3-15-1242/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1242 Haldusasi Rene Vainiku (Vainik) kaebus Viru Vangla toimingu, sportimise võimaldamine ainult välitingimustes, õigusvastasuse tuvastamiseks ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks lubada kasutada ka spordisaali Menetluse alus ringkonnakohtus Rene Vainiku määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rene Vainik esitas 12.03.2015 Viru Vanglale pöördumise seoses kinnipeetavate sportimise võimalustega ning taotluse, et töötavate kinnipeetavate sportimine viidaks tagasi sisetingimustesse. 2. Viru Vangla 13.04.2015. a vastusega nr 6-10/9345-2 jäeti R. Vainiku taotlus rahuldamata. 3. R. Vainik esitas 11.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu, sportimise võimaldamine ainult välitingimustes, õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks lubada kasutada ka spordisaali. 4. Tartu Halduskohus tagastas 27.08.2015. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on läbimata vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. Viru Vangla 26.08.2015. a vastuses kohtunõudele on

märgitud, et kaebaja on küll esitanud 12.03.2015 Viru Vanglale pöördumise seoses kinnipeetavate sportimisvõimalustega ning taotluse, et töötavate kinnipeetavate sportimine viidaks tagasi sisetingimustesse, mis jäeti Viru Vangla 13.04.2015. a vastusega rahuldamata, kuid R. Vainik ei ole Viru Vangla vastuse peale vaiet esitanud. Viru Vangla vastusest, millega taotlus jäeti rahuldamata, nähtub, et taotlejale on selgitatud keeldumise vaidlustamise korda. Halduskohus selgitas, et kaebaja on esitanud ka tuvastamisnõude, kuid HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul oleks kohustamisnõude esitamine ainus abinõu, millega kaebaja saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta ja nende väidetava rikkumise kõrvaldada. Kohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Kaebaja esitas 06.09.2015 Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtul puudus õigus tuvastamiskaebuse tagastamiseks, sest tuvastamiskaebusele kohustuslik kohtueelne menetlus ei kohaldu. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta ei ole taotlenud kaebusega Viru Vangla 13.04.2015. a vastuse tühistamist, vaid vaidlustanud sportimise võimaldamise ainult välitingimustes. Kaebaja leiab, et tuvastamisnõude rahuldamise korral ei saa vangla enam jätkata õigusvastase toimingu sooritamist. Antud asjas tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse § 106-109. 6. Tartu Halduskohus jättis 28.09.2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a määruse tühistamiseks. 8. Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega kaebuse osas, mis puudutas Viru Vangla kohustamist lubada kinnipeetavatel kasutada spordisaali, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, ning osas, mis puudutas Viru Vangla poolt ainult välitingimustes sportimise võimaldamise õigusvastasuse tuvastamist, HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab määruskaebuse esitaja halduskohtu 27.08.2015. a määrust tervikuna, kuigi määruskaebuses esitatud väidetest võib pigem välja lugeda seda, et R. Vainik ei nõustu kaebuse tagastamisega tuvastusnõude osas. 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et halduskohus tagastas tema kaebuse tuvastamisnõude osas ebaõigesti, kuna tuvastamisnõude puhul ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ringkonnakohus märgib, et tuvastamiskaebuse lahendamiseks ei ole tõepoolest ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-39-13, p 12), kuid tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul üksnes siis, kui on täidetud HKMS § 45 lgs 2 sätestatud eeldused. 2 2

HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei ole tõhusamaid vahendeid. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul oleks kohustamisnõude esitamine ainus abinõu, millega kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta ja nende väidetava rikkumise kõrvaldada. Kaebuse kohaselt on kaebaja palunud tunnistada õigusvastaseks vangla toiming, millega kohustatakse kinnipeetavaid olenemata ilmastikuoludest ja aastaaegadest sportima välitingimustes, ning teha vanglale ettekirjutus lubada kasutada spordisaali sõltuvalt ilmast ja aastaajast. Ka määruskaebuses on kaebaja märkinud, et on vaidlustanud sportimise võimaldamist ainult välitingimustes. Seega on kaebusest nähtuvalt kaebaja eesmärgiks saavutada olukord, kus vangla võimaldaks tal sportida sisetingimustes. 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole sellisel juhul HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav, kuna kaebaja eesmärk ei ole ainult välitingimustes sportimise võimaldamise õigusvastasuse kindlakstegemise läbi saavutatav. Halduskohus leidis õigesti, et vangla tegevuse, sisetingimustes sportimise mittevõimaldamise, õigusvastaseks tunnistamine ei too kaebaja jaoks kaasa sisetingimustes sportimise võimaldamist. Samuti ei ole kaebaja ära näidanud, et tuvastamisnõude rahuldamine ilma kohustamisnõudeta võiks teda aidata edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel. Riigikohus on leidnud, et kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole esitatud, siis puudub kohtul vajadus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on toimunud (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-100-08, p 36). HKMS § 45 lg 2 eesmärgiga ei ole kooskõlas tuvastamiskaebuse menetlemine, mille tulemusel saavutatud kohtuotsusest ei teki isikule mingisugust reaalset eelist või õiguslikku kasu. 12. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebaja õiguste kaitseks tõhusaim vahend on HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kohustamiskaebuse esitamine. Kaebaja on kaebuses ka kohustamisnõude esitanud, kuid kuna kaebajal oli kohustamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, on halduskohus ka selle nõude osas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt tagastanud. 13. Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nagu eelpool sai märgitud, kohalduvad tuvastamiskaebuse puhul HKMS § 45 lg 2 esimeses lauses sätestatud kaebeõiguse piirangud. Kuna käesoleval juhul ei olnud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud, on halduskohus õigesti tuvastamisnõude kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. 14. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene Maili Lokk 3 3