2-15-107818/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3) Tsiviilasi nr 2-15-107818

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-107818 Tsiviilasi Express Credit AS-i hagi RR vastu võla nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.08.2015.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1000 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Express Credit AS apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Express Credit AS (registrikood 12338141), tehinguline esindaja Marie Tsine Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): RR (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Võtta Express Credit AS apellatsioonkaebus menetlusse. 2. Tühistada Harju Maakohtu 26.08.2015.a otsus ja saata asi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule. 3. Express Credit AS apellatsioonkaebus rahuldada. 4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

2(3) Tsiviilasi nr 2-15-107818 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Hageja esitas 15.05.2015.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 21.10.2014.a sõlmitud laenulepingust nr 20141021008 tuleneva põhinõude summas 1091,74 eurot ning viivise 0,1% päevas alates 14.04.2015.a. 20.04.2015.a esitas kostja vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, milles tunnistas nõuet osaliselt summas 859,17 eurot (sh põhiosa 500 eurot ja intress 359,17 eurot). Pärnu Maakohtu 15.05.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu 1091,74 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.06.2015.a määrusega jätkati hageja esitatud nõude menetlemist hagimenetluses. Hageja esitas 09.06.2015.a hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja laenulepingujärgne põhinõue 500 eurot, intressid 215,71 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 123,20 eurot ning viivis osas, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, summas 136,09 eurot. Harju Maakohus võttis hagi 25.06.2015.a määrusega menetlusse, andes kostjale hagiavaldusele vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. RR sai hagiavalduse e-toimiku süsteemis kätte 25.06.2015.a ning menetlusse võtmise määruse 29.06.2015.a.

Kostja vastuväited 2. Kostja ei vastanud hagile.

Esimese astme kohtu otsus 3. Harju Maakohus tegi 26.08.2015.a tagaseljaotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tagaseljaotsuse kohaselt leidis kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping oli vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 kohaselt tühine. Kohus leidis, et kuna kostja kohustus laenulepingu järgi tagastama hagejale laenusumma koos intressiga hiljemalt 16.10.2015.a, ei ole hageja nõue tervikuna muutunud sissenõutavaks ning seega ei saa hagi rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel.

Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas 23.09.2015.a apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 26.08.2015.a tagaseljaotsusele, paludes otsuse täies ulatuses tühistada materiaalõiguse normi rikkumise tõttu. Hageja leidis, et laenuleping ei ole tühine, kuna laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kuus korda. Samuti leidis hageja, et alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks alates laenusumma kostja arvelduskontole kandmisest. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 26.08.2015.a tagaseljaotsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 2 ja TsMS § 657 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada.

3(3) Tsiviilasi nr 2-15-107818

6. Ringkonnakohus leiab, maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 487 lg-t 11, mille kohaselt, kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses TsMS § 487 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kostja esitas 20.04.2015.a vastuväite maksekäsule (tl 11-16), mille kohaselt kostja (võlgnik) tunnistas nõuet osaliselt summas 859,17 eurot (sh põhiosa 500 eurot ja intress 359,17 eurot). Maakohus jätkas asja menetlemist hagimenetluses aga täies ulatuses. TsMS § § 487 lg-st 11 tulenevalt oleks maakohus pidanud tegema tunnistatud nõude sissenõudmise kohta maksekäsu ning jätkama vaid ülejäänud nõude osas asja menetlemist hagimenetluses. Seega ei saanud maakohus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna nõude osaline tunnistamine maksekäsu kiirmenetluses tähendab sisuliselt hagi osalist õigeksvõttu.

7. TsMS § 656 lg 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS § 657 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

8. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/