2-15-10723/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Legislator headnote
AI generated2-15-10723/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2015.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-10723 Tsiviilasi N.T. hagi G.T. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, postiaadress Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx ) Kostja G.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx ) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 28. september 2015 avalik kohtuistung Pärnus, keegi ei ilmunud RESOLUTSIOON 1. Rahuldada N.T. ’i hagi G.T. ’i vastu abielu lahutamise nõudes kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada N.T. ’i (sündinud xxxxxxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx) ja G.T. ’i (sündinud xxxxxxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxx.a Xxxxxxxxxxx (Xxxxxxxxxxx nr xxxxxxxxxxx). Abielulised suhted poolte vahel lugeda lõppenuks seisuga xxxxxxxxxxx. 3. Edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks Pärnu Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6
Tsiviilasi nr 2-15-10723
2 (2) Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 15.10.2005.a Pärnu linnas. Poolte abielulised suhted on lõppenud augustis 2011. Pooled elavad erinevates riikides – hageja õpib praegu Norras ja kostja elab Inglismaal. Alaealisi lapsi pooltel ei ole ja ühisvara kohta hageja midagi märkinud ei ole. Hageja palub lahutada poolte abielu, jätta temale abiellumisel võetud perekonnanimi ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja hagile lisatud, omakäeliselt allkirjastatud 17.07.2015 avalduses ja samuti 28.08.2015 kohtule saadetud e-kirjas kinnitab, et on abielu lahutamisega nõus. Avalduses kostja võtab hagi õigeks, kinnitab, et abielusuhted on lõppenud augustis 2011.a ja kostja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ja abielu jätkamist.
Menetluse käik 28.09.2015.a toimunud istungile keegi ei ilmunud. Hageja 26.08.2015 e-kirjas kinnitab kohtukutse kättesaamist ja palub asja arutada tema osavõtuta, kuna viibib Norras. Kostja 28.08.2015 e-kirjas palus samuti asja arutada tema osavõtuta, on hagiga nõus ja otsuse palub saata endale Inglismaale.
Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 65 lg 1 kohaselt abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PkS § 67 lg 1-3 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ja kuulanud ära pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. Abikaasad elavad aastaid lahus, kumbki pool leppimist võimalikuks ei pea ja abielu jätkata ei soovi. Vastavalt poolte kinnitusele on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud 4 aastat tagasi augustis 2011. Kohus loeb asjaolud seega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 mõttes kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kumbki pool täpsemat kuupäeva välja ei toonud, loeb kohus abieluliste suhete lõppemise ajaks 01.08.2011. Et pooled on väljendanud kindlat tahet abielu lahutamiseks, siis on poolte leppimine ja abielu jätkamine võimatu ja abielu tuleb lahutada. Hageja perekonnanimi tuleb jätta samaks vastavalt tema soovile.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb abieluasjas menetluskulud jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Rein Pokk Kohtunik