4-15-4284/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoobril 2015. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-4284 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoasi

F.U kaitsja Andi Tubina kaebus Lõuna

Prefektuuri 20.05.2015. a otsusele väärteoasjas nr 2780,15,003016 Kaebuse esitaja

Menetlusaluse isiku F.U kaitsja advokaat Andi Tubin Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.05.2015. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,003016 Menetlusalune isik

F.U , isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX, autojuht Kaitsja Advokaat Andi Tubin Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemkorrakaitseametnik Kert Kotkas RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p-st 1 , kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata F.U kaitsja advokaat Andi Tubina taotlus

väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 6 alusel.

2. Jätta Lõuna Prefektuuri 20.05.2015. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,003016,

millega karistati F.U TeeS § TeeS § 40 1 lg 1 järgi, muutmata.

3. Jätta menetluskulud 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot F.U

kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

2

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I. Menetluse käik

21.04.2015. a koostas Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna korrakaitsebüroo patrulli- ja

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik S.H.väärteoprotokolli (tl 18) selle kohta, et 21.04.2015. a kella 12.20 ajal Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee 7. kilomeetril juhtis F.U autorongi (haagis – närko, reg märk – XXX), mille massid

ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Ta rikkus teeseadusega kehtestatud

korras väljastatud eriloa tingimust. Mootorsõiduki I telje tegelik teljekoormus oli 9,019 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 8,5 t. Mootorsõiduki II telje tegelik teljekoormus oli 9,582 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III telje tegelik teljekoormus oli 10,358 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Haagise tegelik mass oli 24,322 t. Lubatud suurim registrimass 24 t. Autorongi tegelik mass oli 53,281 t. Eriloa tingimus oli 48 t.

Sellega rikkus F.U liiklusseaduse (edaspidi LS) § 80 lg 1, 2, 3, TeeS § 35 lg 1 ,2, majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 nõudeid ja pani toime TeeS § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lõuna prefektuuri 20.05.2015. a otsusega (tl 26) karistati F.U TeeS § 40 1 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

03.06.2015. a esitas menetlusaluse isiku F.U kaitsja advokaat Andi Tubin kohtule

kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja 20.05.2015. a otsus väärteoasjas nr

2780,15,003016 tühistada ja lõpetada väärteomenetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada otsuse lubatud teljekoormuste ületamise osas, kui kohus

ei tühista otsust täies ulatuses. Samuti palub välja mõista menetlusaluse isiku kasuks õigusteenuse eest tasutud summad vastavalt kohtukulude nimekirjale.

Kaitsja on kaebuses viidanud Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-68-13 ja nr 3-1-1-67-14 ning

leidnud, et mõõtmisel kasutatud automaatkaalude ja kaldemõõdiku näol on tegemist

mõõtevahenditega mõõteseaduse mõttes ning nende puhul on nõutav taatlus- või

kalibreerimiskohustus, millise nõude täitmist aga ei nähtu mõõteseadme kasutamise protokollist. Massimõõteseadme kasutamise protokollil puudub protokollija allkiri, seetõttu ei saa see olla lubatavaks tõendiks. Samuti ei saa tõendina kasutada tunnistaja O.B. ülekuulamise protokolli, kuna protokollil puuduvad tunnistaja üle kuulanud kohtuvälise menetleja andmed ning menetleja ja tunnistaja allkirjad. Kuna väärteoasjas kogutud tõendeid ei saa kasutada, ei ole tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetud teo toimepanemine.

Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja etteheitega, et veoki teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Läti Vabariigis välja antud sõiduki tehnilisse passi on märgitud täismass 29 500 kg ja tühimass 14 000 kg, kuid passis puudub märge suurima lubatud teljekoormuse kohta. Kui veoki tehnilises passis lubatud maksimaalne teljekoormus

puudub, puudub kohtuvälisel menetlejal alus teha menetlusalusele isikule etteheide registreerimisel lubatud teljekoormuse ületamises. Kaitsja viitab Viru Maakohtu 27.01.2015. a

otsusele väärteoasjas nr 4-14-7992 ning leiab, et analoogia korras kuulub samas osas väärteootsus tühistamisele.

25.09.2015. a kohtuistungil loobus kaitsja kaebusest kaalude kaalumise mõõtetulemuse

3 jälgitavuse tõendatuses osas. Muus osas jäid menetlusalune isik ja kaitsja juba esitatud kaebuse juurde. Lisaks leidis kaitsja, et väärteomenetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 6 alusel, kuna

teeseaduse § 401

on kehtetu alates 01.07.2015. a. Väärteoprotokollis, mis on võrreldav süüdistusaktiga, ei ole välja toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse lisa puhul

viidet sellele, millist nõuet rikuti ja see ei ole menetlusalusele isikule arusaadav. Otsuses puudub teo subjektiivse külje analüüs, mis on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Isik ei olnud teadlik oma teo ebaõigussisust, kohaldub KarS § 39 lg 1.

Kohtuväline menetleja leidis, et endiselt kehtivad Eesti seadusandluses vastavad regulatsioonid, mille järgi on see tegu karistatav, see on LS § 2611. Kui kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et Läti

Vabariigis registreeritud sõidukitel puudub registreerimistunnistuses kanne teljekoormuste kohta, siis antud sõidukil on olemas seade, mis annab võimaluse hinnata vähemalt veotelgedele langevat koormust. Sõidukijuhil oli informatsioon, et ühe telje koormus oli kõrgem. Juhil, kes

juhib mootorsõidukit ja on läbinud vastavad koolitused, on olemas eriteadmised ning talle rakendub ka kohustus olla kursis seadusandlusega. MKM määruse nr 42 nõuded laienevad ka antud sõidukile. Kohtuväline menetleja loeb tõendatuks mitte ainult kogumassi ületamise, vaid ka vähemalt esitelje ja ühe tagumise teljekoormuse ületamise. Mis puudutab kaldemõõdiku kasutamist, siis tegemist oli sisuliselt ilma kaldeta kohaga, mida kinnitavad fotod, mis võivad

olla iseseisvaks tõendiks väärteomenetluses. Massimõõteseadme kasutamise protokolli on koostanud ja allkirjastastanud S.H., selles kahtlust ei ole. Subjektiivse koosseisu osas leidis

kohtuvälise menetleja esindaja, et isik on rikkunud hoolsuskohustust. Rikkumine on toime pandud teadlikult, see on tõendatud, menetlusnorme ei ole rikutud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

II. Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, kuulates ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku kaitsja Andi Tubina kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Teeseadus § 401 lg 1 nägi ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

F.U-le on süüks arvatud järgmiste õigusnormide rikkumised.

Teeseadus § 35 lg 1 kohaselt on erakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab TeeS § 33 lg 4 alusel kehtestatud suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on avalikult

kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel.

LS § 80 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

LS § 80 lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või

4 teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada TeeS § 35 kehtestatud korras. TeeS § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel.

LS § 80 lg 3 näeb ette, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega

ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

F.U kaitsja palus väärteomenetluse lõpetada V™S § 29 lg 1 p 6 alusel, kuna karistuse ette näinud teeseadus on kehtetu. Kohus kaitsja selle seisukohaga ei nõustu. Alates 01.07.2015. a on teeseadus kehtetu, kuid kohus peab kontrollima, kas F.U-le süüks arvatud tegu on karistatav pärast 01.07.2015. a mõne muu seaduse järgi. Käesoleval juhul on

sama teokoosseis üle viidud liiklusseadusesse, mille § 2611

näeb ette vastutuse normidele

mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Kui võrrelda LS § 2611 sisu TeeS §-ga 401, on näha, et muudetud on vaid sõnastust, kuid sisu on jäänud samaks, sh karistusraamid. Kuna F.U-le süüks arvatud tegu on ka käesoleval hetkel karistatav, jätab kohus kaitsja taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata.

Vaidlust ei ole selles, et F.U juhtis 21.04.2015. a veoautot Scania G 440 registreerimisnumbriga XXX, millel oli haagis Närko registreerimisnumbriga XXX. Ta peeti kinni Tartu Maakonnas Tähtvere vallas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee 7. km-l ning suunati Ilmatsalu ringi juures asuvasse Volvo parklasse, kus teostati autorongi kaalumine.

Seda tõendavad menetlusaluse isiku F.U ja tunnistajate O.B., P.K.ja S.H.ütlused. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlusi kinnitab massimõõteseadme kasutamise protokoll (tl 20), mille kohaselt on F.U juhtinud 21.04.2015. a kella 12.20 ajal mootorsõidukit Scania G 440 registreerimisnumbriga XXX, millel oli haagis Närko registreerimisnumbriga XXX. Isik on kinni peetud Tartu Maakonnas Tähtvere vallas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee 7. km-l. F.U sõnul oli autol koorem peal, ta vedas paberipuitu.

Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud

metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab

mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaaluti nõuetekohaste kaaludega pädeva mõõtja poolt.

Kaitsja leiab, et mõõtetulemus ei ole jälgitav seetõttu, et kaldemõõturiga on mõõdetud kaalumise koha piki- ja ristikallet, kuid kaldemõõturi kalibreerimistunnistust ei ole esitatud ega märgitud ka protokolli.

F.U poolt juhitud autorongi, mis koosnes veoautost Scania G 440 ja haagisest

Närko, kaaluti S.H.poolt 21.04.2015. a kell 12.52. Kaalumiseks on kasutatud kuut

mitteautomaatkaalu Evocar 2000. Protokolli on kantud veduki ja haagise teljekoormused, kogukoormus ja F.U on kinnitanud omakäeliselt kaalumise juures viibimist ja protokolliga tutvumist (massimõõteseadme kasutamise protokoll tl 20).

5

Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et mootorsõiduki Scania G 440 (reg nr XXX) kaalumisel koos haagisega Närko (reg nr XXX) on kasutatud mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 200615, Evocar 2000 nr 200619, Evocar 2000 nr 200621, Evocar 2000 nr 200623, Evocar 2000 nr 200624 ja Evocar 2000 nr 200626 – kokku kuus kaalu. Kohtuväline

menetleja on esitanud kohtule mõõtevahendite taatlustunnistused TTLM-14/01822, TTLM-

14/01824, TTLM-14/01823, TTLM-14/01825, TTLM-14/01817 ja TTLM-14/01816, mille

kohaselt on ülaltoodud Evocar-2000 kaalud taadeldud vastavalt 11.12. ja 12.12.2014. a. Lähtudes Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 12.12.2006. a määruse nr 104 lisa 2 p- st 1.13, on mootorsõiduki Scania G 440 ja haagise Närko kaalumisel 21.04.2015. a kasutatud taadeldud ja taatluskehtivust omavaid mõõtevahendeid.

Politsei- ja Piirivalveameti mõõtemetoodika punkti 7.1 kohaselt kohaselt peab kaalumiskoht olema visuaalselt hinnates tasane ning sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib

tee tasapinna kalle ideaalsest horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga.

Kaitsja on leidnud, et kuna PPA peadirektori 01.10.2010. a käskkirja nr 40 kohaselt kasutatakse kaldemõõturit siis, kui tekivad kahtlused, on käesoleval juhul kohtuvälisel menetlejal tekkinud kahtlused kalde suuruses. Kohus sellekohase kaitsja väitega ei nõustu.

Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kalde mõõtmiseks on kasutatud

kaldemõõdikut KM-1 RN. 1530106 ning pikikaldeks on mõõdetud 0,2 ja ristikaldeks 1,2. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotodelt on näha asukoht, kus toimus F.U poolt juhitud mootorsõiduki ja haagise kaalumine. Tegemist on parkimisplatsiga, sileda maaga ning kaalumise alune maa on kõva pinnasekattega, mille kalle on praktiliselt olematu. Seega puudus vajadus määrata kaalumise koha kallet kaldemõõdikuga. Asjaolu, et kaldemõõturit on siiski kasutatud, ei tee kaalumiskohast nõuetele mittevastavat kohta.

Kuna mõõtjal ei olnud tulenevalt mõõtemetoodikast kohustust kasutada kaldemõõturit ja

kaalumiskoha pinna nõuetele vastavust oli võimalik hinnata visuaalselt, ei oma see asjaolu

käesolevas asjas tähtsust. Tee kallete mõõtetulemused ei ole siin sellised andmed, mis on aluseks menetlusaluse isiku karistamisele, mistõttu neile ei rakendu MõõteS § 5 lg 2 p-s 2 sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse nõue.

LS § 2 p 4 kohaselt on autorong ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.

Veoloalt nr 10150743276 nähtub, et Närko haagise, reg nr XXX, näol on tegemist

täishaagisega, mistõttu tuleb lubatud suurima tegeliku massi saamisel võtta aluseks

täishaagisele kohaldatavad nõuded. Samast põhimõttest tuleb lähtuda suurima lubatud teljekoormuse määramisel. Fotodelt nähtub, et tegemist on kolmeteljelise vedukiga, mille järel on kolmeteljeline täishaagis.

Asjaolu, et F.U poolt juhitud autorongi mass ning veduki teljekoormuste mass ületas lubatud massi, tõendab massimõõteseadme kasutamise protokoll (tl 20). Veoki I telje lubatud mass on olnud 8,5 t, tegelik aga 9,019 t; II telje lubatud mass on 9,5 t, tegelik 9,582 t; III telje lubatud mass on 9,5 t, tegelik 10,358 t. Haagise lubatud kogukoormus on 24 t, tegelikult oli

24,322 t. Autorongi tegelikuks massiks on saadud 53,281 t (sh veduk on 28,959 t ja

nõuetekohane). Lubatud suurim mass veoloa kohaselt on sellel autorongil 48 t. Seega on ületatud lubatud massi 5,281 tonni.

6

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 sätestab sõiduki mõõtmed ja massid. MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 kood 1109 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi juhul lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi

suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat.

MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 kood 1108 lg 2 kohaselt on 3-teljelise

täishaagise lubatud suurim registrimass 24 t. Käesoleval juhul on mõõtetulemuseks saadud 24,322 t, mistõttu on ületatud haagise puhul lubatud suurimat registrimassi.

Autorongi lubatud suurim mass tuleneb veoloast (tl 23), s.o 48 tonni, kuid tegelik mass oli 53,281 t, mistõttu ületati lubatud massi 5,281 t.

MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 kood 1111 c kohaselt ei tohi mootorsõiduki lubatud suurim registrimass olla suurem kui valmistaja poolt ette nähtud täismass ja ei tohi ületada 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust

või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje

registriteljekoormus ei ületa 9,5 t, 26 t. Kood 1115 kohaselt on mittevedava telje lubatud suurimaks registrikoormuseks 10 t. Eeltoodust tuleneb, et mittevedava telje, käesoleval juhul veduki esimese telje, suurimaks registrikoormuseks võib määruse kohaselt olla 10 t ning kahe ülejäänud telje puhul 9,5 t.

Kohus selgitab siinkohal, et kohtuväline menetleja on õigesti võtnud aluseks veduki esimese

mittevedava telje suurima lubatud koormuse määramisel valmistaja tehase poolt lubatud maksimaalse koormuse, s.o 8500 kg, ning ülejäänud kahe telje koormuse määramisel MKM määruse nr 42 lisas 1 toodud maksimaalse koormuse.

LS § 80 lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje

koormus registriteljekoormust ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi

suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 kood 1115 juures on märgitud, et seda

kontrollitakse registreerimisdokumentide järgi ning tegemist on lubatud suurima registrikoormusega. See aga ei tähenda, et kõikidel veoautodel on tehase poolt lubatud 10 t. Käesoleval juhul on näha veoauto Scania küljes olevatelt tehase andmetelt, et esimese telje

koormuseks on lubatud maksimaalselt 8,5 t ning kuna seda kontrollitakse

registreerimisdokumentide järgi, tuleb aluseks võtta tehase poolt märgitud maksimaalsed koormused.

MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 kood 1111 juures on märgitud nõue, et mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt ette nähtud täismass ja ei tohi ületada punktides a-f toodud maksimaalseid koormusi, sh ühe telje koormusi, milleks kood 1111 punkti c kohaselt oli 9,5 t. See tähendab seda, et kuigi tehase poolt on lubatud teljekoormuseks 10,5 t, ei tohi vaatamata sellele ühe telje koormus ületada punktis c toodud maksimaalset 9,5 tonni.

Seega tuleneb esimese telje maksimaalne koormus tehase poolt määratud maksimaalsest koormusest ning ülejäänud kahe telje maksimaalne koormus määrusest. F.U ületas

7 teljekoormusi veduki esimese telje osas 0,519 t, teise telje osas 0,082 t ja kolmanda telje osas 0,858 t.

Samuti ei nõustu kohus kaitsja väitega, et kui sõiduki registreerimistunnistusele ei ole märgitud maksimaalset teljekoormust, ei saa menetlusalusele isikule sellist rikkumist süüks arvata.

Tulenevalt LS § 1 lg-st 1 sätestab liiklusseadus liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile

esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt laieneb käesolev seadus Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti. Läti Vabariigiga ei ole sõlmitud ühtegi välislepingut, mis sätestaks vastupidist.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole oluline, kas Läti Vabariigis registreeritud sõiduki

registreerimispassi kantakse lubatud suurim teljekoormus või mitte. Eeltoodud sätete alusel kehtivad ka välismaal registreeritud sõidukile liiklusseadusest tulenevad nõuded. Sealhulgas viitab LS § 80 lg 3 MKM 13.06.2011. a määrusele nr 42, mille grupis 11 on sätestatud mh

autorongi suurimad lubatud massid ja teljekoormused. F.U oli kohustus Eesti

Vabariigis liigeldes lähtuda vastavast seadusandlusest – seega järgida MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 grupis 11 toodud nõudeid ka maksimaalse teljekoormuse osas.

F.U-le on muuhulgas süüks arvatud TeeS § 35 lg 1, 2 rikkumine, mis käsitleb erakorralist vedu ja sõitu. Teede- ja Sideministri 21.05.2001. a määruse nr 51 (edaspidi määrus nr 51) § 7 lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole TeeS § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

TeeS § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Määruse nr 51 § 7 lg 4 sätestab tingimused, mille kõigi koosesinemisel on lubatud eriloaga ümarpuidu vedu eriveona. F.U oli nimetatud luba olemas (tl 23-24). Tunnistaja S.H.ütluste kohaselt arvestasid nad vaatamata sellele veoloa olemasolu, et registrikoormus oli ületatud. Seega oleks rikkumine

olnud suurem, kui nad ei oleks seda arvestanud tingimuste rikkumiste tõttu. Kuna F.U poolt juhitud veoki tegelik mass ületas ka veologa ette nähtud lubatud 48 tonni, rikkus ta ka TeeS § 35 lg 2 nõudeid.

Menetlusaluse isiku kaitsja sõnul ei saa massimõõteseadme kasutamise protokolli kasutada lubatava tõendina, kuna seal puudub protokollija allkiri. Seega puudub protokollija kinnitus andmete õigsuse kohta.

Tunnistaja P.K.ütluste kohaselt peatas tema F.U poolt juhitud veoauto koos haagisega ning palus menetlusalusel isikul sõita kaalumiseks sobivasse kohta, kus andis juhi ja sõiduki üle teisele liiklusekipaažile. Tunnistaja O.B. ja S.H.sõnul olid nad sel ajal koos tööl, kui P.K.andis teada, et on kinni pidanud metsaveoauto ja tuleb teostada kontrollkaalumine. O.B.oli sel ajal praktikal ning S.H.oli tema juhendaja. O.B.aitas kaalud välja tõsta ja tegi fotod, S.H.menetles ja teostas mõõtmise. S.H.selgitas, et tema teostas mõõtmise ja tema ka protokollis selle ning pani allkirja. Kui protokollija ja mõõtja on erinevad, siis panevad mõlemad allkirjad.

8 Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et protokolli koostajaks on S.H.(märgitud esimese lehe ülaosas) ning sama isik on andnud allkirja sinna, kuhu on märgitud „mõõtja“. Seega on kohtu hinnangul üheselt tuvastatav, et kaalumise teostas ja protokolli koostas S.H..

Tõendit ei muuda lubamatuks asjaolu, et S.H.ei ole protokolli eraldi protokollijana

allkirjastanud. Sisuliselt on S.H.mõõtja ja protokollijana kinnitanud massimõõteseadme

protokollis olevate andmete õigsust. Eelnimetatud allkirja puudumine ei ole endaga kaasa toonud ka väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist V™S § 150 lg 1, 2 mõttes.

Kaitsja leidis, et väärteoprotokollis ei ole välja toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruse lisa puhul viidet sellele, millist nõuet rikuti ja see ei ole menetlusalusele isikule

arusaadav. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, milliseid nõudeid F.U on rikkunud. TeeS § 401, LS § 80 lg 1, 2, 3 ning väärteokirjeldus viitavad üheselt teljekoormuste

ja registrimassi ületamisele ning eeltoodud määruse lisas 1 on välja toodud ka täitmiseks

kohustuslikud nõuded. Lisa 1-s toodud koodide väärteoptotokolli märkimata järmine ei ole takistanud eeltoodust tulenevalt F.U oma laitseõiguse teostamist.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et F.U , juhtides autorongi, mille mass ja teljekoormused ületasid lubatud määrasid, rikkus LS § 80 lg 1, 2, TeeS § 35 lg 1 ,2, majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 nõudeid ja täitis sellega TeeS § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, mis käesoleval ajal vastab LS §le 2611.

Kõigepealt märgib kohus, et kohtuvälise menetleja otsuses subjektiivse külje analüüsi puudumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine V™S § 150 lg 1, 2 mõttes. V™S § 150 lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on VTMS-is ette nähtud. V™S § 74 sätestab nõuded kohtuvälise menetleja poolt tehtavale üldmenetluses otsusele, kuid subjektiivse koosseisu analüüsi kohustust sinna märgitud ei ole. Samas võrdluseks võib tuua V™S § 133 p 2 ja 3, millest tuleneb, et kohus peab analüüsima otsuses nii objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu ning sellisel juhul oleks

tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti ei ole subjektiivse koosseisu analüüsi puuudmine endaga kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut lahendit.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. F.U

on teo toime pannud ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis (KarS § 18 lg 3), pidades

võimalikuks, et autorong on ülekaaluline ning teljed võivad ületada koormusi, kuid

kohusetundetu suhtumise tõttu lootis seda siiski vältida. F.U sõnul ta hindas

visuaalselt ning asetas materjali nii, et kaal peaks paigas olema. Eriloa järgi oli tal lubatud vedada 48 tonni, kuid tema ületas seda 5,3281 tonni võrra, seega oli tegemist piisavalt suure ülekaaluga, mis ei saanud jääda märkamatuks. F.U enda ütlustest nähtub, et tal oli võimalus sõidukis oleva seadme abil kontrollida sõiduki kahe vedava telje (2. ja 3.) koormusi, ta kahtles nendes näitudes, kuid ei võtnud midagi ette veendumaks, et ülekaalu pole.

Kaitsja on kohtuistungil tuginenud KarS § 39 lg-le 1, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta

ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Menetlusalune isik on lähtunud autokaalu näidust, varasemast väärteomenetlusest ning pidanud nõu ka advokaadiga, mistõttu ta ei olnud teadlik oma teo ebaõigussisust

Kohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et KarS § 39 lg 1 ei kuulu kohaldamisele. Keelueksimus välistab süü juhul, kui eksimus oli vältimatu.

9

Kohus möönab, et F.U võis olla eksimuses selles, et juhinduda ei tule teise ja

kolmanda telje puhul veoautole märgitud maksimaalsetest teljekoormustest, vaid MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 lisas toodud maksimaalsetest teljekoormustest. Seda arvamust võis

süvendada tema suhtes samalaadses väärteoasjas tehtud Viru Maakohtu lahend, millega väidetavalt tühistati menetleja otsus teljekoormuste ületamise osas. Kuigi viidatud kohtuotsust

ei ole käesolevat asja arutavale kohtule esitatud, ei ole alust menetlusaluse isiku sellistes ütlustes kahelda.

Samas leiab kohus, et eksimine oleks F.U-le olnud välditav juba ainuüksi sellega, kui menetlusalune isik oleks eelnevalt endale selgeks teinud nõuded, mis kehtivad Eesti teedel.

F.U näol on tegemist isikuga, kes on läbinud veoautojuhtide ja bussijuhtide ametikoolituse paar aastat tagasi. Ta töötab raskeveoki juhina ning on kohustatud lähtuma oma

igapäevatöös liiklusseadusest ja muudest õigusaktidest, mis reguleerivad tema tööd. Sama seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 14.03.2014. a otsuse nr 3-1-1-

11-14 p-s 12, öeldes, et tegutsedes valdkonnas, mille kohta kehtib eriregulatsioon, on menetlusalusel isikul kohustus tunda olemasolevat regulatsiooni ja see eksimus on asjakohaste normide selgekstegemisega tema jaoks välditav.

KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

F.Uegu vastab TeeS § 40 1 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisule ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

III. Kohtu seisukoht karistuse osas

TeeS § 401 lg 1 järgi on võimalik karistuseks mõista rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Ka kehtiva LS § 2611 järgi on karistuseks võimalik mõista rahatrahv kuni 200 trahviühikut.

F.U on karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri väljavõtte (tl 27) kohaselt oli F.U süüteo toimepanemise ajal 3

kehtivat väärteokaristust. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv on põhjendatud. Varasemalt on F.U karistatud rahatrahviga 7 trahviühikut, 25 trahviühikut ja 100 trahviühikut. Sealhulgas on teda 100 trahviühikuga karistatud TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 rikkumise eest. Karistus on talle mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast (s.o 100 trahviühikut) väiksemas määras. Eeltoodust järeldub, et kohtuväilne menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse

F.U süü suurust, et ta on teo toime pannud ettevaatamatusest, ning karistuse vähendamiseks alust ei ole.

10

IV. Menetluskulud

Kaitsja taotleb välja mõista õigusabikulud 1105 eurot, mille kohta kaitsja esitas arved nr 201506030 ja nr 201509036.

V™S § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul kui väärteomenetlus lõpetatakse V™S § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel.

Käesoleval juhul ei kuulu menetlus F.U väärteoasjas lõpetamisele, mistõttu tuleb taotlus menetluskude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Kuna kohus jättis menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm kohtunik