4-15-5722/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2015. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-5722

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi F.A kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 25.06.2015. a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,15,005296 Menetlusalune isik F.A isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; e-posti aadress XXXX

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Tartu, Riia 132

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 2, kohus otsustas:

1. Rahuldada F.A kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 25.06.2015. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,15,005296 osaliselt, s.o F.A-le määratud rahatrahvi suuruse osas.

3. Mõista F.A-le karistuseks teeseaduse (edaspidi TeeS) § 40 lg 1 järgi rahatrahv 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 25.06.2015. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,15,005296 karistati F.A TeeS § 40

1 lg 1 järgi 65 trahviühiku, st

260 euro suuruse rahatrahviga selle eest, et tema, juhtides 25.06.2015. a kella 21.53 ajal Tartu maakonnas Rõngu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 172 km-l autorongi (haagis Kässbohrer APT-

003 reg-märgiga XXX) pikkusega 21190 mm, rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 80 lg 2, 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrust nr 42 lisa 1 kood 1102, kuna tema poolt juhitava autorongi mõõtmed ületasid registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud lubatud suurimat pikkust, milleks on 18750 mm.

F.A esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 1-4). Ta ei vaidlusta, et juhtis otsuses nimetatud ajal ja kohas autorongi, mille pikkus oli 21190. Küll aga juhib ta tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja on tema rikkumist kvalifitseerides jätnud tähelepanuta selle, et tema juhitud veoauto koos järelhaagisega oli ette nähtud sõiduautode veoks, st et tegu oli sihtotstarbelise autorongiga. Majandusja kommunikatsiooniministri

13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 1121 p 2 kehtestab, et mootorsõidukite veol sihtotstarbelise autorongiga ei tohi veosega autorongi pikkus olla üle 2,00 m pikem sama määruse koodis 1102 kehtestatud nõuetest (18,75 m). Järelikult oli tema poolt juhitava autorongi lubatavaks suurimaks pikkuseks 20,75 (18,75+2,00) m. Seetõttu oli tema rikkumine tunduvalt väiksem kohtuvälise menetleja poolt temale ette heidetavast rikkumisest, kuna ta ületas lubatavat pikkust vaid 44 cm võrra. Eelnevast tulenevalt palub F.A kohtul kergendada temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust.

Kohtuväline menetleja nõustub F.A kaebusega ning rahatrahvi vähendamisega.

Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas Kohus, kirjalikus menetluses uurinud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

Teo toimepanemise ajal kehtinud TeeS § 401 lg 1 sätestas väärteona normidele mittevastavate mõõtmete sõidukiga liiklemise. TeeS kaotas kehtivuse 01.07.2015. a. Samal ajal jõustusid LS- i muudatused, millega täiendati LS-i §-ga 2611, mille esimene lõige on analoogne TeeS § 401 lg-le 1. Seega on F.A-le etteheidetud tegu ka praegusel ajal väärteona karistatav.

25.06.2015. a koostatud lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli ning menetlusaluse isiku ütlustega, mis nähtuvad 25.06.2015. a koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, on üheselt tõendatud, et F.A juhtis 25.06.2015. a kella 21.53 ajal Tartu maakonnas Rõngu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 172 km-l veoautot Merzedes Benz Actros reg-märgiga XXX koos järelhaagisega Kässbohrer APT-003 reg-märgiga XXX, mille kogupikkus oli 21190 mm (21,19 m).

LS § 2 p 4 kohaselt on autorong ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Kuna menetlusaluse isiku ütlustest, samuti kaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtub, et tema poolt juhitava veoauto ning järelhaagise koormaks olid autod, siis saab sellest järeldada, et tegu oli mootorsõidukite veoks ette nähtud veduki ja haagisega, st sihtotstarbelise autorongiga, samuti seda, et kinnipidamisel teostas F.A juhitav autorong mootorsõidukite vedu.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 1121 p 2 kohaselt ei tohi mootorsõidukite veol sihtotstarbelise autorongiga veosega autorongi pikkus olla üle 2,00 m pikem sama määruse koodis 1102 kehtestatud nõuetest. Osutatud koodi p-st 8 tuleneb, et täisvõi kesktelgja tugihaagisega veduki ning kaksikautorongi (reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis), välja arvatud I klassi bussist ning kaheteljelisest bussihaagisest koostatud bussirongi suurimaks pikkuseks võib olla 18,75 m.

Seega on mootorsõidukite veol sihtotstarbelise autorongiga veosega autorongi suurimaks lubatavaks pikkuseks 20,75 m. Kuna F.A poolt juhitud autorong oli 21,19 m pikkune, siis ületas selle pikkus maksimaalset lubatavat pikkust 44 cm.

Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et F.A tegevuses on tõendamist leidnud TeeS § 401 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o normidele mittevastavate mõõtmetega sõidukiga liiklemine. Samas möönab kohus seda, et F.A poolt toime pandud rikkumise ulatus oli väiksem Lõuna Prefektuuri 25.06.2015. a kiirmenetluse otsuses märgitust, kuna kohtuväline menetleja jättis tähelepanuta, et F.A teostas mootorsõidukite vedu sihtotstarbelise autorongiga, ja kohaldas seetõttu F.A teo objektiivsete koosseisutunnuste sisustamisel valet õigusakti sätet (majandusja

kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 1121 p 2 asemel koodi 1102).

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks, kusjuures sama paragrahvi lg-le 2 vastavalt paneb isik oma teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida, lg-le 3 vastavalt aga hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuigi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta seda pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et rikkumine sai toimuda seetõttu, et ta ei teadnud, kui suured on autorongidele õigusaktidega kehtestatud suurimaid lubatud pikkused, ja seega ka seda, et ta sõidab normidele mittevastava sõidukiga. Kohus on seisukohal, et autorongi juhina oli tal enne sõitma asumist kohustus kõik olulist tähtsust omavad asjaolud välja selgitada, st ta pidi välja selgitama, missugune on autorongi suurim lubatav pikkus ning sellest juhindudes oma veose peale laadima. F.A seda hoolduskohustust aga ei täitnud. Järelikult pani ta oma teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

Kohus ei tuvastanud F.Aegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et teda tuleb tehtu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas TeeS § 401 lg-s 1 ettenähtud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Samasuguse karistuse näeb ette ka kehtiv LS § 2611. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega on käesoleva süüteo puhul ettenähtava rahatrahvi keskmiseks määraks 98,5 trahviühikut ehk 394 eurot.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku F.A tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. F.A süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada ka isiku suhtumise intensiivsusega enda teosse, st sellega, et ta pani oma teo toime hooletusest, s.o ettevaatamatuse madalama astmega. Lisaks tuleb arvestada sellega, et isik rikkus suurimat lubatavat pikkust üksnes 44 cm võrra. Seega ei ole tema süü suur.

Karistusregistrist nähtuvalt on F.A varasemast ajast kaks kehtivat väärteokaristust (03.11.2014. a ja 06.03.2015. a). Mõlemad karistused on määratud liiklusnõuete rikkumise eest, varasem LS § 239 lg 1 p 1 ja hilisem LS § 227 lg 1 järgi. Selline rikkumine, mida menetletakse käesolevalt, on tal esmakordne. See viitab asjaolule, et F.A on õiguskorda meelestatud üldiselt positiivselt. Isiku positiivset meelestatust näitab seegi asjaolu, et ta on karistuseks määratud rahatrahvi otsuse jõustumist äraootamata juba 03.07.2015. a ära maksnud. Samuti näitab tema positiivset meelsust see, et kui mõõtmise tulemus näitas, et F.A autorongi pikkus on lubatust suurem, tegi menetlusalune isik ise ettepaneku, et laadib autod kohapeal ümber. Seega prognoos, et F.A jätkab analoogsete väärtegude toimepanekut on pigem negatiivne.

F.A süü suurust arvestades ning karistuse eesmärkidest lähtudes leiab kohus, et õiglane on F.A karistada rahatrahviga, mis jääb karistuse miinimummäära lähedale. Seetõttu mõistab kohus F.A-le karistuseks 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Peet Teidearu Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt