3-13-2171/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2171 Haldusasi KK kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.08.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-137 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – KK Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 04.02.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus KK apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 22.09.2015

RESOLUTSIOON 1. Jätta KK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-2171 muutmata. 2. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.11.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-2171 2(3) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 19.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-137 kohustati KK kui OÜ Petroil PVTK töötajat ilmuma 26.08.2013 kell 13.00 MTA-sse suuliste selgituste andmiseks. Korraldusest nähtus, et MTA kontrollib OÜ Petkam Trade november 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuhalduril on kahtlus selles, et OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on loonud kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi, mille raames tehingute läbiviimise kohana kajastati OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid, sh OÜ-sid Grandoil, AI Media ja Bartec Trade. MTA-le on esitatud lepingud, mille järgi on KK-le antud mitme varifirma tunnustega äriühingu poolt volitused äriühingu nimel tegutsemiseks. Korralduse andmise tingib vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada asjaga seotud isikute käest faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna. KK esitas MTA 19.08.2013 korraldusele vaide, mis jäeti MTA 06.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1678-2 rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et asjaolude täpseks ja täielikuks väljaselgitamiseks on vajalik võtta KK-lt kui kolmandalt isikult seletus suulises vormis ning korralduses on vajadust seletuste võtmiseks põhjendatud. OÜ Petkam Trade suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks võivad suulised seletused aidata kõige paremini ja kiiremini maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust kontrollida. 2. KK esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 19.08.2013 korralduse tühistamist. Kaebuses leiti, et korraldusest ei nähtu kaalutlusi, miks kohustati kaebajat ilmuma maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks. Maksuhaldur ei ole kaalunud, kas maksuhalduri väidetav huvi täita oma ülesandeid kõige tõhusamal viisil, kaalub üles kaebaja huvi vältida maksuhalduri juurde ilmumisega seotud lisakulutusi ja ebamugavusi. 3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohus jättis 04.02.2015 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et maksuhalduril on kaalutlusõigus otsustamaks, millisel viisil ta kolmandalt isikult teavet küsib. Maksuhaldur ei pea hakkama põhjalikult motiveerima, miks ta otsustas just suulise küsitlemise kasuks. Antud juhul on suulise teabe küsimist piisavalt motiveeritud. Kaebaja peab tõendama, et suuliste ütluste andmine on erakordselt koormav. Kaebaja on selles osas esitanud vaid üldsõnalisi seisukohti. Korralduses on piivalt põhjendatud, miks soovitakse teavet just kaebajalt saada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. KK palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et korraldus on motiveerimata ning see toob kaasa korralduse tühistamise. Kui kohtule jäi ebaselgeks, miks on suulises vormis ütluste andmine kaebajale koormav, oleks tulnud teha kaebajale ettepanek esitada täiendavaid seletusi ja/või tõendeid. Korralduse puhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, mille puhul on põhjendamispuudustel oluline kaal. 6. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

3-13-2171 3(3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda. 8. Riigikohus leidis 14.04.2014 otsuses nr 3-3-1-90-13 (p 11), et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamiseks annab õigusliku aluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 ning kuigi sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käiku korraldusest ei nähtu. Riigikohtu 30.03.2011 otsusest nr 3-3-1-98-10 (p-d 14-16) tuleneb samuti, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Suurem põhjendamiskohustus kaasneb üksnes maksuhalduri juurde korduvalt ilmumise nõude puhul.

9. Seega tuleb maksuhalduril kolmanda isiku MKS § 61 lg 1 alusel maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning MKS § 10 lg 3, § 12, § 46 lg 3 p 5 ja § 61 lg 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. Käesoleval juhul ei sisalda MTA 19.08.2013 korraldus küll eraldiseisvat põhjendust, miks pidas maksuhaldur vajalikuks kutsuda kaebaja teabe andmiseks MTA ametiruumidesse, kuid sellekohased põhjendused on esitatud MTA 06.09.2013 vaideotsuse p-s 12: suulised vastused võimaldavad maksuhalduril kõige tõhusamalt kontrollida maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust. Vaideotsuse põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul seadusest tuleneva ja kohtupraktikas aktsepteeritud motiveerimiskohustuse täitmiseks ilmselgelt piisavad ning neid tuleb arvestada ka vaidlustatud korralduse peale esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel (vrd lahendi nr 3-3-1-98-10 p 14). Olenemata sellest, et MTA 19.08.2013 korraldust võib selles esinevaid põhjendamispuudusi arvestades pidada formaalselt õigusvastaseks, puudub korralduse tühistamiseks alus olukorras, kus see on materiaalselt õiguspärane ning vastustaja on haldusakti vormivead kõrvaldanud juba enne halduskohtule kaebuse esitamist (s.o MTA 06.09.2013 vaideotsusega). Kaebaja ei ole vaide- ega kohtumenetluse käigus toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne.

10. Põhjendamatud on kaebaja etteheited halduskohtule, et kohus oleks pidanud täiendavalt küsima, miks peab kaebaja MTA ametiruumidesse ilmumist liiga koormavaks. Asjaolu, et korralduse täitmine nõuab kaebajalt teatud aja- või rahakulu, ei ole piisav, et lugeda sellist mõju ülemääraseks. Korralduse täitmise tagajärgi tuleb hinnata iga isiku suhtes eraldi. Kaebaja ei ole isegi apellatsioonimenetluses suutnud oma vastavaid väiteid konkretiseerida.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets