3-15-234/133-15-234/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-234 Haldusasi M.R. kaebus Finantsinspektsiooni 29.12.2014 ettekirjutuse nr 4.1-1/75 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – M.R., volitatud esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim Tammer Kolmas isik – AS Eurex Capital, seaduslik esindaja juhatuse liige Siiri Vaga Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta M.R. kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.11.2015, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-234 2(11) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Finantsinspektsioon (vastustaja) kohustas 29.12.2014 ettekirjutusega nr 4.1-1/75 (tl 19-26) AS Eurex Capital (kolmas isik) kutsuma 30 kalendripäeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest juhatusest tagasi M.R. (kaebaja) põhjusel, et ta ei vasta makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses (MERAS) sätestatud nõuetele. Põhjendused: 1.1. Järelevalvemenetluses kogutud info põhjal ei vasta kaebaja makseasutuse juhile kehtestatud nõuetele (MERAS § 49 lg 1 p 1), sest tal puudub laitmatu ärialane reputatsioon (MERA § 47 lg 1). Laitmatu ärialase reputatsiooni kaotuse on toonud kaasa see, et kaebaja juhitud OÜ Eurex CS tegutses perioodil 07.–15.01.2013 makseasutusena ilma nõutavat tegevusluba omamata, täites maksekäsundi vahetult ja üksnes ise, samuti see, et kaebaja juhitud OÜ Eurex CS tegutses ning tegutseb makseasutusena ilma nõutavat tegevusluba omamata, täites maksekäsundi läbi kolmanda isiku. Laitmatu ärialase reputatsiooni kaotuse toovad kaasa viidatud asjaolud nii iseseisvalt kui ka kogumis. 1.2. Vastustaja tuvastas, et kaebaja juhitav OÜ Eurex CS osutas perioodil 07.–15.01.2013 oma klientidele tasu eest makseteenust. Klient andis OÜ-le Eurex CS üle sularaha ja OÜ Eurex CS kandis vastava rahasumma enda arvelduskontolt üle kliendi arvelduskontole. Klient maksis äriühingule selle teenuse eest tasu. Tegemist ei olnud pelgalt sularahaveo teenuse osutamisega MERAS § 4 lg 1 p 3 tähenduses, vaid rahasiirdega MERAS § 3 lg 1 p 6 ja lg 3 tähenduses, sest klient loovutas raha omandiõiguse äriühingule, saades vastu kontol oleva raha. Kliendi käsund ei sisaldanud sularaha vedu ühest kohast teise, vaid maksekäsundi täitmist rahaliste vahendite edastamiseks kliendi arvelduskontole. Seega transportis OÜ Eurex CS enda raha. OÜ Eurex CS teine juhatuse liige H. R. kinnitas, et kirjeldatud tegevuse otsustas kaebaja ainuisikuliselt. OÜ Eurex CS tegutses nimetatud perioodil makseasutusena, kuigi ei omanud ega ole kunagi omanud makseasutusena tegutsemiseks tegevusluba, rikkudes sellega MERAS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustust. 1.3. Vastustaja tuvastas, et kaebaja juhitav OÜ Eurex CS osutas ja osutab oma klientidele tasu eest makseteenust ilma makseasutusena tegutsemiseks tegevusluba omamata ning seda nii enne perioodi 07.–15.01.2013, sellega paralleelselt kui ka pärast nimetatud perioodi. Klient andis OÜ-le Eurex CS üle sularaha ning OÜ Eurex CS lasi ja laseb vastava rahasumma kanda kliendi arvelduskontole kolmandal isikul, so AS-l Eurex Capital. Klient maksis OÜ-le Eurex CS selle eest tasu. Teise isiku abi kasutamine ning teise isiku eest kohustuse täitmine on võlaõiguses lubatud ja tavapärane ega muuda isikutevahelise võlasuhte ega osutatavate teenuste iseloomu. Teenuse pakkumises leppis kliendiga enda nimel kokku OÜ Eurex CS, seega oli makseteenuse pakkujaks OÜ Eurex CS, kellel lasus kliendi ees maksekäsundi täitmise kohustus. 1.4. Finantsturu osalistele on seatud kõrgendatud nõuded nii erialastele teadmistele kui tegevuse õiguspärasusele. Seda seetõttu, et nad vastutavad ja haldavad avalikkuselt kaasatud rahalisi vahendeid. Finantsjärelevalve subjekti juhtorgani liikmel on kohustus käituda seaduskuulekalt ning kõrgeid eetilisi norme jms silmas pidades ka väljaspool finantsjärelevalve subjekti tegevust. Kaebaja on lisaks kolmandale isikule seotud ka OÜ Eurex CS tegevuse juhtimisega. Kuna OÜ Eurex CS tegutses makseasutusena ilma nõutava tegevusloata, välistab see kaebaja laitmatu ärialase reputatsiooni. Kaebaja oli juhatuse liikmena OÜ Eurex CS tegevusest teadlik ja osales aktiivselt äriühingu teenuste pakkumise kujundamises. Kaebaja peab olema kursis MERAS-s sätestatuga ning tegevusloa olemasolu kohustusega. Kuna kaebaja reputatsioon ei ole laitmatu, ei sobi ta makseasutuse AS Eurex Capital juhiks. Vastustaja on juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu makseasutuse tegevusloa puudumisele. Sellele vaatamata ei ole OÜ Eurex CS oma tegevust seadusega kooskõlla viinud ega lõpetanud rahasiirde teenuse pakkumist klientidele ega taotlenud vastustajalt tegevusluba. Kohaldatud meede ei ole

3-15-234 3(11) AS Eurex Capital õigusi ebaproportsionaalselt riivav. Juhatuse liikme tagasikutsumine on tegevusloa kehtetuks tunnistamisest leebem meede. Vähem koormavamat meedet ei ole seaduses ette nähtud. 1.5. Vastustaja ei pidanud eelnevalt läbi viima menetlust OÜ Eurex CS suhtes. Ettekirjutus on tehtud AS-le Eurex Capital, sest tema juhatuse liige ei sobi makseasutuse juhiks. Seejuures on nii OÜ-le Eurex CS, AS-le Eurex Capital kui ka kaebajale antud võimalus oma seisukohti esitada. 2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 29.12.2014 ettekirjutuse nr 4.1- 1/75 tühistamiseks (tl 2-11, 104-107p, 157-157p). Põhjendused: 2.1. Tegemist on sularahaveo teenuse osutamisega, mis ei vaja makseasutuse tegevusluba. OÜ Eurex CS on turvaettevõte, kes tegutseb turvaseaduse alusel ja kelle põhiliseks tegevusalaks on sularahavedu: ta kogub klientide käest sularaha kokku, transpordib selle enda rahatöötlusesse, loeb ja pakendab selle ning annab üle makseasutusele AS Eurex Capital, kes teeb samas summas turvaettevõtte klientide kontodele ülekandeid. Kuna makseasutuse teenuse kasutamine oli turvaettevõtte jaoks seotud täiendava aja- ja rahakuluga, loobus ta 2013. a makseasutuse vahendusteenusest ja tegi ise klientide kontodele ülekandeid enda arvelduskontolt. Pärast seda, kui vastustaja juhtis äriühingu tähelepanu tema tegevuse õigusvastasusele, taastas äriühing endise teenuse osutamise mudeli. OÜ Eurex CS osutas ilma makseasutuse vahendusteenuseta teenust vaid 8 päeva. Vastustaja teatas alles 2 aastat hiljem, et kaebaja on selle teenuse osutamise tagajärjel kaotanud oma laitmatu ärialase reputatsiooni. 2.2. Vastustaja ei ole OÜ Eurex CS osas viinud lõpule menetlust, mille käigus oleks tuvastatud, et OÜ Eurex CS on osutanud tegevusloata makseteenust. OÜ Eurex CS tegevuse õigusvastasus tuvastati ettekirjutuses, mis tehti AS-le Eurex Capital. OÜ Eurex CS pole saanud oma õigusi kaitsta. OÜ Eurex CS on kantud äriregistrisse 30.03.2009 ja on sellest ajast saadik tegelenud avalikult sularahaveo teenuse osutamisega. Vastustaja kujundas oma uue lõpliku seisukoha välja alles 2014. a, so 5 aastat pärast äriühingu turule tulemist. Varasemalt ei ole vastustajal OÜ Eurex CS tegevuse vastu mingeid pretensioone olnud. 2.3. Vastustaja ei ole kordagi otsesõnu väitnud, et tegemist on õigusvastase makseteenuse osutamisega. Vastustaja oli alati oma etteheidetes ettevaatlik, seega puudus ka temal kindlus vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse osas. Vastustaja ei pidanud rikkumist oluliseks, sest ei nõudnud OÜ-lt Eurex CS sellise tegevuse lõpetamist ega teavitanud äriühingut oma lõplikust seisukohast tegevuse õiguspärasusele. Vastustaja käitumine oli üllatuslik. 2.4. Viidatud rikkumine ei saa kohe kaasa tuua kaebaja laitmatu reputatsiooni kaotust ja tema tagasikutsumise vajadust makseasutuse juhtorganist. Ettekirjutuses valitud meede on ebakohane, sest on tehtud AS-le Eurex Capital. Kui seadus võimaldab kohaldada ainult ühte meedet, ei muutu see meede automaatselt kohaseks, vajalikuks ja proportsionaalseks. Kui seadus võimaldab igas olukorras, sõltumata rikkumise raskusest, kasutada vaid ühte meedet, siis on selline meede vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 31 ja ebaproportsionaalne. Kohaldatud meede ei mõjuta OÜ Eurex CS käitumist ega kaitse tarbijate huve. 2.5. Normid on vaieldavad ja kaebaja ei leia, et oleks MERAS § 4 lg 1 p 3 tõlgendamisel eksinud. Kui ka on, käitus ta heas usus oma tegevuse õiguspärasusse. Seaduse heas usus ekslik tõlgendamine ei saa olla laitmatu ärialase reputatsiooni kaotuse aluseks, eriti kui tõlgendamisviga ei ole ilmselge. Põhja Ringkonnaprokuratuur tuvastas, et OÜ Eurex CS pole seadust tahtlikult valesti tõlgendanud, mistõttu pole ta tahtlikult ebaseadusliku majandustegevusega tegelenud. Prokuratuur jättis OÜ Eurex CS osas kriminaalmenetluse alustamata.

3-15-234 4(11) 2.6. Ülekanne kliendi kontole on sularahaveo teenuse puhul abistav teenus ja sellisena koos sularahaveoga välistatud makseteenuste hulgast MERAS § 4 lg 1 p 3 alusel. Euroopa Komisjoni Finantsstabiilsuse, Finantsteenuste ja Kapitaliturgude Peadirektoraadi veebilehel avaldatud uuringu kohaselt valitseb valitsuste vahelistes diskussioonides üksmeel, et sularahaveo puhul läheb sularaha sissemakse kliendi kontole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.11.2007 direktiivi 2007/64/EÜ, makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, välistuse alla. See tähendab, et sularaha vedaja ei pea taotlema makseasutuse luba, kui soovib kliendi raha kliendi enda kontole kanda. Nimetatud direktiivi sõnastus on üle võetud MERAS koostamisel. Uuringust nähtuvalt ei ole soovitud nimetatud direktiivi teha kõikehõlmavaks ega nõuda kõigilt makseteenuseid osutavatelt ettevõtjatelt makseasutuse tegevusluba. Väga paljud teenused sisaldavad endas abistava teenusena makseteenust. Makseasutuse tegevusloa nõue tooks kaasa paljude ettevõtjate tegevuse lõpetamise, sest tegevusloa omandamine on väga koormav. See tooks kaasa tohutu kahju majandusele. Kui makseteenus on abistava teenusena osa põhiteenusest, mis pole makseteenus, siis on ka abistav teenus direktiivi kohaselt välistatud ja makseasutuse tegevusluba pole vaja. 2.7. Kuigi vastustaja peab oma ülesandeks finantssektori stabiilsuse tagamist, ei pea ta vajalikuks sekkuda äriühingute tegevusse, kes väidetavalt sellist stabiilsust rikuvad. Vastustaja õnneks on kaebaja samal ajal ka makseasutuse juhtorgani liige. Kui ta seda ei oleks, ei teeks vastustaja OÜ Eurex CS väidetava rikkumise lõpetamiseks midagi. Seega on ettekirjutuse põhjendused otsitud. Kaebaja hinnangul olnuks vastustajal õigus juhtida OÜ Eurex CS tähelepanu tema tegevuse vastuolule MERAS-ga vaatamata sellele, et nimetatud äriühing ei ole finantsjärelevalve subjekt. Kui OÜ Eurex CS ei oleks ka pärast seda väidetavat ebaseaduslikku tegevust lõpetanud, oleks vastustaja pidanud kohaldama haldussundi. Sellises olukorras oleks OÜ Eurex CS ja vastustaja saanud omavahel selgeks vaielda MERAS § 4 lg 1 p 3 tegeliku sisu. 3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata (tl 59-64, 144-147). Põhjendused: 3.1. OÜ Eurex CS tegevus perioodil 07.–15.01.2013 ei mahu direktiivi art 3 punktis c ja MERAS § 4 lg 1 p-s 3 toodud erandi alla, sest lisaks sularaha transpordile võttis äriühing klientide sularaha endale ja andis vastu kontol oleva raha, mis on MERAS § 3 lg 1 p 6 ja lg 3 kohaselt üheselt selge makseteenuse osutamine. Kaebaja oli sel perioodil nii OÜ Eurex CS kui kolmanda isiku juhatuse liige ja otsustas kirjeldatud tegevusplaani kasuks põhjusel, et kolmanda isiku kontod olid vahepealsel perioodil rahapesu andmebüroo poolt suletud. Kaebaja rikkus teadlikult MERAS nõudeid, pidades ärilist kasu olulisemaks seaduskuulekusest. OÜ Eurex CS lõpetas sellise teenuse osutamise 15.01.2013 seetõttu, et rahapesu andmebüroo seadis piirangu ka tema arvelduskontole. 3.2. Ka OÜ Eurex CS tegevus, mille käigus äriühing omandab klientide sularaha ja palub kolmandal isikul kanda kliendi kontole elektroonilise raha, on käsitatav rahasiirde teenusena MERAS § 3 lg 1 p 6 ja lg 3 tähenduses. Rahasiirde teenust osutab OÜ Eurex CS, kellel on leping kliendiga ja kes vastutab kliendi ees. Kliendil puudub lepinguline suhe kolmanda isikuga. Kirjeldatud tegevus ei lähe MERAS § 4 lg 1 p 3 erandi alla. Tegemist ei ole pelgalt turvateenuse pakkumisega ega pelgalt veoteenuse osutamisega, sest veoteenuse osutamise korral peab saatjal säilima omandiõigus vallasasjale. Antud juhul paneb OÜ Eurex CS rahalised vahendid enda arvelduskontole või annab need AS-le Eurex Capital, et viimane paneks rahalised vahendid oma kontole. Klient (saatja) kaotab omandiõiguse veole (sularaha) ning see asendatakse nõudeõigusega. 3.3. Kaebajal puudub laitmatu ärialane reputatsioon, sest otsustas ainuisikuliselt perioodil 07.–15.01.2013 OÜ Eurex CS poolt osutatud tegevusplaani kasuks vastavat tegevusluba

3-15-234 5(11) omamata, samuti on ta üks kahest OÜ Eurex CS juhatuse liikmest, kas vastustab äriühingu tegevuse eest teise episoodi osas. Makseasutusest AS Eurex Capital juhatuse liikmena peab kaebaja teadma MERAS-st tulenevaid nõudeid. Nende nõuete rikkumine toob kaasa laitmatu reputatsiooni kaotuse. 3.4. Vastustaja ei teosta järelevalvet OÜ Eurex CS üle, sest viimane ei ole finantsjärelevalve subjekt finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 2 lg 1 tähenduses, kuna tal puudub makseasutusena tegutsemise õigus MERAS alusel. Vastustaja saab küll küsida selliselt isikult selgitusi, kuid ei saa teha tema suhtes otsuseid. Käesoleva asja lahendus ei sõltu sellest, kas vastustaja pidanuks OÜ Eurex CS suhtes eelnevalt haldusmenetluse läbi viima, sest iga juriidiline isik ja ka tema juhtorgani liige vastutab ise enda tegevuse/tegevusetuse seaduslikkuse eest. Vastustajal on igal juhul õigus ja kohustus viia makseasutuse juhi osas läbi sobivusmenetlus ja hinnata selle käigus juhi käitumist muude äriühingute kaudu tegutsemisel. Kuna kaebaja rikkus teadlikult MERAS norme ja tema juhitav OÜ Eurex CS osutas/osutab tegevusloata makseteenust, on kaebaja kaotanud laitmatu maine ning ettekirjutus on kohane, vajalik ja proportsionaalne. Vastustajal puuduvad muud võimalused olukorrale reageerida. 3.5. Sobivusmenetlusel puudub nö aegumistähtaeg. Sobivusnõuete all olevad isikud peavad olema kogu aeg laitmatu mainega. Kohus pidas haldusasjas nr 3-09-671 tehtud lahendis võimalikuks arvestada sobivuse hindamisel ka 10 aasta taguste sündmustega, kui samal ajal järgitakse kaalutlusõiguse teostamise reegleid ja proportsionaalsuse põhimõtet. OÜ Eurex CS tegevus kerkis vastustaja fookusesse alles 25.09.2013 AS-s Eurex Capital toimunud kohapealse kontrolli käigus, mille tulemusena tehti kolmandale isikule 16.05.2014 ettekirjutus. Sellele järgnes juhatuse liikmest kaebaja sobivusmenetlus 04.09.2014 ja otsus tehti 29.12.2014. 3.6. Ettekirjutus on selge ja üheselt mõistetav. Vastustaja käitumine ei olnud üllatuslik, sest kaebajat on korduvalt teavitatud OÜ Eurex CS tegevuse õigusvastasusest. 3.7. Kaebaja viidatud uuring ei ole õigusakt ega seadusandja tõlgendus õigusaktidele, sh direktiivile. Tegu on uuringu läbi viinud isikute hinnanguga liikmesriikide erinevate normide kohta. See ei muuda Eesti riigis kehtiva MERAS normi rakendumist ega direktiivi. 4. Kolmas isik ei ole kaebuse osas oma seisukohti avaldanud (tl 54).

KOHTU PÕHJENDUSED 5. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle, sh OÜ Eurex CS osutatava teenuse faktilise poole üle. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja oleks OÜ Eurex CS tegevusest valesti aru saanud ja seda valesti kajastanud. Menetlusosalised vaidlevad OÜ Eurex CS osutatavale teenusele antava õigusliku hinnangu üle. 6. Vastustaja hinnangul teostas ja teostab OÜ Eurex CS makseteenuseid MERAS § 3 lg 1 p 6 ja lg 3 tähenduses. 7. MERAS § 3 lg 1 p 6 järgi on makseteenuseks isiku poolt majandus- või kutsetegevuses pakutav rahasiirde teenus. MERAS § 3 lg 3 järgi on rahasiire makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma raha maksja või saaja nimel maksekontot avamata. MERAS § 3 lg 5 järgi kohaldatakse maksja, saaja ja maksekonto suhtes võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 709 sätestatut. VÕS § 709 lg 1 järgi on makseteenuse leping leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (maksja) korraldusel MERAS-s nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga

3-15-234 6(11) maksma selle eest tasu. VÕS § 709 lg 6 järgi on maksetehing igasugune sularaha sissemaksmine ja väljamaksmine ning raha ülekandmine, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest. Direktiivi 2007/64 art 4 p 3 järgi on makseteenus mis tahes lisas loetletud äritegevus. Direktiivi lisa p 6 toob välja rahasiirde. Direktiivi art 4 p 5 järgi on maksetehing maksja või saaja algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljanõudmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja saaja vahel. Direktiivi art 4 p 13 järgi on rahasiire makseteenus, mille puhul saadakse maksjalt raha maksja või saaja nimel maksekontot avamata ning mille ainsaks eesmärgiks on teha raha ülekanne saajale või mõnele teisele makseteenuse pakkujale, kes tegutseb saaja nimel, ja/või kui raha saadakse saaja nimel ning tehakse talle kättesaadavaks. 8. Kohtu hinnangul on eeltoodud normidest selgesti näha, et sularaha üleandmine eesmärgiga saada vastavas suuruses ülekanne oma arvelduskontole vastab makseteenuse tunnustele. Tegemist on rahasiirde teenusega vaatamata sellele, et nii maksjaks kui saajaks on sama isik (VÕS § 709 lg 5, direktiivi 2007/64 art 4 p-d 7, 8 ja 10). 9. Kohtule esitatud OÜ Eurex CS lepingu blanketist “Vallasvara valve ja kaitse osutamise leping. Kliendilt panka” (tl 95-96) ja selle lisast (tl 91-92) nähtub, et äriühing osutab oma klientidele rahasiirde teenust, kuigi leping on vormistatud sularahaveo teenuse osutamise lepinguna. Lepingu p 2.1 järgi on lepingu objektiks vallasvara (sularaha) valve ja kaitse osutamine, mille käigus OÜ Eurex CS kohustub tagama kliendile viimase poolt üle antud rahaveose transpordi asukohast sihtkohta ja rahaveoses sisalduva sularaha toimetamise kliendi kontole. Lepingu lisa p 2.1.2 järgi kohustub Eurex teostama rahatöötlust ja toimetama rahaveoses oleva summa kliendi arvelduskontole pangas. Rahatöötlus tähendab lepingu lisa kohaselt rahaveose sorteerimist, ülelugemist, pakkimist vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele ja kliendi poolt märgitud kontole toimetamist. Viidatud lisa ei täpsusta, keda „Eurexi“ nime all mõeldakse. Kuna leping ise on sõlmitud OÜ Eurex CS poolt ja nimel ning kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et OÜ-l Eurex CS oleks volitus sõlmida kliendiga lepingut AS Eurex Capital nimel, tuleb järeldada, et lepingu lisas on „Eurexi all“ mõeldud OÜ-d Eurex CS, mitte AS Eurex Capital. Seega on OÜ-l Eurex CS lepingu ja selle lisa järgi kohustus kanda rahalised vahendid kliendi arvelduskontole. Lepingu lisa p 3.1 järgi kannab Eurex varalist vastutust rahaveose eest alates rahaveose vastuvõtmisest üleandjalt kuni rahaveoses oleva summa laekumiseni kliendi kontole pangas. Seega OÜ Eurex CS ka vastutab raha ülekande eest kliendi kontole, mitte ei ole selline vastutus pandud makseasutusest AS-le Eurex Capital. Eeltoodust nähtub selgelt, et OÜ Eurex CS osutab oma klientidele rahasiirde teenust. Rahasiirde teenusega on tegemist vaatamata sellele, et nimetatud teenusele lisandub või võib lisanduda ka sularahaveo teenus. 10. Eeltoodud järeldust ei muuda see, kas OÜ Eurex CS asemel teeb ülekande kliendi arvelduskontole AS Eurex Capital või mitte. Kuna lepingu kliendiga sõlmib OÜ Eurex CS oma nimel ja lepingu täitmise eest vastutab OÜ Eurex CS, mitte AS Eurex Capital, siis on makseteenuse osutajaks OÜ Eurex CS, mitte AS Eurex Capital. VÕS § 78 lg 1 lubab võlakohustuse täita võlgniku asemel kolmandal isikul. See aga ei tähenda, et lepinguline suhe oleks võlausaldaja ja kolmanda isiku vahel. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et lisaks OÜ Eurex CS poolt sõlmitavale lepingule sõlmib ka AS Eurex Capital sama kliendiga lepingu sama rahasumma osas ülekande tegemise kohta. Seega osutab makseteenust OÜ Eurex CS, mitte AS Eurex Capital. 11. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et OÜ Eurex CS osutatav teenus mahub MERAS § 4 lg 1 p-s 3 ja direktiivi 2007/64 art 3 p-s c toodud erandi alla. Viidatud sätted käsitlevad sularaha vedu, kogumist, töötlemist ja tarnimist. Neist sätetest nähtuvalt mahub erandi alla vaid

3-15-234 7(11) sularahaveo teenus, mitte aga rahasiire kui makseteenus. Praegusel juhul ei osuta OÜ Eurex CS oma klientidele vaid sularahaveo teenust, vaid ka makseteenust. Põhjendamatu on eeldada, et ainult makseteenuse osutamiseks vajab äriühing tegevusluba, kuid makseteenuse osutamisel koos sularahaveo teenuse osutamisega sellist tegevusluba ei ole vaja. 12. Ainult sularahaveona on püütud OÜ Eurex CS osutatavat teenust näidata seetõttu, et äriühing ei peaks taotlema makseasutuse tegevusluba. MERAS § 3 lg 6 p-dest 1 ja 7 ning direktiivi 2007/64 art 10 lg-st 1 ja art-st 29 nähtuvalt võib makseteenuseid osutada vaid makseasutus või vastava erandi saanud äriühing. Vaidluse all ei ole asjaolu, et OÜ-l Eurex CS puudub makseasutuse tegevusluba (MERAS § 14), samuti ei ole vastustaja andnud talle luba MERAS §-s 11 sätestatud erandi kasutamiseks (MERAS § 13 lg 1). 13. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et OÜ Eurex CS osutab ebaseaduslikult ilma makseasutuse tegevusloata ja vastustaja poolse erandi kasutamise loata makseteenuseid. Kohus ei pea seejuures vajalikuks analüüsida ega hinnata kaebaja esitatud uuringu tulemusi. Õigusnormide tõlgendamise pädevus on kohtul ning kellegi teise esitatud arvamusel puudub kohtu jaoks siduvus. 14. Erinevalt eelkäsitletud lepingu blanketist ei nähtu lepingu blanketist „Vallasvara valve ja kaitse osutamise leping. Pangast kliendile“ (tl 93-94) ja selle lisast (tl 89-90) selgelt, milles seisneb lepingu lisa p-s 2.1.2 nimetatud rahatöötlus ning kuidas ja kelle poolt toimub kliendi rahaliste vahendite väljamakse. Seetõttu võib seda lepingut pidada pigem sularahaveo teenuse osutamise lepinguks, mitte makseteenuse osutamise lepinguks. Vastustaja ei ole väitnud, et ka sellise lepingu alusel osutatavat teenust tuleks lugeda makseteenuste hulka, mistõttu ei ole sellise teenuse osutamine käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluline. 15. Vaidluse all ei ole asjaolu, et vastustajal on MERAS § 89 lg 1 alusel õigus teostada makseasutuste tegevuse üle järelevalvet ning teha järelevalvemenetluse tulemusena makseasutusele MERAS § 101 lg 1 p 5 alusel ettekirjutus juhi tagasikutsumiseks. MERAS § 49 lg 1 p 1 järgi on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda makseasutuse juhi tagasikutsumist, isik ei vasta MERAS-s juhile kehtestatud nõuetele. MERAS § 47 lg 1 järgi võib makseasutuse juhiks valida või määrata vaid isikut, kellel on makseasutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon. 16. Käesoleval juhul algatas vastustaja 04.09.2014 kirjaga nr 4.7-1.12/677-31 (tl 73-75p) järelevalvemenetluse AS Eurex Capital tegevuse üle, uurides mh OÜ-ga Eurex CS seotud toiminguid. Leides järelevalvemenetluse tulemusena 29.12.2014 ettekirjutuses, et OÜ Eurex CS tegutses õigusvastaselt ning kaebaja OÜ Eurex CS juhatuse liikmena oli rikkunud oluliselt valdkondlikke õigusnorme, leidis vastustaja, et kaebaja ei sobi täitma makseasutusest AS Eurex Capital juhi rolli. 17. Vastustaja hinnangul puudub kaebajal laitmatu reputatsioon. Laitmatu reputatsioon on määratlemata õigusmõiste. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 13.06.2005 otsuses asjas nr 3-4-1-5-05 (p 16) selgitanud, et määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu 610 SE seletuskirja1 kohaselt sätestab eelnõu § 47 juhtidele esitatavad nõuded, mis peavad vastama sobivuse ja nõuetele vastavuse (nn fit & proper) tingimustele, nagu on sätestatud ka teiste finantsturu osaliste puhul. Sobivuse ja

3-15-234 8(11) nõuetele vastavuse kriteeriumid on käsitletavad PS §-d 29 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku põhiõiguse piiranguna. Tallinna Halduskohus on 12.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-671 pidanud võimalikuks sisustada määratlemata õigusmõistet “laitmatu ärialane maine” rahvusvahelises finantsjärelevalvealases praktikas juurdunud põhimõtete toel, viidates Ühendkuningriigi Financial Services Authority koostatud käsiraamatule “Heakskiidetud isikute sobivuse kontroll”2. Selle dokumendi kohaselt on isiku sobivuse hindamise üheks osaks isiku aususele, usaldusväärsusele ja mainele hinnangu andmine (p 1.3.1). Täpsemad hindamiskriteeriumid on toodud p-s 2.1.3. Selle alapunktidest nähtub, et aususe, usaldusväärsuse ja hea maine nõudele vastamiseks ei piisa vaid sellest, et isikut ei ole kuriteo eest süüdi mõistetud. Arvestatakse ka teisi isikuga seotud asjakohaseid asjaolusid, suhteid ja käitumist, mh normide järgimist. Iga normi rikkumine pole kuritegu ning kusagilt ei tulene, et isiku mainet saavad negatiivselt mõjutada ainult sellised seaduserikkumised, mis on kuriteoks tunnistatud. Viidatud käsiraamatu p 2.1.3 alapunktist 2 nähtuvalt saab arvestada ka pettuste ja normirikkumistega, mis ei kvalifitseeru süüteona. 18. Vastustaja hinnang finantsasutuse juhi reputatsioonile on väärtusotsustus ning selle kujundamisel on vastustajal laiaulatuslik kaalutlusruum. Kohus ei saa asendada vastustaja hinnanguid enda omadega. Vaidlustatud otsus on kaalutlusotsus (HMS § 64 lg 2), mille kohtulik kontroll on piiratud (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03, p 38) tulenevalt keelust hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust ning teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Kohus saab hinnata üksnes kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei saa otsustada selle üle, milliseid kaalutlusi tuleb pidada kõige olulisemateks ja lõpptulemust määratlevateks. Seega saab kohtulik kontroll piirduda vaid haldusakti põhjendustest nähtuvate kaalutluste hindamisega. Kohus ei saa tühistada otsust üksnes seetõttu, et kaebaja ise peab oma tegu ebaoluliseks või tal oli väär ettekujutus igapäevatöös kasutatavatest õigusaktidest. 19. Kohtu hinnangul on normikohase käitumise arvestamine isiku reputatsiooni hindamisel asjakohane kaalutlus. Kui isik on oma käitumisega näidanud, et ta ei järgi kehtestatud norme ja nõudeid, ei saa olla tema vastu ka usaldust, et tema tegevus makseasutuse juhina saab olema nõuetekohane ning klientide huvid ja õigused on piisavalt kaitstud (vt MERAS § 89 lg 2). Seejuures ei ole oluline, et kaebaja rikkus kehtivaid norme OÜ Eurex CS, mitte AS Eurex Capital juhina. Kuna makseasutuse juhid vastustavad klientide rahaliste vahendite eest, esitatakse põhjendatult klientide huvide ja õiguste kaitseks neile kõrgemaid nõudmisi haridusele, kogemusele ja usaldusväärsusele. Põhjendamatu oleks eeldada, et isik, kes rikub üht äriühingut juhtides õigusnorme, on sellele vaatamata usaldusväärne juht teist äriühingut juhtides. Makseasutuse juhtorgani liikmel on kohustus käituda seaduskuulekalt ja kõrgeid eetilisi norme silmas pidades ka väljaspool makseasutuse tegevust. Antud juhul tegutsevad OÜ Eurex CS ja AS Eurex Capital samal tegevusalal, mis näitab kaebaja käitumist makseteenuste valdkonnas kehtivate normide järgimisel. Seega ei olnud ettekirjutuse tegemise aluseks asjasse täiesti puutumatute normide rikkumine kaebaja poolt. Seetõttu on vastustaja põhjendatult arvestanud kaebaja käitumisega OÜ Eurex CS tegevuse juhtimisel. 20. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja õigusvastane käitumine OÜ Eurex CS juhtimisel saab kaasa tuua tema laitmatu ärialase reputatsiooni kaotuse. Selline reputatsiooni kaotus saab olla vaieldav olukorras, kus normid oleksid olnud vaieldavad ja kaebaja oleks heauskselt eksinud normide sisustamisel. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kohtu hinnangul on eelpool käsitletud normid makseteenuste ja makseasutusele esitatavate nõuete osas piisavalt selged ja peavad olema arusaadavad keskmisele mõistlikule makseteenuste valdkonnas tegutsevale ettevõtjale. Seda enam kõrgematele hariduse ja kogemuse nõuetele vastama

3-15-234 9(11) pidavale ettevõtjale. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb käsitletud normide mitmetitõlgendatavus. MERAS-st ega direktiivist 2007/64 ei saa jääda kuidagi arusaama, et kliendile rahaülekande tegemine vastab sularahaveo teenuse tunnustele, mitte makseteenuse tunnustele. Samuti ei saa neist õigusaktidest jääda ekslikku arusaama, et ainult makseteenuse osutamiseks vajab äriühing makseasutuse tegevusluba, kuid makseteenuse osutamisel koos sularahaveo teenuse osutamisega sellist tegevusluba vaja ei ole. Kaebaja käitumine OÜ Eurex CS juhtimisel näitab vastupidi tahet kehtivaid norme eirates osutada makseteenuseid ilma selleks koormavat tegevusloa taotlemise menetlust läbimata. Kaebaja väited normide heauskse eksliku tõlgendamise kohta ei ole usutavad. 21. Eriti selgelt näitab normide teadlikku rikkumist ärilise kasu saamise eesmärgil see, et OÜ Eurex CS tegi ajavahemikul 07.–15.01.2013 ise AS Eurex Capital eest klientidele rahaülekandeid. Kaebaja selgitas sellist käitumist kulude optimeerimise sooviga. Vastustaja selgitustest aga nähtub, et sellise tegevusplaani kasuks otsustati põhjusel, et Politsei- ja Piirivalve rahapesu andmebüroo oli arestinud AS Eurex Capital arvelduskontod, mistõttu ei saanud kolmas isik enam ülekandeid teha. Seega otsustati rahapesu andmebüroo tõkendit eirates teha ülekanded OÜ Eurex CS kontode kaudu. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et OÜ Eurex CS lõpetas vabatahtlikult 15.01.2013 ülekannete tegemise põhjusel, et vastustaja juhtis äriühingu tähelepanu sellise tegevuse õigusvastasusele. Vastustaja vastusest nähtub, et sellise tegevuse lõpetas hoopis OÜ Eurex CS arvelduskontodele rahapesu andmebüroo poolt seatud arest. Kulude optimeerimise väitega ei saa õigustada selgete kehtivate normide rikkumist, mille kohaselt peab makseteenuse osutamiseks olema ettevõtjal tegevusluba või saadud vastustajalt luba erandi kasutamiseks. Isegi kui kaebajale sai mingil põhjusel jääda ekslik mulje, et kui OÜ Eurex CS ise klientidele rahaülekandeid ei tee, vaid neid teeb AS Eurex Capital, siis ei osuta OÜ Eurex CS makseteenuseid ega vaja seetõttu makseasutuse tegevusluba, siis OÜ Eurex CS enda poolt klientidele rahaülekannete tegemine vastab igal juhul makseteenuse tunnustele, mitte sularahaveo tunnustele. Samuti ei saanud kaebajale makseasutuse juhina olla teadmata asjaolu, et makseteenuseid võib osutada vaid vastava tegevusloa või erandi saanud isik. Kulude kokkuhoid sellist tegevust, mida OÜ Eurex CS ajavahemikul 07.–15.01.2013 teostas, mingil juhul õigustada ei saa. Tegemist on otsitud väitega. 22. Kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole eelnevalt läbi viinud järelevalvemenetlust OÜ Eurex CS suhtes, ei ole põhjendatud. OÜ-le Eurex CS ei ole antud luba makseteenuste turul tegutsemiseks, seetõttu pole ta finantsjärelevalve subjektiks FIS § 2 lg 2 järgi ning vastustajal puudub FIS § 2 lg-st 1 ja muudest normidest tulev pädevus tema tegevuse üle järelevalvet teostada. Võimalik, et tegemist on seaduse lüngaga. Direktiivi 2007/64 art 29 järgi peavad liikmesriigi keelama isikutel, kes ei ole makseteenuse pakkujad ega direktiivi reguleerimisalast selgesõnaliselt välja arvatud, osutada makseteenuseid. Võib-olla nägi seadusandja ette, et ilma tegevusloata tegutsemisele tuleb iga kord reageerida kriminaalmenetluse alustamisega (karistusseadustiku §-s 372 sätestatud süüteokoosseis). Praegusel juhul on Põhja Ringkonnaprokuratuur jätnud OÜ Eurex CS osas kriminaalmenetluse alustamata (tl 129-131). 23. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei mõjuta haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses tehtavaid otsuseid, sest haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses tuleb tuvastada iseseisvalt asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ning hinnata asjaolusid ja tõendeid. Samuti kehtivad haldus- ja kriminaalmenetluses erinevad tõendamisstandardid. See, et prokuratuur ei pidanud võimalikuks lugeda rikkumist kuriteoks, ei tähenda, et rikkumist ennast ei ole üldse toimunud ja sellele ei saaks haldusmenetluslikult reageerida.

3-15-234 10(11) 24. OÜ Eurex CS tegevuse osas järelevalvemenetluse läbi viimata jätmine ei võta vastustajalt õigust hinnata nimetatud äriühingu tegevuse õiguspärasust AS Eurex Capital suhtes läbi viidud järelevalvemenetluses ning anda hinnangut kaebaja normikohasele käitumisele ning tema sobivusele makseasutuse juhi kohale. Vastustajal oli haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevalt kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Olenemata sellest, kas OÜ Eurex CS allub vastustaja järelevalvele või mitte, peab kaebaja käitumine makseasutuse juhina ja ka väljaspool makseasutuse juhina tegutsemist olema normikohane. Seega oli kaebaja tegevuse uurimine OÜ Eurex CS juhina igati asjakohane. Kaebajal oli võimalik esitada oma seisukohti ja selgitada OÜ Eurex CS tegevust AS Eurex Capital osas läbiviidud järelevalvemenetluses. Kuna ettekirjutust ei tehtud OÜ Eurex CS suhtes, siis ei tekitata, muudeta ega lõpetata sellega mingeid OÜ Eurex CS õigusi ega kohustusi, järelikult ei pidanudki talle andma selles menetluses võimalust oma õigusi kaitsta. Ka üheski muus menetluses ei ole OÜ Eurex CS õigusi piiratud. Sellele vaatamata andis vastustaja ka OÜ-le Eurex CS võimaluse oma arvamust avaldada. 25. Samuti ei muuda asja lahendust see, et vastustaja viitas oma esialgsetes OÜ-le Eurex CS, AS-le Eurex Capital ja kaebajale saadetud kirjades “võimalikule toimepandud rikkumisele”. Enne, kui vastustajal polnud selgelt ülevaadet kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude ja menetlusosaliste seisukohtade kohta, ei saanudki ta anda OÜ Eurex CS tegevusele lõplikku hinnangut. Sellise hinnangu on vastustaja andnud järelevalvemenetlust lõpetavas ettekirjutuses. Vastustaja on selliselt käitudes tegutsenud õiguspäraselt ja varasemat kohtupraktikat arvestades (vt Tallinna Halduskohtu 12.03.2010 otsust haldusasjas nr 3-09-671). 26. Vastustaja ei ole arvestanud otsuse tegemisel vananenud andmetega. FIS ega MERAS ei sätesta, et toimepandud rikkumised aeguksid mingi aja möödudes ja nendega ei saaks juhi reputatsiooni hindamisel enam arvestada. Tallinna Halduskohus on 12.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-671 pidanud võimalikuks arvestada ka 10 aasta taguste rikkumistega, kui on järgitud kaalutlusõiguse teostamise reegleid ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kohtu hinnangul ei olnud esimese episoodi osas möödunud aeg sedavõrd pikk, et sellega ei oleks saanud mingil juhul ettekirjutuse tegemisel arvestada. Teise episoodi osas aga jätkas OÜ Eurex CS oma tegevust, seega ei saa teise episoodi osas mingi juhul rääkida rikkumise toimepanemise aegumisest. See, et haldus- või õiguskaitseorganid ei ole varem OÜ Eurex CS õigusvastasele tegevusele reageerinud, ei muuda äriühingu tegevust mingi aja möödudes õiguspäraseks ega saa anda õiguspärast lootust, et sellesse tegevusse enam ei sekkuta. Vastustajal on igal ajal õigus kontrollida makseasutuse ja tema juhi tegevuse õiguspärasust ning makseasutuse juht peab igal ajal käituma õiguspäraselt ja vastama laitmatu reputatsiooni nõudele. Kuid ka juhul, kui 2013. a alguse episoodiga mitte arvestada, piisab vaidlusalusest ettekirjutusest nähtuvalt kaebaja tagasikutsumiseks OÜ Eurex CS jätkuvast tegutsemisest makseteenuste turul AS Eurex Capital abiga. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja ka sellise järelduse tegemisel kaalutlusreeglite vastu eksinud (HMS § 4 lg 2). 27. Tõepoolest piirab vaidlusalune ettekirjutus kaebaja ettevõtlusvabadust. Selline piiramine ei ole antud juhul aga õigusvastane. Ettevõtlusvabadus ei tähenda, et seda võib kasutada ükskõik mis tingimustel. Ettevõtlusvabadus on seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis tähendab, et seda võib seadusega piirata igal mõistlikul põhjusel, mis johtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on kaalukas ja õiguspärane (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02, p 14). Praegusel juhul annab MERAS vastustajale seadusliku aluse nõuda makseasutuse juhi tagasikutsumist. Vastustaja ettekirjutus lähtub FIS § 3 lg-s 1 nimetatud avalikest huvides. Viidatud sätte kohaselt teostatakse finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele

3-15-234 11(11) kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Tegemist on kaalukate huvidega, mis kaaluvad üles kaebaja õiguse ettevõtlusvabadusele. Isik, kes ei järgi teadlikult kehtivaid norme, seda enam finantssektoris, milles kehtivate normide täitmise vastu on avalikkusel makseasutuse juhi suhtes eriline ja põhjendatud huvi, ei saa olla usaldusväärne ega sobiv makseasutust juhtima. Tegemist on sobiva meetmega, sest kui kaebajal ei ole võimalik makseasutuse juhina tegutseda, siis ei ole tal ka võimalik oma tegevusega avalikke huve ohustada. Tegemist on vajaliku meetmega, sest puudub teine sama tõhus haldusõiguslik meede. Sama tõhusaks ei saa lugeda seda, et vastustaja või korrakaitseorgan peab hakkama kaebaja tegevust edaspidi pidevalt kontrollima. Põhjendamatu oleks nõuda, et riik peab kulutama oma piiratud avalikke ressursse õigusvastaselt käituvate isikute pidevale kontrollimisele ja saab kohaldada meetmeid alles tagantjärgi, kus kogu kahju ei pruugi enam olla võimalik kõrvaldada. Meede on mõõdukas, sest kaebajal ei ole keelatud tegeleda ettevõtlusega muudel tegevusaladel. Meede on kohane. Kuna vastustajal puudub järelevalve pädevus OÜ Eurex CS tegevuse üle, siis ei peagi kohaldatud meede kaitsma OÜ Eurex CS kliente, vaid AS Eurex Capital kliente ebausaldusväärse makseasutuse juhi võimalike rikkumiste eest. 28. Kohtu hinnangul on vaidlusalune ettekirjutus õiguspärane ja kaalutlusreegleid järgiv. Ettekirjutuse aluseks võetud asjaolud ja antud hinnang ei ole ebaproportsionaalsed või põhjendamatud. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. 29. Kaebaja taotles, et kohus ei võtaks vastu vastustaja poolt 18.09.2015 esitatud täiendavaid tõendeid, kuna täiendavate tõendite esitamise tähtajaks oli 16.04.2015 määruse järgi 04.09.2015. Vastustaja ei põhistanud tõendite hilinenult esitamise mõjuvat põhjust. Kohtul puudub sellegipoolest võimalus hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda, sest nende esitamine ei toonud kaasa menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4). Samuti oli kaebaja võimalus (küll ka hilinenult) esitada nende kohta oma seisukoht. Kohtu hinnangul ei ole nende tõendite näol tegemist ka selliste tõenditega, millest oleneks asja lahendus ja mille hilinenud esitamise tõttu oleks tulnuks anda menetlusosalistele uus tähtaeg seisukohtade esitamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata ning võtab vastustaja hilinenult esitatud tõendid asja juurde. 30. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel jätta kaebaja kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule ettenähtud tähtajaks nende menetluskulusid ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik