4-15-3934/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-3934 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. augusti 2015. a määrus rahatrahvide arestiga asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane Marika Lvova, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. augusti 2015. a määrus muutmata ja süüdlase Marika Lvova määruskaebus rahuldamata.

VTMS § 198 alusel on kohtumäärus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marika Lvovat on Maksu- ja Tolliameti otsustega väärteoasjades karistatud rahatrahvidega TS § 73 lg 1 alusel deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba deklareerimata jättes ning pettuslikul viisil toimides. 1.1. Maksu- ja Tolliameti 06.06.2012. a otsusega väärteoasjas nr 930012001077 on M. Lvovat TS § 73 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus 21.06.2012. a. 1.2. Maksu- ja Tolliameti 03.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001031 on M. Lvovat TS § 73 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o 340 eurot. Otsus jõustus 18.06.2014. a. 1.3. Maksu- ja Tolliameti 25.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001178/2 on M. Lvovat TS § 73 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsus jõustus 10.07.2014. a. 1.4. Maksu- ja Tolliameti 10.03.2015. a otsusega väärteoasjas nr 930015000319/2 on M. Lvovat TS § 73 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o 340 eurot. Otsus jõustus 25.03.2015. a.

2 2. 25.05.2015. a esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avaldused M. Lvovale mõistetud rahatrahvide asendamiseks arestiga. Avalduste kohaselt ei ole M. Lvova temale mõistetud rahatrahve vabatahtlikult täies ulatuses tasunud ning trahvide sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlused. Täitemenetluste käigus ei ole õnnestunud trahve sisse nõuda, kuna võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Maksu- ja Tolliameti 06.06.2012. a otsusega mõistetud trahvi tasumata osa on 50 eurot, 03.06.2014. a otsusega mõistetud trahvi tasumata osa 340 eurot, 25.06.2014. a otsusega mõistetud trahvi tasumata osa 300 eurot ja 10.03.2015. a otsusega mõistetud trahvi tasumata osa 340 eurot.

3. Viru Maakohus otsustas 01.06.2015. a määrusega väärteoasjad ühendada ühte menetlusse. Kohus arutas asja 27.08.2015. a kohtuistungil menetlusaluse isiku M. Lvova osavõtul.

4. Viru Maakohus otsustas 27.08.2015. a määrusega Maksu- ja Tolliameti taotlused rahuldada ja asendada M. Lvovale Maksu- ja Tolliameti 06.06.2012. a otsusega väärteoasjas nr 930012001077 mõistetud rahatrahvi jääk 12 trahviühiku ulatuses, Maksu- ja Tolliameti 03.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001031 mõistetud rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, Maksu- ja Tolliameti 25.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001178 mõistetud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses ning Maksu- ja Tolliameti 10.03.2015. a otsusega väärteoasjas nr 930015000319 mõistetud rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses arestiga kokku 24 päeva. Kohus määras, et aresti kandmise aja alguse alates M. Lvova kinnipidamisest, s.o alates 27.08.2015. a. 4.1. Kohus tegi kindlaks, et M. Lvova ei ole Maksu- ja Tolliameti otsustega mõistetud rahatrahve tasunud tähtaegselt ega täielikult. 06.06.2012. a otsusega mõistetud rahatrahv on tasumata 12 trahviühiku ulatuses, 03.06.2014. a otsusega mõistetud rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, 25.06.2014. a otsusega mõistetud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses ja 10.03.2015. a otsustega mõistetud rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses. 4.2. Kohtuistungil seletas M. Lvova, et tal ei ole tööd ja seetõttu ei ole võimalik olnud rahatrahve tasuda. 4.3. Maksuhaldur on kontrollinud, et võlgnikul puudub vara, mille pöörata sissenõuet. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 02.08.2012. a, kuid mille tulemusena laekumisi ei ole olnud. Võlgnikule tehakse väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist, kuid mis vastavalt MKS § 131 lg 3 järgi sissenõudmisele ei kuulu. Maksukohuslaste registri andmetel võlgnikul töökoht puudub. Seega on rahatrahvide täitmine võimatu. 4.3. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et VTMS § 211 lg 1 alusel tuleb M. Lvovale mõistetud rahatrahvid nende tasumata osas asendada arestiga vastavalt KarS § 72 lg-le 2, mille kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

5. Süüdlane M. Lvova esitas Viru Maakohtu 27.08.2015. a määruse peale määruskaebuse. 5.1. M. Lvova ei ole nõus temale kohtumäärusega määratud arestiga. M. Lvova teatel on tal väga halb tervis, tema süda valutab ja ta närveerib laste pärast. Tema mehel on seljaoperatsiooni järgne aeg ning lisaks tuleb tal hoolitseda oma isa eest, kes on pime ja vaevalt liigub. 5.2. M. Lvova taotleb, et tema asja arutataks uuesti ja tasumata trahvid asendataks üldkasuliku tööga. Ta on nõus kõik vajalikud tunnid ära tegema ja kui saab müüdud korter, siis on võimalik ka trahvid ära tasuda.

3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu määruse ning määruskaebusega, leiab, et Viru Maakohtu 27.08.2015. a määruse tühistamine ja muutmine ei ole põhjendatud.

6.1. VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Vastavalt sama sätte lõikele 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

6.2. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et esineb alus VTMS § 211 lg 1 järgi rahatrahvide asendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Lvoval tähtaegselt tasumata Maksu- ja Tolliameti 06.06.2012. a otsusega väärteoasjas nr 930012001077 mõistetud rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, Maksu- ja Tolliameti 03.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001031 mõistetud rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, Maksu- ja Tolliameti 25.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001178 mõistetud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses ning Maksu- ja Tolliameti 10.03.2015. a otsusega väärteoasjas nr 930015000319 mõistetud rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses. Rahatrahvide täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

6.3. M. Lvova ei vaidlusta määruskaebuses rahatrahvide asendamist kui sellist, vaid ta ei ole nõus, et maakohus on trahvid asendanud arestiga. M. Lvova taotleb rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga.

6.4. Tulenevalt VTMS § 211 lg-st 1 on kohtul rahatrahvi asendamisel võimalik kaaluda kahe alternatiivse variandi vahel, s.o kas asendada rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga, mis KarS § 72 lg 1 alusel on võimalik üksnes süüdlase nõusolekul. Kriminaalkolleegium möönab, et maakohus ei ole määruses aresti valikut põhjendanud ega kaalunud isikuõigusi vähem piirava asenduskaristuse, s.o üldkasuliku töö kohaldamist. Kriminaalkolleegium leiab aga, et olenemata sellest ei ole põhjendatud maakohtu lahendi tühistamine ja muutmine. Asja materjalidest nähtub, et maakohtus ei ole süüdlane rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga taotlenud. Sellise taotlusega on süüdlane esmakordselt tulnud välja alles ringkonnakohtus määruskaebemenetluses. Kriminaalkolleegium leiab, et kuigi seadus ei keela kohtumääruse vaidlustamisel taotleda rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, tuleks sellist taotlust esitades selgelt ja veenvalt põhjendada, miks ei esitatud taotlust kohtumääruse teinud esimese astme kohtule vaid alles ringkonnakohtule. Käesoleval juhul ei ole süüdlane esitanud mingeidki põhjendusi selle kohta, miks ta ei taotlenud üldkasuliku töö kohaldamist esimese astme kohtus ja kuna sellist taotlust ei esitatud, siis milles seisneb maakohtu määruse ebaseaduslikkus. Asja sisulisest küljest hinnates leiab kriminaalkolleegium, et M. Lvovale mõistetud rahatrahvide asendamine arestiga on põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Lvovat kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti otsustega samalaadse väärteo eest karistatud üheksal korral. Karistuseks on mõistetud rahatrahvid, mis on suuremas osas tasumata. Seega saab järeldada, et varem kohaldatud karistused ei ole M. Lvova puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

4 toimepanemisest. Arvestades M. Lvova õigusrikkumiste korduvust ja ka seda, et varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, on põhjendatud temale mõistetud rahatrahvid asendada raskemaliigilise asenduskaristuse – arestiga. Maakohtu määruse kohaselt arvestatakse M. Lvovale määratud aresti kandmise algust alates tema kinnipidamisest, s.o alates 27.08.2015. a. Arvestades, et M. Lvovale määrati asenduskaristusena aresti 24 päeva, siis lõppes aresti kandmise aeg 19.09.2015. a. Seega on määruskaebuse ringkonnakohtus arutamise ajaks M. Lvova asenduskaristuse ka juba ära kandnud ning määruskaebuses esitatud taotluse rahuldamine raskendaks tema olukorda.

6.5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja M. Lvova määruskaebuse rahuldamata.

Kohtunik

Aarne Sarjas