2-13-56263/75 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-56263

Tsiviilasi

Gennadi Bõkovi hagi Narva linna vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 05. augusti 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gennadi Bõkovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Gennadi Bõkov (isikukood: xxx);

esindaja vandeadvokaat Madis Vinni;

Vastustaja:

Narva

linn

(Narva

Linnavalitsuse

Kultuuriosakonna kaudu) (registrikood: 75024260); esindaja

vandeadvokaat Tõnis Juurmann

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 05. augusti 2015 määrus Narva

linnalt

väljamõistetud

menetluskulude

suuruse

ja

tasaarvestuse tegemata jätmise osas.

2. Lugeda Viru Maakohtu 05. augusti 2015 kohtumääruse

resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada Gennadi Bõkovi avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus

ning mõista Narva linnalt välja Gennadi Bõkovi kasuks

menetluskulud 6 706,65 (kuus tuhat seitsesada kuus eurot ja

kuuskümmend viis senti) eurot.

2.3. Rahuldada Narva linna avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Gennadi Bõkovilt välja Narva linna

kasuks menetluskulud 1 420,23 eurot (üks tuhat nelisada

kakskümmend eurot ja kakskümmend kolm senti).

2.5. Tasaarvestada Gennadi Bõkovi ja Narva linna

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetud

menetluskulud (resolutsiooni punktid 2.2. ja 2.4.) ning

tasaarvestuse tulemusena mõista Narva linnalt Gennadi

Bõkovi kasuks välja menetluskulud 5 286,42 (viis tuhat

kakssada kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend

kaks senti) eurot. Välja mõista Narva linnalt viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

3. Gennadi Bõkovi määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Gennadi Bõkov (hageja) esitas Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu hagi

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.

Viru Maakohus rahuldas 18. septembri 2014 otsusega hagi osaliselt, tuvastas G. Bõkovi ja Narva

linna vahel sõlmitud töölepingu nr 244 ülesütlemise tühisuse, lõpetas G. Bõkovi ja Narva linna vahel

sõlmitud töölepingu nr 244 alates 31. oktoobrist 2013 ning mõistis Narva linnalt G. Bõkovi kasuks

välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

6 589,50 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise väljamõistetud hüvitiselt alates 31. oktoobrist

2013 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas jättis

maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

G. Bõkov esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus lahendas

30. märtsi 2015 otsusega. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 18. septembri 2014 otsuse

osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse osas (otsuse resolutsiooni punkt 4) ja mõistis Narva linnalt

G. Bõkovi kasuks välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise töötasu

ulatuses summas 13 179 eurot. Muus osas jättis ringkonnakohus Viru Maakohtu 18. septembri 2014

otsuse muutmata. Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning jättis menetluskulud

maakohtus 67% ulatuses Narva linna kanda ja 33% ulatuses G. Bõkovi kanda ning menetluskulud

ringkonnakohtus Narva linna kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 20. mail 2015 Riigikohtu

määrusega, millega Riigikohus jättis Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme kulud Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) kanda.

2. Hageja esitas 03. juunil 2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks,

mille kohaselt on hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulud maakohtus 7 348,50 eurot ning

lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus 3 289 eurot, kokku 10 637,50 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja palub menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõusutmisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja hinnangul ei ole kõik hageja poolt maakohtu menetluses kantud kulud mõistlikud ja

põhjendatud. Ei saa nõustuda ka apellatsiooniastme menetluses dokumentide koostamise ajakuluga.

3. Kostja esitas 09. juunil 2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mille

kohaselt on kostja menetluskulud maakohtus 18 135,82 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõusutmisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hageja vastuväite kohaselt on kostja menetluskulud ülepaisutatud ning sisaldavad kulusid, mis

hüvitamisele ei kuulu. Kogu menetluse kestel on kostjal olnud menetlusdokumentidest nähtuvalt üks

lepinguline esindaja, kuid kostja on palunud menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramisel

arvestada kolme esindaja toimingutega. Esindaja toimingute spetsifikatsioonides märgitud

10. veebruari 2014 ja 08. augusti 2014 istungid olid protokollide kohaselt ajaliselt lühemad, kui on

kostja välja toonud. Lepingulise esindaja sõiduaeg ei kuulu senise kohtupraktika kohaselt

hüvitamisele. Hüvitamisele ei kuulu 19. septembri 2014 toiminguga seotud kulu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 05. augusti 2015 määrusega G. Bõkovi avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) välja 6 061,73

eurot G. Bõkovi kasuks menetluskulude katteks ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus rahuldas Narva linna

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis G. Bõkovilt välja 1 420,23 eurot

Narva linna kasuks menetluskulude katteks ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindas nii hagejat kui ka

kostjat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.

Maakohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud

õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega

ja kohtuistungitel osalemisega.

Maakohus leidis, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudega, mistõttu arvestas maakohus 40 minutit ehk

0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta.

Maakohus jättis põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis poolte esindajatel on kulunud asja

materjalidega tutvumisele ning õiguslikule analüüsile, kliendiga suhtlemisele ning talle õigusliku

olukorra selgitamisele. Kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline,

seega ei ole istungi protokollidega tutvumise ja protokolli parandamiseks taotluse koostamise ajakulu

põhjendatud ega vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõistes, mille vastaspool peaks hüvitama.

4.2. Maakohus leidis, et hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust mõjutab asjaolu, et hageja

ja tema esindaja on koostanud ning esitanud seoses käesoleva tööõigusliku vaidlusega dokumente ka

mõnes muus tsiviil ja/või väärteoasjas. Kokku on hageja esindaja esitanud maakohtule 6 sisulist

menetlusdokumenti kogumahuga 38,5 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud maakohtule

väikesemahulisi menetlusdokumente. Hageja esindaja viibis ka kolmel kohtuistungil Viru

Maakohtus.

Hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja maakohtule esitamisel on

25,68 tundi (38,5 lk x 0,667 t). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 12 tundi ning igaks

istungiks ettevalmistumise aeg 1 tund, s.o kokku 3 tundi. Seega on hageja esindaja põhjendatud ja

vajalik ajakulu maakohtule menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku

40,68 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot ilma käibemaksuta ehk 138 eurot koos

käibemaksuga on senist Riigikohtu praktikat arvestades mõistliku suurusega. Seega olid hageja

põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud maakohtus 5 613,84 eurot (40,68 x 138) koos

käibemaksuga, millest kostja peab hagejale hüvitama 67% ehk 3 761,27 eurot.

4.3. Hageja esindaja on esitanud ringkonnakohtule 2 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 22 lk

ning viibis kohtuistungil ringkonnakohtus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks 2 024,46 [(22 x 0,667) x 138] eurot menetlusdokumentide koostamise eest, millele

lisandub kohtuistungist osavõtu kulu 1 tund ja istungiks ettevalmistamise kulu 1 tund. Kokku on

hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 2 300,46 eurot.

Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kostjalt

hagejale hüvitamiseks menetluskulu kokku 6 061,73 eurot (3 761,27 eurot kulud maakohtus +

2 300,46 eurot kulud ringkonnakohtus), mis on kohane kahe läbitud kohtuastme kohta arvestades

menetluskulude jaotust jõustunud kohtulahendis ning hageja esindaja poolt kohtutele esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest osavõttu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.4. Kostja esindaja on esitanud maakohtule 5 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 25 lk. Lisaks

on kostja esindaja esitanud maakohtule väikesemahulisi menetlusdokumente ning viibis kolmel

istungil maakohtus. Kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja

maakohtule esitamisel on 16,68 tundi (25 x 0,667), millele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 12

tundi ning kohtuistungiteks ettevalmistamise aeg 1 tund iga istungi kohta, seega kokku 3 tundi. Seega

on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtule menetlusdokumentide esitamisel ja

kohtuistungitel osalemisel kokku 31,68 tundi.

Kostja esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta ehk 132 eurot koos käibemaksuga on

mõistliku suurusega. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on seega kokku 4 181,76

(31,68 x 132) eurot (koos käibemaksuga).

4.5. Maakohus leidis, et kostja esindaja ei ole tõendanud otsest sõidukulu, mis võib olla hüvitatav,

mistõttu jättis maakohus kostja esindaja sõidukulu arvestamata. Tuginedes Riigikohtu lahendile

nr 3-2-1-65-13 jättis maakohus kostja esindaja sõidu ajakulu menetluskuluna arvestamata.

Kuna Eesti riigikeel on eesti keel, siis muus keeles koostatud dokumendid on menetlusosaliste oma

risk ja maakohtu hinnangul nende tõlkimise kulud ei ole asja läbivaatamise kulud TsMS § 143 lg 1

mõistes. TsMS § 143 ei sätesta asja läbivaatamise kuluna tõendite tõlkimise kulu, mistõttu jättis

maakohus tõendite tõlkimisega seotud kulu 27,35 eurot kostja põhjendatud ning vajaliku

menetluskuluna arvestamata.

4.6. Maakohus arvestas 08. augusti 2014 istungil viibinud tõlgi N. Kabanova kulu summas 54 eurot

(45 eurot + käibemaks) põhjendatud asja läbivaatamise kuluna TsMS § 143 p 1 mõistes. Kostja on

tasunud tunnistajatasu kokku summas 67,98 eurot (I kd tl 162), mis tuleb TsMS § 143 p 1 kohaselt

arvata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hulka.

Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus on 4 303,74 eurot, millest hageja peab

kostjale hüvitama 33% ehk 1 420,23 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. G. Bõkov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

05. augusti 2015 määrus osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata G. Bõkovi avalduse

menetluskulude summas 10 637,50 eurot rahaliseks kindlaksmääramiseks, jättis Narva linnalt

G. Bõkovi kasuks välja mõistmata menetluskulud summas, mis ületasid 6 061,73 eurot ning mõistis

G. Bõkovilt välja menetluskulud Narva linna kasuks summas 1 420,23 eurot ning kohustas antud

summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest. Määruskaebuse

esitaja palub teha uus määrus, millega määrata G. Bõkovi menetluskulude rahaliseks suuruseks

10 637,50 eurot, tasaarvestada kohtumääruse resolutsioonis kattuvas ulatuses poolte menetluskulud

ning mõista vahe välja Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja ning kohustada Narva linna alates

menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras.

Määruskaebuse kohaselt:

1) on maakohus määruskaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramisel väljunud diskretsiooni

piiridest ning on ilma selgete motiivideta vähendanud oluliselt määruskaebuse esitaja

menetluskulusid. Antud asjas toimus neli kohtuistungit, tsiviilasja asjaoludega seonduvalt toimus ka

väärteomenetlus väärteoasjas nr 3.1-2/9769, samuti kuulati istungitel üle mitmeid tunnistajaid ning

menetlusosalised esitasid kohtule ka arvukalt dokumentaalseid tõendeid ning menetlusdokumente,

mistõttu tegemist oli tavapärasest keerukama tööõigusliku vaidlusega. Materjalide analüüsimise ning

tõendite asjakohasuse hindamisel ei pruugi kogu töö päädida menetlusdokumendiga;

2) ei ole dokumendi mahukus selliseks kriteeriumiks, mille pinnalt on võimalik ammendavalt hinnata

toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust;

3) tuleb kohtul TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt otsuse resolutsioonis märkida, millised on poolte

vastastikused tasaarvestavad nõuded ning poolte nõuded rahuldatud osas tasaarvestada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Narva linn vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata osas,

millega G. Bõkov on palunud määrata tema menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 637,50 eurot.

Vastuse kohaselt:

1) ei ole maakohus väljunud diskretsiooni piiridest. Kohtumääruses on selgelt jälgitav, mis põhjustel

on maakohus otsustanud rahuldada määruskaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt. Maakohus on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestanud mh

määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja ajakuluga asja materjalidega tutvumisele, õigusliku

analüüsi koostamisele, kliendiga suhtlemisele jms toimingutele. Seega ei ole kohus menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtunud üksnes menetlusdokumentide mahukusest, vaid

arvestatud on kõigi G. Bõkovi esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtud toimingutega;

2) ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja asjaolusid ega selgitusi, millest tulenevalt võiks

järeldada, et vaidlus oli keskmisest keerukam. Antud asjas ei toimunud tavalisest enam või

aeganõudvamaid toiminguid, sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist. Samuti ei saa väita,

et määruskaebuse esitaja poolt esitatud ning käsitletud asjaolude ja tõendite maht oleks olnud

tavalisest suurem. Vastupidi, suuremat selgitus- ning tõendamiskoormust kandis vastustaja;

3) ei ole vastustajal vastuväited selle kohta, et poolte menetluskulud kattuvas ulatuses kohtumääruse

resolutsioonis tasaarvestatakse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse Narva linnalt G. Bõkovi kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning

teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab G. Bõkovi menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja

menetluskuluna 6 706,65 eurot. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse Narva linna

kasuks G. Bõkovilt väljamõistetud menetluskulude suuruse, s.o 1 420,23 eurot, osas.

Ringkonnakohus tasaarvestab menetlusosaliste vastastikku kohtumäärusega väljamõistetud

menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusel mõistab Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja

menetluskuludena 5 286,42 eurot. Ringkonnakohus mõistab välja viivise Narva linnalt

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et üksnes dokumendi mahukus ei saa olla

ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. TsMS

§ 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust

konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on rahuldada õigusabikulu taotlust lähtudes

pelgalt oletuslikust ajakulust ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Maakohus on sellisel viisil

toimides väljunud diskretsiooni piiridest.

9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et tegemist oli tavapärasest keerukama

töövaidlusega. Kuivõrd ringkonnakohus ei pea põhjendatuks lähtuda üksnes dokumendi

koostamisele kulunud oletuslikust ajakulust, tuleb menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja

keerukust hinnata konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt.

9.1. Ringkonnakohus analüüsib esmalt menetluskulusid maakohtus. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu arvestusega seoses kohtuistungitel esindamisega ning istungiteks ettevalmistumisega ega

pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulu iga istungi

kestvuse ulatuses ning istungiteks ettevalmistus 1 tunni ulatuses iga istungi kohta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nõupidamised kliendiga ning talle õigusliku

olukorra selgitamine peaks olema hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga ning selle

toimingu eest kulu vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud.

9.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude analüüsi, õigusliku

positsiooni kujundamise ning 20-leheküljelise hagiavalduse koostamise vajalik ja põhjendatud

ajakulu 15 tundi. Tegemist on mahuka, esmase ning olulise dokumendiga kohtumenetluses.

Ringkonnakohus loeb määruskaebuse esitaja 20. jaanuari 2014 menetlusdokumendi koostamise

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks taotletud 11 tundi. Tegemist on ligi 22-leheküljelise

menetlusdokumendiga, mille koostamiseks tuli muuhulgas tutvuda mitme (16. detsembri 2013 kostja

vastus, kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks) vastaspoole menetlusdokumendiga. Põhjendatud

on määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja ajakulu täiendava vastuse koostamisele seoses uute

tõendite esitamise ning nõuete täpsustamisega taotletud 1 tunni 10 minuti ulatuses, määruskaebuse

esitaja seisukohtade koostamisele seoses vastustaja 01. augusti 2014 menetlusdokumendiga taotletud

1 tunni ulatuses ning vastustaja 15. septembri 2014 seisukohaga tutvumisele ning vastuse

koostamisele taotletud 30 minuti ulatuses, kokku 2 tundi 40 minutit.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et protokolli parandamise taotluse kulu ei ole põhjendatud

ega kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Taotluse protokolli parandamiseks esitasid mõlemad

pooled ning maakohus rahuldas mõlemad taotlused osaliselt (II kd tl 81–83). Maakohus leidis õigesti,

et menetlusosaline ei vastuta protokolli võimalike ebatäpsuste eest. Sellele vaatamata mõistis

maakohus määruskaebuse esitaja kasuks vastustaja protokolli parandamise taotlusele vastuse

koostamise kulu välja. Kuivõrd tegemist on menetlusosalise protsessuaalse õigusega TsMS § 53 lg 2

mõistes, mida ei tohi kahjustada ega põhjendamatult piirata, saab protokolli parandamise taotluse

koostamise kulu pidada vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõistes. Ringkonnakohus loeb protokolli

parandamise taotluse koostamise vajalikuks kuluks 2 tundi.

Eespoolöeldust tulenevalt on määruskaebuse esitaja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtu

menetluses 45 tundi 40 minutit (12 tundi + 3 tundi + 15 tundi + 11 tundi + 2 tundi 40 minutit + 2

tundi), s.o rahaliselt 6 302,46 eurot (45,67 * 138), millest vastustajal tuleb hüvitada 67%, s.o 4 222,65

eurot.

9.3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja esindaja menetluskulu ringkonnakohtu

menetluses on põhjendatud ja vajalik 18 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 2 484 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud kulu on 6 tundi ning

vastuapellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 10 tunni ulatuses. Vastuse

koostamiseks

tuli

määruskaebuse

esitaja

esindajal

tutvuda

14-leheküljelise

vastuapellatsioonkaebusega ning kujundada oma positsioon, vastus on 10 lk pikk. Seega on

määruskaebuse esitaja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtu menetluses 2 484 eurot

18 tunni eest, s.o 16 tundi kirjalike dokumentide koostamise kulu, 1 tund kohtuistungiks

ettevalmistumise ning 1 tund kohtuistungil esindamise kulu. Määruskaebuse esitaja kasuks tuleb

vastustajalt välja mõista põhjendatud ja vajalik kulu 6 706,65 eurot (4 222,65 + 2 484).

10. Määruskaebuse esitaja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus mõistis

G. Bõkovilt välja menetluskulud Narva linna kasuks summas 1 420,23 eurot ning kohustas antud

summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest. Kuivõrd

määruskaebuse esitaja ei esita sisulisi vastuväiteid vastustaja menetluskuludele, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks neid kulusid analüüsida maakohtu poolt rahuldatud ulatuses ning nende

vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata. Ringkonnakohus loeb vastustaja põhjendatud ja vajalikuks

kuluks maakohtu menetluses, mis kuulub määruskaebuse esitajalt väljamõistmisele, 1 420,23 eurot.

11. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse ning TsMS § 445 lg 1 esimese lause

kohaselt tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab

ringkonnakohus Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja menetluskulu 5 286,42 (6 706,65 – 1 420,23)

eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

nõude täieliku täitmiseni.

12. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks