3-15-1063/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 02.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1063 Haldusasi A.E.u (E.) kaebus Tallinna vangla 15.04.2015 käskkirja nr 870 õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus. Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.E. ning vastustaja Tallinna vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik. Resolutsioon 1. Jätta A.E.u kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

15.04.2015 alates kella 13.15-st kuni asjaolude väljaselgitamiseni suleti julgeoleku kaalutlustel Tallinna vangla neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrite uksed. Neljanda üksuse sektsiooni 4-2 uste lukustamise kohta vormistas Tallinna vangla üksuse juht 15.04.2015 käskkirja nr 870. Käskkirja kohaselt oli lukustamine vajalik selleks, et tagada kinnipeetavate ja ametnike turvalisus ning selgitada välja 15.04.2015 kella 11.45 paiku toimunud kinnipeetavate vahelise konflikti asjaolud. Kinnipeetavate kambrite vahelise liikumise piirangu seadmine oli vajalik vangla üldise julgeoleku

2 tagamiseks ning toimunud sündmise asjaolude objektiivseks väljaselgitamiseks. Käskkirjast nähtub, et vaatamata sektsiooni 4-2 lukustamisele tagatakse kinnipeetavatele õigusaktidest tulenevad õigused nagu telefoni kasutamine, vähemalt tunniajaline jalutuskäik värskes õhus, kokkusaamised, hõivetegevustes osalemine ja sisseostude tegemine. Kambrite lukustuse ajal ei toimu sektsiooni 4-2 kinnipeetavate täiendavat värskes õhus viibimist. 24.04.2015 esitas A.E. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vangla 15.04.2015 käskkirja nr 870 õigusvastasuse tuvastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Vaidlustatud käskkiri on põhjendamata. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes sätestatakse Vangistusseaduse (VangS) § 8 osas, et kuivõrd VangS § 8 lg-s 2 sätestatud üldise liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõuga VangS §-i 69 mõttes, siis tulenevad vanglateenistuse kaalutlusõiguse piirid ja selle meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel VangS § 66 lg-st 1. Viimane nõuab kinnipeetavate järelevalve korraldamist viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning vangla üldise julgeoleku. Arvestades VangS § 8 lg-s 2 sätestatud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu suunatust abstraktsele hulgale kinnipeetavatele, peavad selle meetme rakendamist õigustama vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, s.o. olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seejuures tuleb VangS § 8 lg-s 2 toodud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise olulised - vangla julgeoleku tagamise või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimine -tõlgendada kooskõlas VangS § 69 lg-s 1 ettenähtud täiendavate julgeolekuabinõude üldiste kohaldamisalustega. Eelkõige tähendab see, et VangS § 8 lg-s 2 sätestatud vangla julgeolekut kahjustavate tegudena tuleb vaadelda VangS § 69 lg-s 1 sätestatud tegevusi ning meetme kohaldamise läbi ärahoitavad õigusrikkumised peavad olema oma olemuselt rasked. Ka nende tingimuste täitmise korral on VangS § 8 lg-s 2 sätestatud üldise liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine põhjendatud vaid juhul, kui mõlemal nimetatud kohaldamisaluseid koos või eraldi iseloomustab nende massilises, s.o. nende esinemine paljude kinnipeetavate käitumises korraga. Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles ära märgitud kaalutlused, millest on haldusakti andmisel lähtutud. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas on lakooniliselt põhjendatud kambrite lukustamise vajadust. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et VangS § 8 lg 2 alusel on võimalik peale terve osakonna lukustamise lukustada üksikuid kambreid või paigutada kinnipeetavaid ajutisel teistesse ruumidesse. Nimetatud kaalutlusi käskkirjast ei nähtu. Kaebaja märgib, et käskkirja koostamise ajal oli üksuse juhile teada konflikti asjaolud ning osapooled, paigutati konflikti agressor eraldatud lukustatud kambrisse. Seega oli käskkirja andmise ajaks kõik asjaolud välja selgitatud, mistõttu puudus vajadus osakonna kõiki kambreid lukustada. Seda enam olukorras, kus väidetav konflikt toimus kella 11.45 paiku ja puudus konfliktis osalenute massilisus. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri on kaalutlemata ja piisavate ulatuslike põhjendusteta liikumis- ja suhtlemisvajaduse piiramiseks. Samuti ei nähtu käskkirjast selle andmise faktilist alust. Käskkirjas on küll viidatud vajadusele selgitada välja kinnipeetavate vahel toimunud konflikti asjaolud, kuid see ei ole õigustuseks kõikide kambrite uste lukustamiseks. Isegi kui järeldada, et toimus mingi konflikt, siis pole selge, mis konflikt ja kui suure arvu vangide vahel see toimus.

Vastustaja: Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Käskkirja andmise aluseks oli VangS § 8 lg 2, milles sätestatu annab vanglateenistusele õiguse põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalvet viisil, mis tagab

3 vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, sest VangS § 66 lõikest 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks. Vanglateenistuse ülesandeks on tagada, et kinnipeetavate elu ja tervis ei oleks ohus kaaskinnipeetavate vägivalla või muude õigusvastaste tegevuste läbi. Isikute elu ja tervis on erakordselt olulised õigushüved. Käesoleval juhul oli kinnipeetavate vahel toimunud füüsiline konflikt, mis ilmselgelt on vanglas julgeolekut ohustav asjaolu, kuna füüsiline konflikt seab paratamatult ohtu kinnipeetava elu ja tervise ning võib viia lõpptulemusena ka massiliste korrarikkumisteni. Seoses vajadusega tagada kinnipeetavate julgeolek, hoida ära võimalikud täiendavad konfliktid ning selgitada välja konflikti põhjus, oligi otstarbekas kinnipeetavad ajutiselt kambritesse lukustada. Vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul, kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema tõsikindlalt veendunud tagajärje saabumises või ära ootama selle saabumist, et võtta tarvitusele meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks. Vanglal ei olnud käesoleval juhul teada, mille pinnalt konflikt tekkis ning kui suur hulk kinnipeetavaid konfliktiga seotud oli, seega ei saanud vangla välistada täiendavate konfliktide teket. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt suleti julgeoleku kaalutlustel 15.04.2015 alates kella 13.15-st kuni asjaolude väljaselgitamiseni Tallinna vangla neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrite uksed. Käskkirjast nähtuvalt oli kambrite uste lukustamine vajalik kinnipeetavate ja ametnike turvalisuse tagamiseks ning 15.04.2015 kella 11.45 paiku toimunud kinnipeetavate vahelise konflikti asjaolude väljaselgitamiseks. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri piisavalt motiveeritud. Käskkirjas on viide nii õiguslikule alusele (VangS § 8 lg 2) kui ka faktilisele alusele – 15.04.2015 kell 11.45. paiku toimus kinnipeetavate vahel konflikt ja et kambrite lukustamist kohaldatakse tulenevalt vangla julgeolekukaalutlustest kuni asjaolude väljaselgitamiseni kinnipeetavate ning vanglaametnike julgeoleku tagamiseks. Käskkiri ei saanudki väga üksikasjalikku informatsiooni sisaldada, kuna asjaolud olid alles väljaselgitamisel. Vastustaja hinnangul ei saa seega vaidlustatud käskkirjale ette heita Haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud põhjendamisnõude rikkumist ja haldusakti seetõttu õigusvastaseks pidada. Otsuste tegemisel kaalutluste sõnaselge märkimata jätmine ei muuda samuti käskkirja õigusvastaseks. Ehkki kaalutlusi ei ole välja toodud sõnaselgelt, on käskkirja põhjendustest kaalutlused siiski selgelt järeldatavad. Põhjendused viitavad üheselt sellele, et haldusakti andja arvates tähendas kinnipeetavate vahel toimunud konflikt seda, et võib esineda oht vangla ning kinnipeetavate julgeolekule. Samuti on haldusaktist järeldatav, et julgeolekuohu vältimist pidas vangla olulisemaks kui kinnipeetavate õiguste ajutist piiramist kambrisse lukustamise näol. Arvestades käskkirja resolutsiooni sisu (kambriuste lukustamine) on ilmselge, et vangla teadvustas endale sellega kaasnevaid tagajärgi (piiratakse kinnipeetavate õigusi osakonnasiseselt liikuda) ning järelikult on vangla ka olulisi asjaolusid kaalunud. Käskkirjast järeldub, et vangla ja kinnipeetavate julgeoleku tagamist pidas vastustaja seekord kaalukamaks õigushüveks kui kinnipeetavate liikumisõigust. Kuna käskkiri on põhjendatud ja sellest on järeldatavad ka kaalutlused, on otsus kontrollitav. Samuti viitavad eeltoodud asjaolud sellele, et käskkiri kambrite sulgemiseks oli proportsionaalne. Kambriuste lukustamine oli vajalik vangla ja kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks ning sellest loobuti kohe kui olid välja selgitatud kõik olulised asjaolud seoses intsidendiga (16.04.2015) - siis, kui oli selgunud, et julgeolekuohtu ei ole või seda on võimalik vältida muude vahenditega. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna vangla ei piiranud kinnipeetavate, sh kaebaja, õigusi rohkem kui see oli hädavajalik.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

4 Käesoleva asjas ei ole vaidlust selles, et neljanda üksuse sektsioonis 4-2 kambrite uksed lukustati alates 15.04.2015 kell 13.15 kuni asjaolude väljaselgitamiseni ning lukustamine lõppes 16.04.2015. Samuti ei ole vaidlust selles, et A.E. viibis nimetatud perioodil neljanda üksuse sektsioonis 4-2, kus toimus kambrite lukustamine. Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinna vangla 15.04.2015 käskkiri nr 870, millega lukustati eelpool nimetatud sektsiooni kambrite uksed, on õiguspärane.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja oli pädev andma käskkirja, mille alusel lukustati vangla neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrite uksed. Kaevatava käskkirja andmise aluseks on Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2, mille kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Antud juhul tegemist on täiendava julgeolekuabinõuga, mis on sätestatud VangS § 69 lg 2 p-s 1 (kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine).

Haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevalt halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (§ 3 lg 2). Tallinna vangla neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrite lukustamise vajaduse tingis intsident, mis toimus 15.04.2015 kella 11.45 ajal. Tegemist oli vangidevahelise füüsilise konfliktiga. Neljanda üksuse sektsiooni 4-2 lukustamine oli vajalik, et tagada kinnipeetavate julgeolek, hoida ära täiendavaid konflikte ning selgitada välja konflikti põhjused. Kohus märgib ja rõhutab, et julgeoleku tagamine vanglas on äärmiselt oluline ning vajalik nii vanglaametnike kui ka kinnipeetavate õigushüvede kaitseks. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla peab rakendama õigushüvede kahjustamise vältimiseks ennetavaid meetmeid. Kuna ei olnud teada konflikti tekkimise põhjused ega see mitu kinnipeetavat oli konfliktiga seotud, oli seega täiendavate konfliktide tekkimise vältimiseks otstarbekas ja vajalik sulgeda neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrite uksed kuni konflikti asjaolude väljaselgitamiseni.

Kohtu hinnangul vangla valitud meede oli sobiv ja proportsionaalne. Vangla neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrite lukustamine oli ennetav abinõu võimaliku suurema õigushüve kahjustamise vältimiseks, kuna ei olnud teada konflikti asjaolud ning vanglal oli põhjendatud kahtlus, et konflikt võib jätkuda või levida (sh ka võimenduda). VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vangla julgeoleku tagamiseks oli vajalik korraldada kinnipeetavate üle järelevalve ning teadmata asjaoludel tekkinud konflikt ohustas kinnipeetavate üle järelevalve korraldamist ning vangla julgeolekut. Sellisel juhul oli eelviidatud kambrite lukustamine igati sobiv meede kinnipeetavate üle järelevalve korraldamiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks. Kohtu arvates vangla valik oli õige ning vastas tekkinud olukorrale (vägivallakonflikt).

Kohus nõustub vastustajaga, et käesolevas asjas kaalub julgeolekuohu vältimine üle kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse ajutise piiramise. Kambrite uksed suleti ajutiselt ning kinnipeetavate õigus liikumis- ja suhtlemisvabadusele ei olnud piiratud ebamõistlikult kaua. Kambrite lukustamine lõpetati koheselt pärast konflikti kõikide oluliste asjaolude väljaselgitamist ning lukustus kestis vaid ühe ööpäeva, st 15.04.2015 kuni 16.04.2015. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul tegemist ebamõislikult pika lukustamisega, mis oleks olnud ebaproportsionaalne. Kaebuse esitajale olid kambri lukustamise ajal tagatud õigusaktidest tulenevad õigused nagu telefoni kasutamine, vähemalt tunniajane

5 jalutuskäik võrskes õhus, kokkusaamised, hõivetegevustes osalemine ning sisseostude tegemine. Kohus on seisukohal, et kaebaja kambri ukse lukustamine võrdlemisi lühikeseks ajaks (1 ööpäev) oli mõõdukas meede taotletava eesmärgi, milleks on vanglas julgeoleku tagamine, suhtes.

Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Haldusaktis on toodud kaalutlused ja põhjendused. Vastustaja on kaevatavas haldusaktis hinnanud eelviidatud kambrite lukustamise vajadust. Samuti on vastustaja kaalunud kinnipeetavate õigusi ning vangla julgeolekut. Kohus leiab, et asjaolude hindamise ja kaalumise tulemusel jõudis vastustaja õigele otsusele, et tekkinud situatsioonis oli vangla julgeolekuohu vältimine olulisem kui kinnipeetava õiguste ajutine ja lühiajaline piiramine kambri lukustamise näol.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Vaidlusaluses käskkirjas on toodud nii õiguslik alus (VangS § 8 lg 2) kui ka faktilised asjaolud. Kohus on seisukohal, et vastustaja on haldusakti andmisel järginud nii kaalutlusõigust kui ka põhjendamiskohustust. Vastustaja poolt ei ole rikutud ka haldusaktile esitatavaid vorminõudeid ning neljanda üksuse sektsiooni 4-2 lukustamise käskkiri on koostatud kirjalikult, sh põhjendatud, nagu nõuab seadus. Kohtu hinnangul kaevatav käskkiri on piisavalt põhjendatud, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne ning seega õiguspärane. Kohus ei ole tuvastanud antud asjas ka menetlusnormide rikkumist vastustaja poolt kaebaja suhtes.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et Tallinna vangla 15.04.2015 käskkiri nr 870 neljanda üksuse sektsiooni 4-2 lukustamise kohta ei ole õigusvastane. Haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, haldusakt on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Vastavalt HKMS §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik