4-15-3938/21 · 4-15-3938/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-3938 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. augusti 2015. a määrus rahatrahvide arestiga asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane Marika Lvova, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. augusti 2015. a määrus muutmata ja süüdlase Marika Lvova määruskaebus rahuldamata.

VTMS § 198 alusel on kohtumäärus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marika Lvovat on Maksu- ja Tolliameti otsustega väärteoasjades karistatud rahatrahvidega TS § 73 lg 1 alusel deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba deklareerimata jättes ning pettuslikul viisil toimides. 1.1. Maksu- ja Tolliameti 05.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001063 on M. Lvovat TS § 73 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsus jõustus 20.06.2014. a. 1.2. Maksu- ja Tolliameti 11.04.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014000573 on M. Lvovat TS § 73 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsus jõustus 26.04.2014. a. 1.3. Maksu- ja Tolliameti 24.10.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001986 on M. Lvovat TS § 73 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsus jõustus 08.11.2014. a. 1.4. Maksu- ja Tolliameti 17.11.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014002197 on M. Lvovat TS § 73 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. Otsus jõustus 02.12.2014. a.

2

2. 25.05.2015. a esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avaldused M. Lvovale mõistetud rahatrahvide asendamiseks arestiga. Avalduste kohaselt ei ole M. Lvova temale mõistetud rahatrahve vabatahtlikult tasunud ning trahvide sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlused. Täitemenetluste käigus ei ole õnnestunud trahve sisse nõuda, kuna võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet.

3. Viru Maakohus otsustas 01.06.2015. a määrusega väärteoasjad ühendada ühte menetlusse. Kohus arutas asja 27.08.2015. a kohtuistungil menetlusaluse isiku M. Lvova osavõtul.

4. Viru Maakohus otsustas 27.08.2015. a määrusega Maksu- ja Tolliameti taotlused rahuldada ja asendada M. Lvovale Maksu- ja Tolliameti 05.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001063 mõistetud rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, Maksu- ja Tolliameti 11.04.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014000573 mõistetud rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, Maksu- ja Tolliameti 17.11.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014002197 mõistetud rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses ning Maksu- ja Tolliameti 24.10.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001986 mõistetud rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses arestiga kokku 23 päeva. Kohus määras, et aresti algust arvestatakse M. Lvova poolt aresti kandmisele asumisest. 4.1. Kohus tegi kindlaks, et M. Lvova ei ole Maksu- ja Tolliameti otsustega mõistetud rahatrahve tasunud tähtaegselt ja rahatrahvid on täielikult tasumata. 4.2. Kohtuistungil kinnitas M. Lvova, et kõik rahatrahvid on tasumata. 4.3. Maksuhaldur on kontrollinud, et võlgnikul puudub vara, mille pöörata sissenõuet. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 02.08.2012. a, kuid mille tulemusena laekumisi ei ole olnud. Võlgnikule tehakse väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist, kuid mis vastavalt MKS § 131 lg 3 järgi sissenõudmisele ei kuulu. Maksukohuslaste registri andmetel võlgnikul töökoht puudub. Seega on rahatrahvide täitmine võimatu. 4.3. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et VTMS § 211 lg 1 alusel tuleb M. Lvovale mõistetud rahatrahvid nende tasumata osas asendada arestiga vastavalt KarS § 72 lg-le 2, mille kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

5. Süüdlane M. Lvova esitas Viru Maakohtu 27.08.2015. a määruse peale määruskaebuse. 5.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole M. Lvova nõus temale kohtumäärusega määratud arestiga ja ta taotleb rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga. 5.2. M. Lvova teatel hakkas tal väärteoasjas nr 4-15-3934 asenduskaristusena määratud aresti kandmisel väga halb. Ta kaotas äkki teadvuse, ärkas siis põrandal, ei mäletanud midagi ja avastas, et on verine. Kiirabis öeldi talle, et see võis olla epilepsiahoog. M. Lvova palub kohtul arvestada tema terviseseisundiga ning ka sellega, et tal on vaja kasvatada nelja last ning asendada rahatrahvid üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu määruse ning määruskaebusega, leiab, et Viru Maakohtu 27.08.2015. a määruse tühistamine ja muutmine ei ole põhjendatud.

3 6.1. VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Vastavalt sama sätte lõikele 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

6.2. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et esineb alus VTMS § 211 lg 1 järgi rahatrahvide asendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Lvoval tähtaegselt tasumata Maksu- ja Tolliameti 05.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001063 mõistetud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, Maksu- ja Tolliameti 11.04.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014000573 mõistetud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, Maksu- ja Tolliameti 17.11.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014002197 mõistetud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses ning Maksu- ja Tolliameti 24.10.2014. a otsusega väärteoasjas nr 930014001986 mõistetud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Rahatrahvide täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

6.3. M. Lvova ei vaidlusta määruskaebuses rahatrahvide asendamist kui sellist, vaid ta ei ole nõus, et maakohus on trahvid asendanud arestiga. M. Lvova taotleb rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga.

6.4. Tulenevalt VTMS § 211 lg-st 1 on kohtul rahatrahvi asendamisel võimalik kaaluda kahe alternatiivse variandi vahel, s.o kas asendada rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga, mis KarS § 72 lg 1 alusel on võimalik üksnes süüdlase nõusolekul. Kriminaalkolleegium möönab, et maakohus ei ole määruses aresti valikut põhjendanud ega kaalunud isikuõigusi vähem piirava asenduskaristuse, s.o üldkasuliku töö kohaldamist. Kriminaalkolleegium leiab aga, et olenemata sellest ei ole põhjendatud maakohtu lahendi tühistamine ja muutmine. Asja materjalidest nähtub, et maakohtus ei ole süüdlane rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga taotlenud. Sellise taotlusega on süüdlane esmakordselt tulnud välja alles ringkonnakohtus määruskaebemenetluses. Kriminaalkolleegium leiab, et kuigi seadus ei keela kohtumääruse vaidlustamisel taotleda rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, tuleks sellist taotlust esitades selgelt ja veenvalt põhjendada, miks ei esitatud taotlust kohtumääruse teinud esimese astme kohtule vaid alles ringkonnakohtule. Käesoleval juhul ei ole süüdlane esitanud mingeidki põhjendusi selle kohta, miks ta ei taotlenud üldkasuliku töö kohaldamist esimese astme kohtus ja kuna sellist taotlust ei esitatud, siis milles seisneb maakohtu määruse ebaseaduslikkus. Asja sisulisest küljest hinnates leiab kriminaalkolleegium, et M. Lvovale mõistetud rahatrahvide asendamine arestiga on põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Lvovat kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti otsustega samalaadse väärteo eest karistatud kokku üheksal korral. Karistuseks on mõistetud rahatrahvid, mis on suuremas osas tasumata. Seega saab järeldada, et varem kohaldatud karistused ei ole M. Lvova puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades M. Lvova õigusrikkumiste korduvust ja ka seda, et varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, on põhjendatud temale mõistetud rahatrahvid asendada raskemaliigilise asenduskaristuse – arestiga.

4 Süüdlane on määruskaebuses märkinud, et väärteoasjas nr 4-15-3934 asenduskaristuseks määratud aresti kandmise ajal tekkisid tal tervisehäired. Süüdlane on lisanud määruskaebusele tõendina väljavõtte SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardist, millest nähtub, et 09.09.2015. a tekkis M. Lvoval arestimajas peapööritus ja ta kaotas teadvuse ning kukkus, mille tagajärjel tekkis peatrauma. Kriminaalkolleegium märgib, et ainuüksi süüdlase tervisehäire aresti kandmise ajal ei ole aluseks kergemaliigilise asenduskaristuse kohaldamiseks. Õigusaktidega on tagatud arestialusele vajadusel ravi ja vältimatu meditsiiniline abi. Siseministri 27.09.2011. a määrusega nr 21 kehtestatud arestimaja sisekorraeeskirja § 30 lg 1 kohaselt jälgitakse kinnipeetu füüsilist ja vaimset tervist arestimajas pidevalt ning kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetut ravitakse arestimaja võimaluse piires. Eeskirja § 30 lg 2 järgi tagatakse kinnipeetule ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus, kutsudes vajadusel kiirabiteenuse osutaja või saadetakse kinnipeetu terviseteenuse osutaja juurde. Eeskirja § 30 lg 3 sätestab, et kui kinnipeetu vajab ravi, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, saadetakse kinnipeetu tervishoiutöötaja saatekirja alusel valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde tervishoiuasutusse.

6.5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja M. Lvova määruskaebuse rahuldamata.

Kohtunik

Aarne Sarjas