1-15-5573/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-5573

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-5573 (14230107818) Kohtukoosseis kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Martina Kommel Prokurör Ljudmilla Tokar Kriminaalasi H.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9, KarS § 120 ja KarS § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav H.A , isikukood XXX, aadress XXX Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub. Tõkend

Harju Maakohtu 25.08.2015 määrusega vahistatud alates 13.09.2015 Karistatus

Harju Maakohtu 03.12.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-9835 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Kaitsja Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1. H.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada p 1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda H.A poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

3. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista H.A-le liitkaristus Harju Maakohtu

03.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9835 mõistetud karistusega 6 kuud

vangistust. Suurendada üksikkaristustest raskemat ning mõista temale liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Sellest liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus – 6 kuud vangistust, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

4. H.A süüdi tunnistada KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) ja KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

2

5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada p 6 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda H.A poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 6. KarS § 65 lg 2 alusel mõista H.A-le liitkaristus suurendades otsuse p 3 mõistetud

karistuse kandmata osa (2 kuud) otsuse p 5 mõistetud karistuse (3 kuud ja 10 päeva) võrra ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

7. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada H.A karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.09.2015. a.

8. H.A suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9. Tsiviilhagid

9.1 Rahuldada XXX(nimetatud XXX) tsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 377.00 eurot. 9.2 Rahuldada XXXtsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 296.00 eurot. 9.3 Rahuldada XXXtsiviilhagi osaliselt. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 210.00 eurot, milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. 9.4 Rahuldada XXX(nimetatud XXX) tsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks

600.00 eurot, milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXX AS Swedbank. 10. Asitõendid:

• CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

• ZEN SIM-kaart, pastapliiats ja nõel, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 11. H.A-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 432.00

eurot;

• KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot;

• KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.00 eurot. 12. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1018.00

eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda igal kuul 84.00 eurot ning viimasel 12. kuul 94.00 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebekord

Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

3

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 07.10.2015. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1.

Esitatud süüdistus

H.A süüdistatakse selles, et tema, keda on Harju Maakohtu 03.12.2014 otsusega

karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 21.01.2014, 05.02.2014 ja 05.08.2014 toime pandud varguste eest, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 25.05.2014 kuni juuni

algus 2014 Tallinnas, aadressil XXX asuvas XXX elukohas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva sularaha summas 600 eurot, tekitades oma sellise tegevusega kannatanule varalise kahju.

Samuti viibides ajavahemikul 07.07.2014 kella 22:20 kuni 08.07.2014 kella 02:10 Tallinnas,

aadressil Viru 27a asuva restorani XXX abiruumis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil XXXile kuuluva mobiiltelefoni LG Optimus L5II imei koodiga

XXXXXXXXXXX, väärtusega 150 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 100 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 119 eurot ning XXXkuuluva mobiiltelefoni Nokia Lumia 710 imei koodiga XXXXXXXXXXXXX, väärtusega 296 eurot, tekitades oma sellise käitumisega kannatanutele varalise kahju.

Samuti tema, viibides 22.08.2014 õhtusel ajal pärast kella 21:30 Tallinnas, Astangu 44-36

asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas avalikult vägivalda kasutamata XXX kuuluva kullast kaelaketi koos ripatsiga koguväärtusega 200 eurot, mobiiltelefoni Nokia C1-02, väärtusega 39 eurot, rahakoti dokumentidega koguväärtusega 10 eurot ning ja käekella Ferrari, ilma rahalise väärtuseta. Kannatanule tekitati kahju 249 eurot

Seega, H.A , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 23.12.2014 kella 22:00 ajal Tallinnas, XXXasuvas XXX Vangla I üksuse kambris nr XXX ähvardas tapmisega kambrikaaslast XXX, öeldes, et paneb XXX öösel magamise ajal nõela veeni ning näitas talle pastaka sisse peidetud nõela, mis tekitas kannatanus hirmutunnet oma elu ja tervise pärast. Seega, H.A ähvardades tapmisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 23.12.2014 kella 22:00 ajal Tallinnas, XXXasuvas XXX Vangla I üksuse kambris nr XXX istus kambrikaaslase XXXpeale ja kägistas kannatanut kahe käega kaelast, mille tõttu tundis kannatanu valu ja kannatanul esinesid hingamisraskused. Oma teoga tekitas H.A

kannatanule kerged tervisekahjustused – parema abaluu piirkonna punetuse, kaelale kõri piirkonda ühtlase punetuse ja punetuse vasakust lõuajoonest kuni vasaku kõrvani.

4

Seega, H.A teise inimese kehalise väärkohtlemisega, temale valu ja tervisekahjustuste tekitamisega, pani toime KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et teo asetleidmine ja toimepanemine H.A poolt on tõendamist leidnud.

2.1 Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi

KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud

isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab

kolme elementi: 1) võõra valduse lõpetamine; b) uue valduse kehtestamine; c) valduse

ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Subjektiivsest küljest vargus eeldab tahtlust koosseisu

asjaolude suhtes. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes.1

Kohus leiab, et 25.05.2014 kuni juuni 2014 alguse episoodis on XXXkuuluva sularaha 600.00 euro varastamine H.A poolt tõendamist leidnud järgnevaga. Kannatanu XXXavastas, et ajavahemikul 25.05.2015 kuni juuni 2014 varastati tema elukohas, aadressil XXX, Tallinn, toas tugitooli katte alla peidetud temale kuuluv sularaha summas 600.00 eurot. Kannatanu tutvus mais 2014 Väino nimelise meesterahvaga, kes parandas kannatanu korteris toas elektrikontakte (I kd tl 109-110, 111-112). H.A tunnistab, et juunis 2014 varastas kannatanu korterist aadressil XXX, Tallinn, 600.00 eurot (I kd tl 115).

Kohus leiab, et on XXX(XXX) kuuluva mobiiltelefoni LG 07.07.2014-08.07.2014 episoodis

Optimus L5II ja kahe kullast sõrmuse varastamine ning XXXkuuluva mobiiltelefoni Nokia Lumia 710 varastamine H.A poolt tõendamist leidnud järgnevaga. Kannatanu XXX XXX avastas ööl vastu 08.07.2014 kell 02.10 ajal, et tema töökohas Viru tänava restorani XXX riietusruumis varastati tema käekotist mobiiltelefon ja rahakotis olnud kaks kuldsõrmust (I kd tl 3-5, 6-10). Kannatanu XXXavastas ööl vastu 08.07.2014 kell 02.10 ajal, et tema töökohas

Viru tänava restorani XXX riietusruumis varastati tema käekott, milles oli sees mh

mobiiltelefoni Nokia Lumia 710. Kannatanu leidis hiljem oma käekoti, koos selles olnud

asjadega hiljem Viru tänava restoranist XXX (I kd tl 13-16, 19-20, 23-24). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 29-32), kus Tallinnas aadressil Viru 27a asuva

restorani XXX laoruumi turvakaamera videosalvestuselt nähtub, et kell 01.31 liigub meesterahvas, kes lonkab ühte jalga. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I kd tl 36)

nähtub, et kannatanult XXXvarastatud mobiiltelefonis LG Optimus L5II oli ajavahemikus 03.09.2014-14.09.2014 sim kaart, mis kuulus XXX. Tunnistaja XXXütluste kohaselt ostis ta 2014. a augusti lõpus septembri alguses nimetatud mobiiltelefoni Keskturul asuvast mobiiliärist

(I kd tl 41-42). Tunnistaja XXXsõnul tõi XXXKeskturul asuvasse mobiiliärisse müügiks

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Lk 520-529

5

kannatanult XXX XXX varastatud mobiiltelefon LG Optimus L5II (I kd tl 37-39). Tunnistaja

XXXsõnul ostis ta nimetatud mobiiltelefoni tundmatult meesterahvalt ja järgmisel päeval

septembris 2014 viis Tallinna Keskturul asuvasse mobiiliärisse. Pandilepingust nähtub, et

08.07.2014 andis XXXpandimajale XXXOÜ pandiks kaks kullast sõrmust (I kd tl 52). Tunnistaja XXXselgitab pandimajja toodud esemetega toimetamise protseduuri (I kd tl 130- 131). H.A tunnistab, et 07.07.2014 hilisõhtul varastas Viru tänaval asuva restorani XXX

garderoobist kaks mobiiltelefoni – Nokia ja LG ning rahakoti vahelt kaks kuldsõrmust. 08.07.2015 müüs XXXdokumentide alusel sõrmused Pandimaja XXXOÜ-le. Mobiiltelefoni LG andis XXX. Mobiiltelefoni Nokia müüs umbes kolm nädalat hiljem Balti jaamas asuvale pandimajale (I kd tl 55-56, 132).

Kohus leiab, et on XXXkuuluva kullast kaelaketi koos ripatsiga, 22.08.2014 episoodis mobiiltelefoni Nokia C1-02, rahakoti dokumentidega ja käekella Ferrari varastamine H.A

poolt tõendamist leidnud järgnevaga. Kannatanu XXXsõnul 22.08.2014 kella 21.00 ajal

läks ta jalutama. Üks meesterahvas saatis teda majani. Kannatanu läks oma korterisse (XXXTallinn), aga ei mäleta, kas sama meesterahvas tuli talle trepikotta järgi. Koju jõudes vajus ta voodile ja jäi magama. Kui ta umbes kahe tunni pärast üles ärkas, avastas, et kaelas

olnud kuldketti koos kullast ristiga enam ei olnud. Kontrollides nagis rippuva jope taskut

avastas, et mobiiltelefon Nokia C1-02 ja rahakott, mille sees oli ID-kaart, Swedbank pangakaart, kontonumbri kaart, on varastatud (I kd tl 61-66, 78-79). Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et fotol nr 1 olev H.A on kannatanule kuidagi

tuttav ja talle meenub, et on isikud kusagil näinud (I kd tl 74-77). Tunnistaja XXXsõnul augustis 2014 õhtusel ajal nägi vanemat meesterahvast Astangu 44 maja juures. Meesterahvas läks maja nurga peale ja lõi oma pea vastu seina ära ning kukkus maha. Tunnistajale tundus, et meesterahval on halb olla ja ta kutsus kiirabi (I kd tl 154-155). Kiirabi kaardi kohaselt osutati

XXXkiirabi 22.08.2014 kell 21.46 ajal (I kd tl 93). Tunnistaja XXXoli sel päeval kiirabi

brigaadis. Samal ajal, kui ta vestles XXX, tuli nende juurde noorem meesterahvas.

Meesterahvas ütles, et tunneb XXXja võib ta ise koju aidata. XXXsellele vastu ei olnud. Tunnistaja kirjeldab meesterahvast – 35-40-aastane, kiilanev pealagi. H.A tunnistab, et 2014. a suve õhtul läks ta XXXjuurde. Korteris olles tekkis neil rüselus. H.A sõnul

ründas teda esimesena XXX. H.A tõmbas kannatanu kaelast kuldketi koos ristiga.

Korterist väljudes võttis esikust väikese kapi pealt rahakoti ja mobiiltelefoni Nokia C1. Mobiiltelefoni sisse pani SIM-kaardi abonomentnumbriga XXX(I kd tl 100-101, 102, 133).

Viimane nähtub ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, mille kohaselt nimetatud mobiiltelefonis kasutati abonomentnumbrit XXX(I kd tl 83). 08.09.2014 jättis mobiiltelefoni Viru Keskuse bussiterminalis R-Kioski kõrval asuvasse avalikku laadimispunkti. Viimast

kinnitab ka tunnistaja XXXkes andis mobiiltelefoni politseile (I kd tl 128-129, 84). XXXkuuluva mobiiltelefoni Nokia C1-02 vaatluse kohta koostati asitõendi vaatlusprotokoll

koos fototabeliga (I kd tl 85-89). Kuldketi viis H.A Tallinnas Sikupilli Keskuses

asuvasse Tavidi valuutavahetuse ja kulla kokkuostupunkti, kasutades XXX nimelise

naisterahva dokumenti. Viimane nähtub ka Tavid AS-i vastusest päringule, mille kohaselt

nimetatud kuldkett müüdi XXX Pugatšjova poolt Tavid AS-ile (I kd tl 97-99). Ütluste ja

olustiku seostamise protokolli kohaselt H.A näitab menetlejale kannatanu elukohta

XXXkus ta võttis kullast kaelaketi, mobiiltelefoni, rahakoti ja käekella (I kd tl 104-106). Vastastamisprotokollist nähtub, et H.A sõnul võttis ta samal ajal kannatanu korterist

elutoa telefonikapilt käekella Ferrari. Ülejäänud osas riimuvad XXXja H.A ütlused muude asjas kogutud tõenditega.

6

Õiguskirjanduse kohaselt vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda

isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest.

H.A tõmbas XXXkaelast kuldketi koos ripatsiga, millega pani varguse toime avalikult,

s.o kannatanu nähes ja H.A pidi aru saama, et kannatanu saab aru varguse õigusvastasusest.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-87-08 p 10 sedastanud järgmist:

H.A on Harju Maakohtu 03.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9835 süüdi

mõistetud 2014. aastal süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud H.A poolt toime pandud vähemalt kolm vargust.

H.A pani vargused toime kavatsetult. Tal oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata.

Eeltoodust johtuvalt tuleb H.A tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi.

2.2 Süüdistus KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) ja KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1)

Nii teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 120 kui ka alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 120 lg

1 nägi ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Alates 01.01.2015 näeb KarS § 121 lg 1 ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. KarS § 121 muudatusega diferentseeriti

vastutust sõltuvalt väärkohtlemise raskusest. Seega on H.A poolt 23.12.2014 toimepandud tegu jätkuvalt karistatav.

Kohus leiab, et 23.12.2014 XXXtapmisega ähvardamine ja talle tervisekahjustuste tekitamine

(parema abaluu piirkonna punetuse, kaelale kõri piirkonda ühtlase punetuse ja punetuse vasakust lõuajoonest kuni vasaku kõrvani) H.A poolt on tõendamist leidnud järgnevaga. Kannatanu XXXsõnul 23.12.2014 pärast lõunat tegi H.A talle ettepaneku vahekorda astuda. Kannatanu ei olnud sellega nõus. Õhtul kella 22.00 ajal hakkas H.A kannatanut ähvardama tapmisega, öeldes, et paneb talle öösel magamise ajal nõela veeni, kannatanu ise seda ei tunne ja siis sureb. Nõel oli H.A kambri nurgas oleval riiulil pastaka sisse

7

peidetud. H.A näitas seda kannatanule. Kannatanu sõnul tundis ta hirmu, et H.A võibki ta sellisel viisil tappa. Kannatanu ei teadnud, kas selliselt saab tappa, aga hirmu see temas tekitas. H.A tahtis tema kõrvale voodisse magama tulla. Kannatanu ei soovinud seda. Seejärel istus H.A tema peale ja hakkas teda kahe käega kõrist kägistama, mis kestis 1- 2 minutit, ja ähvardas teda tappa. Kannatanu hakkas ennast kägistamise haardest vabastama,

misjärel H.A haaras teda vasakust käest kinni. Kannatanu sõnul valu see talle ei tekitanud. Mõne sekundi pärast õnnestus kannatanul vabaneda. Kannatanu sõnul kägistamise ajal tundis ta kõril valu ja kaks päeva pärast seda ei saanud korralikult rääkida, kuna hääl oli teistsugune kui tavaliselt. Rääkimise ajal tundis kõris natuke valu. (II kd tl 3-4). XXX Vangla arst XXXväljastas 23.12.2014 tõendi selle kohta, et XXXoli parema abaluu piirkonnas punetus, vasaku käe randme piirkonnas turse ja punetus. Kaelal kõri piirkonnas ühtlane punetus, vasakut lõuajoont mööda punetus kuni vasaku kõrvani (II kd tl 5). Nõela, millega H.A ähvardas

kannatanut, ja pastapliiatsi, mille sees nõel oli, vaatluse kohta koostati asitõendi vaatlusprotokoll. Metallist nõel on 3,6 cm pikk, silma ja teravikuga (8 II kd tl 7-8). XXX Vangla I üksuse valvur XXXkoostas 23.12.2014 ettekande, millest nähtuvalt 23.12.2014 kella 22.10 ajal koputas XXX kambristXXX. XXXütles, et kambrikaaslane kägistas ja ähvardas teda (II kd tl 9). H.A tunnistab XXX kägistamist ja ähvardamist (II kd tl 10, 12-13).

Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-59-11 p 9.1 ja 9.2 sedastanud järgmist:

Tervisekahjustus on organismi elundi või koe anatoomilise terviklikkuse või selle füsioloogilise

funktsiooni häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise vm teguri toimel.2 Löömine on järsk ühekordne

mehaaniline mõjutamine ning löömisega on tegu juhul kui löök tabab. Muu kehaline

väärkohtlemine võib seisneda tõukamises, rebimises, kõrvetamises, torkimises jne. Kõikide

nimetatud tegude korral on nõutav valu tekitamine. Valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Tervisekahjustamine ja muu kehaline väärkohtlemine võivad kattuda, nt peksmine on korduv löömine; tervisekahjustus tekitatakse korduva löömisega, mis põhjustab valu jne.3

2 VV 13.08.2002 määrus nr 266 „ “ § 1 3 Jaan Sootak. Isikuvastased süüteod. Lk 69-70

8

H.A ähvardas XXX tappa, öeldes millisel viisil ta seda teeb ja näitas nõela, millega ta

kavatseb XXX tappa. Viimasega teadvustas XXX, et H.A võib ähvarduse realiseerida. XXXtundis ähvardamise tagajärjel hirmu.

H.A poolt on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. H.A teadis, ja tahtis või vähemalt möönis, et XXXvõtab tema ähvardusi reaalsena.

Eeltoodust johtuvalt tuleb H.A tegevus kvalifitseerida KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi.

H.A teo (kägistamine) ning XXX tervisekahjustuse ja valu tundmise vahel esineb otsene põhjuslik seos. XXX kägistamisega, mille tagajärjel tekkisid tal tervisekahjustused ja ta tundis valu, pani H.A toime XXX suhtes kehalise väärkohtlemise.

H.A poolt on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. H.A teadis, et paneb XXX suhtes toime kehalise väärkohtlemise, ja tahtis või vähemalt möönis seda.

Eeltoodust johtuvalt tuleb H.A tegevus kvalifitseerida KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. H.A on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

3. Karistus

Vastavalt toime pandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 199 lg 2 p 5, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 120 kui ka käesoleval ajal kehtiv KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Teo toime panemisel ajal kehtinud KarS § 121 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Käesoleval ajal on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest

jõustunud otsusega karistatud. Seega tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivatest karistuse määradest.

Rahaline karistus ei ole H.A-le, kui varatule ja mittetöötavale isikule, kohane karistuse liik. Seega tuleb teda karistada vangistusega.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne

9

käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab H.A süüd lugeda

keskmisest väiksemaks. Tegemist on nelja episoodiga. 25.05.2014 kuni juuni 2014 alguse

episoodi juures arvestab kohus ka kannatanu XXXenda käitumist. Kannatanu kutsus võõra isiku enda koju ja lasi tal omapead toimetada toas, kus oli kergesti avastatavas kohas raha

peidetud. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav ei ole oma tegu kahetsenud, vaid vastupidiselt öeldes, et ei kahetse oma tegu, kuna mis on ripakil, siis see tuleb ära võtta (I kd tl 55 pöördel). Kuigi kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega

kaitsja seisukohtadega, ei näe kohus põhjust mõista H.A-le prokuröri taotletud

karistusest, vangistus kuus kuud, suuremat karistust. Eri- ja üldpreventsiooni tähenduses ei esine asjaolusid, mis annaks alust süü suurusele vastavat karistust vähendada. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada H.A alla 1/4 sanktsiooni määra.

Eeltoodust johtuvalt otsustab kohus H.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada p 1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda H.A poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Kuivõrd H.A pani uued kuriteod toime enne Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9835 kuulutamist, tuleb H.A-le mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel.

KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.

Eeltoodust johtuvalt mõista H.A-le liitkaristus Harju Maakohtu 03.12.2014

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9835 mõistetud karistusega 6 kuud vangistust.

Suurendada üksikkaristustest raskemat ning mõista temale liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud

vangistust. Sellest liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega

mõistetud ja ärakantud karistus – 6 kuud vangistust, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 120 ja 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab H.A süüd lugeda keskmiseks. H.A kirjutas pärast toimunud rünnakut seletuskirja, milles väljendab oma kahetsust (II kd tl 10). Seega sai H.A aru, et oli teisele isikule põhjustanud kannatusi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventsiooni tähenduses ei esine asjaolusid, mis annaks alust süü suurusele vastavat karistust vähendada. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada H.A alla sanktsiooni keskmise määra.

10

Kuivõrd H.A poolt toime pandud tegu vastab nii KarS § 120 kui ka § 121 toodud süüteokoosseisule, tuleb teda vastavalt KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Eeltoodust johtuvalt otsustab kohus H.A süüdi tunnistada KarS § 120 (alates 01.01.2015

KarS § 120 lg 1) ja KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada KarS § 120 ja § 121 järgi KarS § 63 lg 1 kohaselt mõistetud

karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda H.A poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära.

Kuivõrd tegu on toime pandud pärast Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-14-9835 kuulutamist ja käesoleva otsusega moodustatud liitkaristust, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, johtuvalt tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel H.A-le liitkaristus

suurendades karistuse kandmata osa (2 kuud) võrra ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada H.A karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.09.2015. a.

Karistusest tingimisi vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama.

4. Tsiviilhagid

KrMS § 38 lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kannatanu XXX XXX esitas tsiviilhagi summas 377.00 eurot (I kd tl 9), kus ta nõuab varastatud mobiiltelefoni LG Optimus L5II ja kahe kullast sõrmuse väärtusega 100 eurot, kullast sõrmuse väärtuse hüvitamist.

Kannatanu XXX esitas tsiviilhagi summas 296.00 eurot (I kd tl 21), kus ta nõuab varastatud mobiiletelefoni Nokia Lumia 710 väärtuse hüvitamist.

11

Kannatanu XXXesitas tsiviilhagi summas 249.00 eurot, kus ta nõuab varastatud kullast kaelaketi koos ripatsiga, mobiiltelefoni Nokia C1-02 ja rahakoti väärtuse hüvitamist (I kd tl 80). Eeluurimise käigus on XXXtagastatud mobiiltelefon Nokia C1-02 väärtusega 39.00 eurot (I kd tl 72-73).

Kannatanu XXXesitas tsiviilhagi summas 600.00 eurot, kus ta nõuab varastatud raha summas 600.00 eurot hüvitamist (I kd tl 113).

Kohtuistungil võttis H.A kõik esitatud nõuded õigeks.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Eeltoodust tulenevalt kohus otsustab:

- rahuldada XXX(nimetatud XXX) tsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks

377.00 eurot.

- rahuldada XXXtsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 296.00 eurot.

- rahuldada XXXtsiviilhagi osaliselt. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 210.00

eurot, milline summa tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

- rahuldada XXX(nimetatud XXX) tsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks

600.00 eurot, milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXX AS Swedbank.

5. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; käesoleva seadustiku §

224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud

riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

H.A-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 432.00

eurot;

• KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot;

• KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg.

H.A kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Prokurör oli nõus menetluskulude ajatamisega.

12

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub

rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna

süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.

Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1018.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda igal kuul 84.00 eurot ning viimasel 12. kuul 94.00 eurot.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

6. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 ja p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised

meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat:

- CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja juurde.

- ZEN SIM-kaart, pastapliiats ja nõel, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

( )

Ingrid Kullerkann kohtunik