4-15-6195/22

4-15-6195

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2015 Kuressaare kohtumaja a, Väärteoasja number 4-15-6195 Väärteoasi

M.U kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 27.07.2015.a. otsusele väärteoasjas 2302,15,010907 süüdistatuna LS nr § 227 lg 4 järgi. Menetlusosalised, esindajad

Kaebuse esitaja: M.U (isikukood XXX,

K ne menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti ohtuväli Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond, volitatud esindaja Kaido Vahter. RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule

otsuse teinud maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus on kättesaadav Kuressaare kohtumajas alates 02.10.2015.a.

Asjaolud

ja menetluse käik

rahatrahviga 7 lg 5 p-i 3 alusel kohaldati tema suhtes 175 trahviühikut (700 eurot) ning LS § 22 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

4-15-6195

2

Vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele süüdistatakse M.U selles, et ta 03.07.2015 kella

Esitatud kaebuses selgitab M.U , et ta ei õigusta ma oma käitumist ning ta on täielikult

mõistnud oma käitumist ja sellest tulenevaid tagajärgi. M.U märgib, et kahetseb juhtunut sügavalt ning ta on teadlik lubatud sõidukiiruse ületamisest tulenevatest ohtudest ning ta on antud

õppetunnist teinud järeldused, millest tulenevalt ei ületa ta edaspidi liikluses lubatud sõidukiirust ega riku muul viisil liiklusseadusest tulenevaid kohustusi.

M.U selgitab, et kohaldatava lisakaristuse tõttu tekib olukord, mis ei võimalda tal praeguses

töökohas enam tööülesandeid täita ning pole võimalik antud töökohas ( ) enam jätkata. XXX Kaebuse esitaj

a märgib, et tema igapäeva töö sisaldab autoga sõitmist ning kauba laiali vedamist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole talle määratud põhikaristus 175 trahviühikut võrreldav lisakaristusest tuleneva rahalise kaotusega. Arvestades kaebuse esitaja keskmist sissetulekut, on see võrreldav ligi

kuuekordse põhikaristusega. Lisaks eeltoodule on praegusel ajal ilma kehtiva mootorsõiduki

juhtimisõiguseta väga keeruline kiiresti uut tööd leida, kuivõrd tööandjad soovivad eelnevat töökogemust ning kaebuse esitaja tööülesanded on seni hõlmanud juba eespool mainitud tegevusi, mis raskendab kiirelt töö leidmist muu tegevusalaga ettevõtetes.

M.U palub kohtul tema väärteoasi uuesti läbi vaadata ning võimalusel kohaldada maksimaalne

põhikaristus rahatrahvi näol või vähendada lisakaristuse pikkust või see tühistada. Lisaks taotleb kaebuse esitaja trahvi ositi maksmist, nii, et

ühe kuu makse ei ületaks 200 eurot.

Tuginedes Riigikohtu 30.04.2010 otsusele asjas nr 3-1-1-26-10 märgib PPA, et juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole esmane hinnata, kas isikul on oht töökoha kaotuseks, vaid tuleb vaadelda väärteo

toimepanemisega seotud asjaolusid - karistuse süü suurust, resotsialiseerimise väljavaateid eripreventiivsest seisukohast jms. Ka viitab PPA oma seisukohas Riigikohtu 13.12.2013 otsusele asjas nr 3-1-1-122-

PPA selgitab, et menetlusalust isikut on varem lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

karistatud 2 korral. Rahatrahvid ei ole karistusena oma mõju avaldanud, kuna isik paneb

jätkuvalt toime samalaadseid rikkumisi. Väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt ei olnud sõidukiiruse ületamine tingitud hädaseisundist või muust põhjusest, mis objektiivselt hinnates oleks olnud vältimatu. Samuti on menetlusaluse isiku poolt väärtegu toime pandud otsese tahtlusega.

PPA märgib, et kohaldas lisakaristusena karistuse miinimummäära. PPA on nõus kaebuses esitatud taotlusega tasuda rahatrahv osade kaupa.

M.U lisab, et nii nagu ka kohtuväline menetleja on öelnud oma vastuses, ei ole töökoha kaotamise võimalus iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, kuid see seab siiski väga olulise piirangud tänasel väg tiheda konkurentsiga tööturul, leidmaks omale uut d a

tööd. Kaebaja märgib, et on oma leibkonnas ainukene juht, kellel on kogemust sõita ka

linnatingimustes. Vanaisa ei ole enam tervise pärast võimeline juhtima ning emal puuduvad

4-15-6195

3

piisavad kogemused. Seega kaotab kaebuse esitaja leibkond koos juhtimisõigusega ka olulise osa oma transpordi v

õimalikkusest.

M.U tunnistab, et teda , et see ei on sõidukiiruse ületamise eest karistatud 2 korral, kuid väide

ole mõju avaldanud on väär. , M.U selgitab, et on muutunud oluliselt hoolsamaks ning

vastutustundlikumaks juhiks, kuid antud olukorras oli tema jaoks tegu küllatki kriitilise situatsiooniga.

Kohtu seisukoht

Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

M.U Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 74 km kiirusega 157 km/h (+/- 5 km/h) ületades

sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h, millega tutvumist on menetlusalune isik

kinnitanud oma allkirjaga protokollil. Samuti kinnitavad rikkumise toimepanemist 03.07.2015 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus menetlusalune isik võtab toime

pandud rikkumise

omaks ning kiirusemõõtmise videosalvestis koos salvestuse andmetega, mis on kohtule esitatud

CD- lg 1 l. Videosalvestis vastab VTMS § 31 1

p-des 1-3 sätestatud nõuetele. Videosalvestisest

nähtub, et 03.07.2015 kell 15.44 sõitis XXXXXXXXXX tee 47 kilomeetril kiirusega 157 km/h. Prolog salvestuse andmetest nähtuvalt mõõdeti kiirust kaameraga LaserCam4, mida kasutas Marek Vähi Põhja prefektuurist. Salvestises on ka pildid XXXXXXXXXX, mille maksimaalseks kiiruseks on mõõdetud 03.07.2015 kell 15.44 157 km/h.

menetlemisel, rikkumise fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud

konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, mis on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva

asutuse teenistuses olevate liikluspolitseiniku poolt. Menetlusaluse isik sai anda ütlusi, need on

kajastatud

tema ülekuulamise protokollis. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on mõõdetud töökorras kiirusmõõturiga LserCam4. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et

sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamise kohta, rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja

selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärtoemenetluses.

Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. M.U on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole süüd välistavaks asjaoluks praamile jõudmine. Menetlusalune isik pole välja toonud, et tal oli

mitte vaja praamile jõuda seoses eluohtliku või kiiret reageerimist vajava olukorraga, mis vajanuks menetlusalusel isikul sedavõrd suure kiirusega sõitmist.

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4-15-6195

4

Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust raskendavaid asjaolusid, kuid kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku poolt avaldatud kahetsust.

on talle süüks pand väärteo toime pannud vähemalt kaudse

tahtlusega M.U . Mootorsõiduki juhina pidi võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ning seda ka möönma. Sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud ulatuses (vähemalt 60 km/h üle lubatu) pidi olema isikule tajuta

v, eriti arvestades asjaolu, et

lubatu 90 km/h. Nimetatut arvestades pidi isik ka d suurimaks sõidukiiruseks oli teiste sõidukite liikumist arvestades tajuma oma sõiduki oluliselt suuremat sõidukiirust.

üle 60 viühikut, arestiga või sõiduki kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trah juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 p 4 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

PPA on kohtule esitatud vastuses leidnud, et lisaks rahalisele karistusele tuleb menetlusalusele

isikule määrata lisakaristus, kuna teda on samalaadse rikkumise eest eelnevalt kahel korral karistatud ning PPA arvates pole rahaline karistus piisav selleks, et isik hoiduks edaspidi rikkumise

toimepanemisest. Oma väidete tõendamiseks on PPA esitanud kohtule M.U karistusregistri väljavõtte.

Lisakaristuse määramise 13 märkinud järgmist: osas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-122-

Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juht esest ja

-

rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lis tuginevalt ta sellise ohu olemasolu

kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades.

Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 62 p 4 sätestab, et tõendamiseseme asjaolud on kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.

P poolt kohtule esitatud karistusregistri an PA dmetest ei nähtu, et M.U oleks varasemalt kehtivai Kohtule esitatud d samalaadseid väärteorikkumisi või et tal üldse mingeid rikkumisi oleks. karistusregistri väljavõttest nähtub, et „isikul puudub kehtiv karistus“. Samuti ei nähtu sellest, et M.U

oleks mingeid varasemaid kehtetuid arhiveerituid karistusi. Karistusregistri väljavõte on PPA poolt pitseeritud ning allkirjastatud. Võttes arvesse isiku ütlusi teo toimepanemise kahetsuse kohta ning seda, et ei ole tõendatud, et isikul oleks varasemaid samalaadseid rikkumisi, leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine ohtu, et M.U paneks jätkuvalt toime selliseid väärtegusid. M.U

seisukohtadest nähtub, et isik on aru saanud tema poolt toime pandud rikkumise raskusest ja

tõsidusest. arvates pole seetõttu põhjendatud M.U-le lisakaristust juhtimisõiguse Kohtu äravõtmise näol määrata.

4-15-6195

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik