4-15-6564/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6564 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

T.G väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §242 lg.1 järgi Kaebuse esitaja

T.G isikukood xxx, xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Axxx VIxxxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse sead §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, ustiku §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Axxx x 20.07.2015 VI xx

otsus väärteoasjas nr.2440,15,004706 T.G karistamise osas

Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §242 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 4 (neli) kuud – jätta muutmata.

T.G kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule alates otsuse avalikult

30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 05.10.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Pxxxl Rxxx koostas

01.07.2015 väärteoprotokolli T.G kohta selles, et viimane juhtis xxx seega ületas kiirust mitte vähem, kui 24 km/h. Samuti eiras juht liiklusmärgi nr.53 (sõidurajad ja suunas) nõudeid – sõidusuund oli paremale, juht sõitis otse.

Sellega rikkus T.G Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 ja §16 lg.2 nõudeid ning pani toime väärteod Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §242 lg.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Axxx Vxxx 20.07.2015 otsusega väärteoasjas nr.2440,15,004706 määrati T.G-le Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §242 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Otsuse kohaselt on kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine.

T.G esitas 12.08.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga või üldkasuliku tööga. Kaebuse kohaselt ei usu selle esitaja, et tema juhitud sõiduki kiirus oli nii suur, kuid kahetseb juhtunut väga. Juhtimisõiguse äravõtmine teeb olulisemalt raskemaks kaebuse esitaja tööotsingud ning jõudmise praktika kohta. Varasemalt määratud rahatrahvid on osaliselt tasutud.

Vastuseks Viru Maakohtu 19.08.2015 puuduste kõrvaldamise määrusele teatas kaebuse esitaja 28.08.2015, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 09.09.2015 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/24672- refektuuri otsus muutmata ning

3 palus jätta kaebus rahuldamata ja p märkis, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastuse kohaselt on õiguserikkumise toimepanemine menetlusaluse isiku poolt leidnud väärteomenetluse käigus kinnitust. Otsuse tegemisel ei pidanud kohtuväline menetleja otstarbekaks määrata menetlusalusele isikule tema järjekordse õiguserikkumise eest uuesti rahatrahvi. Varasemalt määratud rahatrahvid ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada hoiduma uute õiguserikkumiste toimepanemisest. Menetlusalusel isikul on käesoleval ajal 52 kehtivat väärteokaristust, milledest suurem osa on liiklusalased rikkumised. Eelnevate õiguserikkumiste eest määratud rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt jäetud tasumata, seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et uue rahatrahvi määramist ei saa kohaldada, kuna see ei suudaks täita eesmärki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol on vastavuses teo tõsidusega ja määratud karistus on suuteline mõjutama menetlusalust isikut hoiduma edaspidiselt uute õiguserikkumiste toimepanemise eest.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et T.G kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud parandatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda (t.l. 34 35). –

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 09.09.2015 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/24672-

3 Viru Maakohtu 02.09.2015 päringule nr.4 6564 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (t.l. 40 – 41).

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §242 lg.1 järgi.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub 01.07.2015 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1447975 ja vaidlustatavast 20.07.2015 otsusest väärteoasjas nr.2440,15,004706, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on

50 kilomeetrit tunnis.

Oma kaebuses ei ole selle esitaja vaidlustanud sõidukiiruse ületamist, kuid leidis, et tema juhitud sõiduki kiirus ei saanud olla nii suur.

Käesoleva asja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 01.07.2015 protokollist nähtub, et T.G poolt juhitud Kaare 3 juures ja sõidu suund oli xxx Kaare 15. Liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker

DSR2X nr.DP019679 antennid KR020054 ja KC064384; tabloo D1012652 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr. TTRSS-14/00271), seadme testid tehti 01.07.2015 kell 08.05, seade oli töökorras, seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Kiirust mõõdeti asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta kuiva kattega 3 sõidureaga ja kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel seisis mõõtja sõiduk parklas ja kiirusmõõturi paigaldus oli statsionaarne. Sõiduki sõidukiirust mõõdeti paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, üksinda, kiirendas intensiivselt. Kiirus oli fikseeritud umbes 3 sekundi jooksul. Mõõtmist segavaid asjaolusid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Seadme lugem oli 77 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/ 3 km/h. Ületas - mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 24 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud.

Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, millega oleks Kiirumõõturi kasutamise protokolli andmed ümber lükatud, menetlusaluse isiku paljasõnalised väited selleks alust ei anna.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem, kui 24 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt - liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §201 §203, §205 §207, §209, - - §211, §212, §214 §219, §221 §224 või §226 §241 sätestatud väärteokoosseis.

- - -

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, missugust liiklusnõuet menetlusalune rikkus.

Nagu nähtub 01.07.2015 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1447975 ja vaidlustatavast 20.07.2015 otsusest väärteoasjas nr.2440,15,004706, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §16 lg.2 nõudeid.

Liiklusseaduse §16 lg.2 sätestab, et liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik eiras liiklusmärgi nr.53 nõudeid ja sõitis otse edasi rajalt, kust tuleb keerata paremale. Kuigi oma kaebuses on menetlusalune isik märkinud, et reastus vahetult enne valgusfoori vasakusse sõiduritta, ei ole selle väite kinnituseks esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit. Tegemist on menetlusaluse isiku paljasõnalise väitega, mis on esitatud karistuse vältimiseks.

Maakohus peab väärteoasja menetlemisel kogutud tõendeid menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta Liiklusseaduse §242 lg.1 järgi usaldust väärivateks.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §242 lg.1 järgi, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §16 lg.2. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik eiras liiklusmärgi nr.53 nõudeid, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast vaidlustatavast 20.07.2015 otsusest väärteoasjas nr.2440,15,004706 nähtub, et kohtuväline menetleja on leidnud, et kuna Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §242 lg.1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on karistus nende eest määratud Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaselt Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi. Maakohus nõustub selle seisukohaga.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Vaidlustatavast kohtuvälise menetleja 20.07.2015 otsusest väärteoasjas nr.2440,15,004706 nähtub, et menetlusalusele isikule on kahe väärteo eest karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse kahe väärteo eest veidi sanktsiooni keskmist määra ületavana. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §242 lg.1 järgi, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud

Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega.

Käesoleva asja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 52 kehtivat väärteokaristust, neist 48 väärteokaristust on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Samast väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt 23 korda karistatud Liiklusseaduse §242 lg.1 järgi ja 5 korda Liiklusseaduse §227 (varasem kvalifikatsioon §74 22) järgi. -

Karistusregistri andmetes puudub info rahatrahvide tasumise kohta, väljavõttest nähtub vaid, et 3 rahatrahvi on asendatud üldkasuliku tööga. Usaldusväärseid tõendeid ja andmeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks täielikult rahatrahvid ära tasunud ja määratud üldkasuliku töö tunnid sooritanud, asja materjalides puuduvad ja neid ei ole esitanud ka menetlusalune isik ise. Kaebuse paljasõnalisi väiteid selle kohta, et osa rahatrahvidest on menetlusalusel isikul tasutud ja osade kohta koostatud maksegr

aafikud, ei pea maakohus usaldusväärseks tõendiks antud asjas.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et karistuse liigi ja suuruse muutmiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusele isikule on varasemalt määratud karistuseks rahatrahvid erinevates summades, s.h. ka 100 trahviühiku ulatuses, s.o. Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi maksimummääras. Vaatamata erinevatele rahatrahvi summadele ja ka maksimummääradele on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist ja ei ole muutnud oma liikluskäitumist. Seetõttu nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud väärteoasjas on põhjendatud karistuse liigi ja suurusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse liigi ja suuruse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisega, selle teistkordseks arvestamiseks kohtumenetluses seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus, et põhikaristuse liigi muutmiseks ei alust ka kaebuse väited, mis on seotud tööotsingute ja praktikakohta jõudmisega.

Nimetatud asjaoludele tuli menetlusalusel isikul mõelda enne väärtegude toimepanemist. Kuigi üldiselt võib nõustuda seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töö või praktikakoha kaotamise -

võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, kuna vastavalt Karistusseadustiku §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (vt. ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-26-10). Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu ei esine.

Vastuseks kaebuse taotlusele asendada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üldkasuliku tööga märgib maakohus, et Väärteomenetluse seadustiku §132 selleks seaduslikku alust ei anna.

Ülaltoodu alusel tuleb T.G kaebus jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik