3-14-51198/97 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51198 Haldusasi AL kaebus SA Erametsakeskus 04.04.2014 käskkirja nr 6-1/14/1 ning 05.06.2014 käskkirja nr 6-1/14/11 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – AL Vastustaja – SA Erametsakeskus, volitatud esindajad Tiina Mitt ja Gunnar Reinapu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.02.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AL apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 22.09.2015

RESOLUTSIOON 1. Jätta AL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-51198 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.11.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-51198 2(6) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AL esitas 09.05.2013 taotluse Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamiseks. Metsaalad, mille kohta toetust taotleti: katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 1, suurus 1,99 ha; katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 2, suurus 0,79 ha; katastritunnus 77901:004:0344, metsaala 1, suurus 0,42 ha.

SA Erametsakeskus 04.04.2014 käskkirjaga nr 6-1/14/1 määrati toetuse suuruseks 279,22 eurot. Käskkirja tegemise aluseks olnud andmed olid järgmised: katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 1, suurus 1,99 ha; katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 2-2, suurus 0,24 ha, toetusõiguslik pindala 0 ha; katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 2-1, suurus 0,55 ha; katastritunnus 77901:004:0344, metsaala 1, suurus 0,42 ha, toetusõiguslik pindala 0 ha.

Rahuldamata jäeti katastritunnus 77901:004:0344, metsaala nr 1 ning katastritunnus 77901:004:0343, metsaala nr 2-2, sest põllumajandusministri 11.03.2010 määruse nr 26 § 3 lg 2 kohaselt peab metsaala olema vähemalt 0,3 ha. Metsaala nr 1 osas tuvastati 25.07.2013 kohapeal toimunud kontrolli raames, et selle suurus on 0,29 ha. Metsaala 2-2 suurus on 0,24 ha.

AL esitas SA-le Erametsakeskus (EMK) 14.05.2014 vaide 04.04.2014 käskkirja tühistamiseks, väites, et EMK on tema andmeid võltsinud.

SA Erametsakeskus 05.06.2014 käskkirjaga nr 6-1/14/11 tunnistati 04.04.2014 käskkiri AL osas kehtetuks ning tehti uus otsus, millega otsustati taotluse osas toetust mitte anda ja nõuti alusetult makstud toetussumma tagasi. Toetust ei antud, sest tuvastamist leidis, et taotluses deklareeritud metsaalade pindala (3,20 ha) on suurem, kui selle kindlaksmääratud pindala (2,54 ha) ehk 25.07.2013 kohapeal tuvastatud pindala, ning seejuures on pindalade erinevus üle 20% kindlaksmääratud pindalast (Euroopa Komisjoni määrus nr 65/2011 (komisjoni määrus) art 16 lg 3 teine alalõik ja lg 5 teine alalõik). 25.07.2013 kohapealne kontroll viidi läbi AL 21.05.2013 vaide menetlemise raames. Kontrolli käigus saadi metsaala nr 2 (77901:004:0343) kindlaksmääratud pindalaks 0,55 ha ja metsala 1 (77901:004:0344) kindlaksmääratud pindalaks 0,29 ha. AL ise osales kontrollis. Kontrollimise tulemuste kohta koostati protokoll, mis edastati 31.07.2013 AL-ile. EMK tegi ettepaneku keskkonnaregistri 2013. a Natura 2000 võrgustiku alal asuvate toetusõiguslike metsaalade kaardikihi muutmiseks. EMK tegi 21.08.2013 vaideotsuse, kus selgitas, et 25.07.2013 kontrolli tulemused mõjutavad 2013. a esitatud taotluse menetlust. AL-ile tehti ettepanek muuta taotluses metsaalade suuruseid. AL seda ei teinud. Kaebeõigus 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemuste osas on möödunud.

AL esitas 05.06.2014 käskkirjale 30.06.2014 vaide, mis jäeti 30.07.2014 vaideotsusega rahuldamata.

2. AL palus halduskohtule esitatud kaebuses EMK 04.04.2014 käskkirja nr 6-1/14/1 ning 05.06.2014 käskkirja nr 6-1/14/11 tühistada.

3-14-51198 3(6) 25.07.2013 kontrolli tulemusega saab arvestada alles pärast selle kandmist keskkonnaregistri kaardile. Pindala muudatused hakkavad kehtima järgmise aasta taotlusvoorus, seega saab uusi andmeid kasutada alles 2014. a taotlusvoorus. Neid andmeid ei eksisteerinud ajal, mil kaebaja esitas 09.05.2013 taotluse.

EMK on 04.04.2014 käskkirjas võltsinud kaebaja poolt esitatud andmeid. Kaebaja esitas käskkirjale vaide, kuid vaideotsust ei tehtud. EMK tühistas käskkirja ning jättis tähelepanuta, et kaebaja soovis võltsimise tulemusena vähendatud toetuse väljamaksmist.

2013. a taotlusvoorus ei tehtud kaebajale ettepanekut andmete muutmiseks. 05.06.2014 käskkiri on väljastatud ajal, mil 2013. a taotlusvoor oli lõppenud ning seega puudus õigus eelneva käskkirja tühistamiseks. Vastustaja on katastriüksuse 77901:004:0343 metsaala 2 jaganud kaheks (võltsimine) ehk kolmest alast teinud neli, mille tulemusena toetus vähenes. Jagamise tulemusena muutus üks ala mittetoetuskõlbulikuks. Vahe EMK ja kaebaja andmete vahel on 0,32 ha, mis ei ületa 20% taotletud pindala erinevust.

3. SA Erametsakeskus palus jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtu 26.02.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Õige ei ole kaebaja seisukoht, et 2013. a toetuse taotluse menetlemisel ei saanud EMK arvesse võtta 25.07.2013 mõõtmise tulemusi, sest taotluste esitamise tähtaeg EMK-le oli mõõtmise toimumise ajaks möödunud. Kaebaja selline seisukoht ei tugine ühelgi õigusnormil. Põllumajandusministri 11.03.2010 määruse nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja toetuse menetlemise täpsem kord“ (määrus) § 4 lg 1 sätestab, et taotlus esitatakse EMK-le ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini, kuid see ei tähenda, et seda taotlust ning selles sisalduvaid andmeid ei ole võimalik hiljem muuta, kui selguvad uued asjaolud. Taotluse esitamisele järgneb selle andmete kontroll EMK poolt ning vajadusel kohapealne kontroll. EMK-l lasus kohustus kaebaja 2013. a taotluse andmeid kontrollida, samuti oli tal õigus teostada andmete kontrollimiseks kohapealne kontroll ning kohustus otsuse langetamisel lähtuda kohapealse kontrolli tulemustest. Kuigi kaebaja keeldus oma 2013. a taotlust vastavalt 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemustele muutmast, ei tähenda see, et EMK oleks pidanud lähtuma taotluse andmetest. Nii määruse § 7 lg 1 kui ka komisjoni määruse art 16 lg 3 sätestavad üheselt, et sellisel juhul peab EMK lähtuma kohapealse kontrolli tulemustest. Lähtudes kohapealse kontrolli tulemustest, ei ole EMK kaebaja taotlust võltsinud.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kohapealse kontrolli mõõtmistulemused oleksid valed. EMK on 21.08.2013 vaideotsuses kaebajale põhjalikult selgitanud 25.07.2013 kohapealse kontrolli toimumise protseduuri. Kaebaja ise viibis kontrolli läbiviimise juures. Metsaala pindala mõõtmine viidi läbi nõuetekohaselt. Eelviidatud vaideotsuses on kaebajale põhjalikult selgitatud ka metsa mõistete erinevust maakatastriseaduses, metsaseaduses ja Natura määrustes ning Maa-ameti ja EMK pädevusi. Samuti on selgitatud, miks metsaregistri ning Maa-ameti andmed ei lükka kohapealse kontrolli tulemusi ümber.

Komisjoni määruse art 16 lg 3 teise lause ning lg 5 teise lause kohaselt, kui maksenõudes deklareeritud pindala on suurem kui selle põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala. Asjaomasele põllukultuurirühmale ei anta toetust, kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast. Eelnevast nähtub üheselt, et kui kaebaja poolt taotletud metsaala pindala ja

3-14-51198 4(6) tegelikkuses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 20%, siis tuleb EMK-l jätta taotlus üldse rahuldamata. Seejuures puudub EMK-l diskretsioon vaagimaks, kas taotlus rahuldada või mitte. Kaebaja taotles toetust 3,2 ha metsaala eest. Kohapealse kontrolli tulemuste järgi oli toetusõigusliku metsaala pindala 2,54 ha. Seega oli pindalade erinevus 25,98%.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. AL palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

Halduskohus ei hinnanud tõendeid õigesti ning jättis vajaliku tõendi välja nõudmata. Nimetatud tõend oleks näidanud mõõtja liikumist metsaalade mõõtmisel. Vastustaja ei ole suutnud tõendada, et kogu metsaala ei ole toetusõiguslik. Samuti keeldus kohus asja arutamisest kohtuistungil, millega võttis kaebajalt võimaluse küsida vastustajalt küsimusi ebatõeste väidete kohta. Vastustaja kasutas ära kohtu teadmatust, et keskkonnaregistri kaarti haldab Keskkonnaamet ning andmed kaardile kantava kohta esitab vastustaja. Ei saa esineda poollooduslike alade ja metsaalade kattumist, sest 2013. a-l ei taotlenud kaebaja poollooduslikele aladele toetust. Kohus jättis tähelepanuta, et 25.07.2013 toimunud kohapealne kontroll teostati Maa-ameti informatiivse kaardikihi alusel, mitte aga kohustusliku katastriüksuse plaani järgi. Lisaks viidi kontrollimine läbi seoses 2012. a taotlusega ning mõõtmise andmed hakkasid kehtima alles 2014. a taotlusvoorus. Mõõtmise kontrollakti ei allkirjastanud kaks Maa-ameti töötajat. Kontrollaktil on allkirjad kobaras ning pole teada, kellele need kuuluvad. Metsaalade mõõtmine ei kuulunud kõigi mõõtmisel osalenute töövaldkonda.

6. SA Erametsakeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes varemesitatud seisukohtade juurde.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, millise dokumendi jättis kohus välja nõudmata. Vastustaja on kaebajale kõik asjakohased dokumendid saatnud. Ei ole võimalik välja nõuda dokumenti, mida ei nimetata või mida ei eksisteeri. Põhjendused metsaalade suuruse kohta on toodud nii vaidlustatud käskkirjades, vaideotsuses, kohtule esitatud põhjendustes kui ka arvukas kirjavahetuses, mida on kaebajaga peetud.

25.07.2013 kontrolli juures viibis kaebaja ise, talle tutvustati kõiki isikuid, kes seal osalesid ning kõik isikud kirjutasid dokumendile alla tema juuresolekul. Metsaalade suuruse hindamist viis läbi EMK kontrollispetsialist, kelle tööd kontrollis EMK kontrolliüksuse juht. Keskkonnaameti ja PRIA esindajate osalemine või mitteosalemine ei lükka kontrolli tulemusi ümber.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kaebaja soovis halduskohtus asja läbivaatamist kohtuistungil. Halduskohtu 08.10.2014 määrusega otsustati asi läbi vaadata kirjalikus menetluses. Tuginedes HKMS § 131 lg-le 1, leidis halduskohus, et vaidluse all on üksnes õigusküsimused, mistõttu ei ole kohtuistungi

3-14-51198 5(6) läbiviimine vajalik. Sõltumata sellest, kas halduskohtu hinnang oli õigustatud või mitte, ei too kohtuistungi mittetoimumine antud juhul kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kaebajal oli võimalus osaleda kohtuistungil ringkonnakohtus, samuti võimaldas ringkonnakohus tal esitada täiendavaid tõendeid. Kohtuistungi mittetoimumine esimese astme kohtus ei ole kohtuotsuse sisulist õiguspärasust mõjutanud.

9. Seoses kaebaja etteheitega, et halduskohus jättis taotletud tõendi asja juurde võtmata, märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja esitas 06.07.2014 halduskohtule taotluse, kus palus vastustajalt välja nõuda 2013. a keskkonnaregistri metsaalade kaart, millel on väidetavalt 25.07.2013 kontrolltulemuste andmed. Seejuures selgitas kaebaja, et kuna kaart hakkas kehtima 2013. a märtsis, siis ei saa seal olla 25.07.2013 andmeid. Halduskohus rahuldas 15.10.2014 määrusega taotluse ning nõudis vastustajalt 2013. a metsaalade kaardi välja. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja käsutuses on kõik kaardid, mis olemas on. Lisaks on vastustaja ja halduskohus kaebajale selgitanud, et tähtsust ei oma see, kas andmed olid kaardile kantud. Toetuse maksmise otsustamisel tuli lähtuda tegelikest andmetest, s.o 25.07.2013 mõõtmise tulemustest, mitte kaardimaterjalidest. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

01.12.2014 esitas kaebaja järgmise taotluse, milles palus välja nõuda puuduv kaart koos andmetega. Kaebaja soovis kaarti, millelt nähtuks mõõtmist teostanud isiku liikumine metsaalal 25.07.2013 mõõtmise ajal ehk info, milline osa metsaalast pole toetusõiguslik. Halduskohus jättis 02.12.2014 kaebaja taotluse rahuldamata, leides, et toimikus on juba piisavalt tõendeid metsaala toetusõigusliku pindala kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.

10. Muudes õiguslikes küsimustes on halduskohus kaebajale ammendavalt ja põhjalikult, sh viidetega asjakohastele õigusnormidele selgitanud, miks lähtuti toetusõigusliku ala suuruse kindlaksmääramisel 25.07.2013 mõõdistamise tulemustest. Mõõdistamine on toimunud nõuetekohaselt ning asjas pole esitatud tõendeid, mis tekitaksid kahtluse, et mõõtmise tulemus võib olla vale. Kaebajale on korduvalt selgitatud, miks ei saa metsaala suuruse arvestamisel lähtuda metsaseaduse või maakatastriseaduse alusel toimunud mõõdistamistest. Samuti on vastustaja põhjendanud, miks metsaala nr 2 (77901:004:0343) kaheks jagunes. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ega otstarbekaks seda õiguslikku analüüsi siinkohal korrata. Kaebaja vastuväited vastustaja tegevusele, sh 25.07.2013 mõõdistamisele on üldist laadi. Ka apellatsioonkaebuses ei ole ära näidatud, millist õigusnormi on halduskohus vääralt kohaldanud.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets Jõustunud Riigikohtu 03.05.2016 otsuses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

3-14-51198 6(6) 1. Jätta AL kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51198 muutmata. Täiendada ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. Arvata kautsjon riigituludesse.