4-15-5116/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2015 Tallinnas Väärteoasja number 4-15-5116 (2315,13,002032) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär

Kertu Kuusik Väärteoasi Kristo XXX (XXX) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse otsusele väärteoasjas nr 2315,13,002032 Kaebaja Kristo XXX isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX Kaitsja Kohtuväline menetleja Indrek Repnau Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistus; asukoht P. Pimma 4 Tallinn; kohtuistungil osales esindaja Marina Vahersalu.

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 2, 38 lg 1, 29 lg 1 p 5, 132 p 3, § 133-134, § 135 lg 2 kohus

o t s u s t a s:

1. Rahuldada Kristo XXX kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse otsus väärteoasjas nr 2315,13,002032 ja lõpetada menetlus Kristo XXX väärteoasjas NPALS § 151 lg 1 järgi seoses väärteo aegumisega.

3. Ekspertiisikulu 119,00 eurot jätta riigi kanda.

4. Hüvitada riigieelarve vahenditest Kristo XXX tema poolt kantud vajalik ja põhjendatud õigusabikulu osaliselt, summas 562,50 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis kättesaadav 28.09.2015 alates kella 15:00. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud: 12.05.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1415068 kohaselt oli Kristo XXX (isikukood: XXX) 04.01.2013 kella 00:45 Harju Maakonnas Tallinna linnas Mahtra tn 29 juures eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta (GHB). Isik rikkus NPALS § 3 lg 1, pannes toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

Politseija Piirivalveameti 10.06.2015 otsuse alusel karistati Kristo XXX NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120,00 eurot. Lisaks mõisteti Kristo XXX välja menetluskulu 119,00 eurot. Otsuses märkis kohtuväline menetleja, et Kristo XXX esitas vastulause, mille kohaselt on väärtegu aegunud: 04.01.2013 alustati tema suhtes kriminaalmenetlust, mis lõpetati 30.01.2013, seega peatus aegumine ajavahemikul 04.01.2013-30.01.2013. Aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema kriminaalmenetluse lõpetamisest, so alates 30.01.2013 ning seega on käesolevaks hetkeks väärtegu aegunud. Kohtuväline menetleja leidis, et vastulause ei ole põhjendatud – KarS § 81 lg 7 p

2 ja lg 8 alusel tuleb käesoleval juhul väärteo aegumistähtajaks lugeda 3, mitte 2 aastat. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli Kristo XXX väärtegu tõendatud asjas kogutud materjalidega (sh uuringuakt nr 119T). Karistuse osas märkis menetleja, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, karistamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et Kristo XXX on varem väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi karistatud.

Kristo XXX esitas kohtule kaitsja kaudu kaebuse, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumisega. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust: KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat, kui seadus ei näe selle eest ette 3-aastast aegumistähtaega; KarS § 81 lg 7 p 2 järgi peatub süüteo aegumine väärteotunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Kaebaja kordab kaebuses vastulauses esitatud argumente selles, et ajavahemikul 04.01.2013 – 30.01.2013 oli aegumistähtaeg seoses kriminaalmenetlusega peatunud ning tähtaeg hakkas uuesti kulgema 30.01.2013, so kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kaebaja viitas, et selline seisukoht on kooskõlas ka RKKKo lahendis nr 3-1-1-57-08 väljendatud seisukohaga (lahendi p-des 9.1 ja 9.2). Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja asjas menetlus seoses aegumisega lõpetada. Kaebaja palus jätta menetluskulu riigi kanda ning taotles valitud kaitsjale makstud tasu riigieelarvest hüvitamist.

Poolte seisukohad kohtuistungil: Kaebaja jäi kohtuistungil kohtule esitatud kaebuse juurde ja esitas menetluskulude nimekirja kogusummas 742,50 eurot. Faktilisi asjaolusid kaebaja ei vaidlustanud.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning märkis, et 10.06.2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Menetluskulude osas märkis kohtuväline menetleja, et need tunduvad liiga paisutatud.

Kohtu seisukoht: Käesoleval juhul ei vaidle pooled faktiliste asjaolude ja väärteo õigusliku kvalifikatsiooni üle: kaebaja selgitas istungil, et ta ei vaidlusta aine tarvitamist; kohtuväline menetleja on kogunud tõendeid selle kohta, et kaebaja tarvitas 04.01.2013 psühhotroopset ainet GHB ilma arsti ettekirjutuseta. Kohus märgib, et väärteotoimikus on 04.01.2013 isikusamasuse tuvastamise protokoll, mille kohaselt tuvastati Kristo XXX isikusamasus politseiandmebaase kasutades 04.01.2013 kella 01:30 Vikerlase

14 Tallinnas; toimikus on 04.01.2013 joobeseisundi tuvastamise saatekiri/akt, mille kohaselt leiti Kristo XXX uriinist GHB-d. Seega on iseenesest õige menetleja seisukoht selles, et Kristo XXX on toime pannud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale etteheidetav väärtegu on aegunud või mitte – menetleja hinnangul kohaldub käesolevas asjas 3-aasta pikkune aegumistähtaeg, kaebaja arvates on aegumistähtaeg 2 aastat.

Väärteotoimikus on 30.01.2013 PPA Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Määrusest nähtuvalt alustati 04.01.2013 kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 1323150011 KarS § 424 tunnustel selles, et Kristo XXX juhtis 04.01.2013 kella 00:45 ajal Tallinnas Mahtra tn 29 juures mootorsõidukit MB r/n XXX olles joobeseisundis (narkootiline joove) millega rikkus LS § 69 lg 1. KarS § 424 koosseis näeb ette mootorsõiduki juhtimise ainult joobeseisundis. Kuna Kristo XXX joobeseisund on tuvastamata, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.

Väärteotoimikus on 07.03.2013 kiri, mille kohaselt saadeti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonnale kriminaalasjast nr 13231500011 materjalid Kristo XXX suhtes väärteomenetluse alustamise otsustamiseks NPALS § 151 järgi.

Väärteotoimikus on 07.05.2015 taotlus Kristo XXXga Tallinna Vanglas menetlustoimingute tegemiseks seoses 04.01.2013 teoga ning 07.05.2015 prokuröri vastav luba. Seejärel on kohtuväline menetleja asjas koostanud 15.05.2015 väärteoprotokolli ning teinud 10.06.2015 otsuse, mis ei ole käesolevaks ajaks jõustunud.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et kohtuväline menetleja on 10.06.2015 otsuses vääralt kohaldanud materiaalõigust. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat, kui seadus ei näe selle eest ette 3 aastast aegumistähtaega. KarS § 81 lg 7 p 2 järgi peatub väärteotunnustega teo aegumine kriminaalmenetluse alustamisel kuni selle lõpetamiseni; KarS § 81 lg 8 kohaselt ei uuene KarS §-s 81 lg 7 p-s 2 sätestatud juhul aegumine, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud 3 aastat. Nimetatud sätteid on selgitanud RKKKo oma lahendis nr 3-1-1-57-08 p-des 9.1 ja 9.2 ning asunud seisukohale, et KarS § 81 lg 8 sätestatud tähtaeg ei mõjuta väärteo aegumise tähtaega, kui väärteomenetluse alustamine või jätkamine oli aegumise peatumise aluse äralangemisel lubatav; sellisel juhul rakendub jätkuvalt KarS

§ 81 lg-s 3 sätestatud tähtaeg (so 2 aastat) ja aegumise peatumise aeg jäetakse KarS § 81 lg 7 p 1 või

2 alusel aegumise tähtajast välja.

Kaitsja on lahendile kohaselt viidanud ning lahend toetab kaitsja, mitte kohtuvälise menetleja seisukohta aegumise osas. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Väärteoprotokolli kohaselt pani Kristo XXX NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toime 04.01.2013, väärteo aegumine oli peatunud seoses kriminaalmenetlusega ajavahemikul 04.01.2013 – 30.01.2013, 2 aasta möödumisel, so 30.01.2015 ei olnud asjas jõustunud lahendit. Seega tuleb väärteomenetlus asjas lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

Menetluskulud: VtMS § 38 lg 1 kohaselt rakendatakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid, KrMS § 183 järgi hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS ei sätesta teisiti.

Väärteoasjas on läbi viidud Kristo XXX joobeseisundi tuvastamiseks ekspertiis, mille kulu oli 119,00 eurot. KrMS § 183 alusel tuleb ekspertiisikulu jätta riigi kanda.

Kristo XXX kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas Repnau Õigusbüroo kaebajale õigusabiteenust hinnaga 90,00 eurot/1h (summale ei lisandu käibemaksu). Kulude nimekiri oli järgmine:

1) 13.05.2015 konsultatsioon 15 min; 2) 13.05.2015 e-kiri politseile 15min; 3) 14.04.2015 politsei vastuse ja väärteomaterjalidega tutvumine 1h; 4) 19.04.2015 seadusandluse ja kohtupraktika analüüs 1h; 5) 19.04.2015 vastulause koostamine 1h; 6) 10.06.2015 otsusega tutvumine 0,5h; 7) 19.06.2015 konsultatsioon 0,5h; 8) 22.06.2015 kaebuse koostamine 2h; 9) 08.09.2015 ettevalmistus kohtuistungiks 0,5h; 10) 08.09.2015 konsultatsioon 15min; 11) 08.08.2015 menetluskulude nimekirja koostamine 15min; 12) 08.09.2015 osalemine kohtuistungil 15min; 13) kohtulahendiga tutvumine 0,5h.

Taotluse kohaselt on Kristo XXX menetluskulu asjas kokku 742,50 eurot.

VtMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VtMS § 29 lg 1 p 5 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Valitseva arvamuse kohaselt, tuleb kohtul, otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, arvestada selle asja keerukusega ning lahendada küsimus selle kohta, kas tasu maksmine on vajalik ja konkreetses asjas põhjendatud. (RKKKo nr 3-1-1-75-03 ja nr 3-1-1-2-08, 3-1-1-23-09, 3-1-1-82-09). Lisaks tuleb kohtul arvestada RKKKo otsuses nr 3-1-1-99-11 väljendatut, mille kohaselt on maakohtu poolt kaitsjatasu hüvitamine põhjendamatus ulatuses väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

Kohtu hinnangul on õigusabiteenuse hind – 90,00 eurot/1h mõistlik. Samas ei saa kuidagi lugeda põhjendatuks antud asjas kokku 8h ja 15min ajakulu. Esmalt jääb kohtule arusaamatuks kulude nimekirja p 13 – kaitsja on lisanud kulude nimekirja kohtulahendiga tutvumise aja 0,5h. Kohus märgib, et kulu saaks lugeda põhjendatuks edasikaebeõiguse kasutamise korral – sellisel juhul on kaevatava otsusega tutvumine ja selle õiguslikule analüüsile kulunud aeg igati põhjendatud. Olukorras, kus kohus ei ole veel asjas lahendit teinud, on sellise kulu nimetamine ja selle hüvitamise taotlemine selgelt ennatlik; vastav kulurida tuleb kajastada alles lahendi peale kaebuse esitamise korral.

Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul tegemist keeruka asjaga. Kohtule esitatud väärteotoimikus on 21 lehte, millest 12 lehel on kaaskirjad, teated, taotlused ja kaitsja enda esitatud dokumendid. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud kulude nimekirja p-s 3 märgitud ajakulu politsei vastuse (sisult lakooniline kaaskiri) ja väärteomaterjalidega tutvumine. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et sedavõrd väikse kaaluga materjalidega tutvumisele ei kulu üle 0,5h.

Kaitsja on märkinud, et kulutas seadusandluse ja kohtupraktika analüüsile 1 tunni ning vastulause koostamisele samuti 1 tunni. Kohtule esitatud kaebuse koostamisele kulutas kaebaja 2 tundi. Kohus märgib, et olukorras, kus 1) kaitsja on eelnevalt 1 tunni analüüsinud seadusandlust (KarS §-i 81 asjaomaseid sätteid) ja kohtupraktikat (RK asjaomast lahendit), 2) koostanud vastulause 1 tunni jooksul jääb arusaamatuks kaebuse koostamisele kulunud 2 tundi – vastulauses ja kohtule esitatud kaebuses ei ole kaitsja kesksed vastuargumendid muutunud, kaitsja on lisanud põhjalikke viiteid kohtupraktikale, kuid viimasega tutvumisele oli ta eelnevalt juba 1 tunni kulutanud. Kohus märgib, et antud olukorras tuleb siiski lugeda põhjendatuks mitte rohkem, kui 1 tunni pikkune aeg.

Kokkuvõtvalt loeb kohus põhjendatuks õigusabiteenuse osutamise 6h ja 15min osas, seega tuleb riigieelarve vahenditest hüvitada kaebajale kaitsjatasu 562,40 eurot. Täiendavalt ei saa märkimata jätta, et kohtule jääb veidi arusaamatuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulutatud aeg: kohtu hinnangul on siiski mõistlik eeldada, et kaitsja peab menetluskulude nimekirja jooksvalt.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/