga, mitte nö masskuritegude hulka kuuluvatega, mistõttu ei saa ka õiguskorra kaitsmise huvid karistuse rangust oluliselt mõjutada.

Liitkaristuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üldja

eripreventiivseid eesmärke, sh seda, et süüdistatavat ei ole eelnevalt kriminaalkorras

karistatud, peab kohus liitkaristuse määramisel võimalikuks lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab ka seda, et KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemine oli vajalik KarS § 201 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo lõppeesmärgi

saavutamiseks ning kuigi nimetatud kuriteod olid eriliigilised ja kahjustasid erinevaid õigushüvesid, olid nad kantud ühest eesmärgist ning hinnatavad kui ühtse tahtlusega toime pandud süüteod.

4. MENETLUSKULUD Menetluskuludega seonduvalt märgib kohus, et käesoleval juhul on menetluskuluks teise

astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

N.Z on ankeetandmete kohaselt tööga hõivatud ja seda kinnitas süüdistatav ka

kohtuistungil ning sellest järeldab kohus, et eelduslikult on N.Z-ile tagatud ka igakuine sissetulek. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate

summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning

kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga

eitada, kuna süüdistatav pani toime mitu erinevat süütegu ja tegemist ei olnud üksiku

käitumisaktiga, vaid süsteemse ja eesmärgipärase käitumisega. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteo episoodiga. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud välja mõista täies mahus.

Kohus leiab, et arvestades süüdistatava menetluskulude summa suurust ning võttes arvesse ka

rahalise karistuse tasumise kohustust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3,

KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 6-kuulise tähtaja

ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/