3-15-1553/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2015. a, Tallinn

Haldusasja number 3-15-1553 Haldusasi MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 14.05.2015 ettekirjutuse nr 53 tühistamise nõudes.

Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, lepinguline esindaja advokaat Kristel Valk; Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Blankin, seaduslik esindaja Ardo Ojasalu; Kolmas isik – MTÜ Eesti Keskerakonna Noortekogu, seaduslikud esindajad Urmo Saareoja ja Ronald Ross.

Asja läbivaatamise vorm Kohtuistungil 16.09.2015 ja kirjalikus menetluses.

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 02.10.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

2

Asjaolud

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 14.05.2015 ettekirjutuse nr 53 p-s 4.1 kohustati MTÜ-d Eesti Keskerakond (Keskerakond) tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus kogusummas 13 338 eurot MTÜ-le Eesti Keskerakonna Noortekogu (Noortekogu).

2. Tallinna Halduskohtule saabus 17.06.2015 MTÜ Eesti Keskerakond kaebus ERJK 14.05.2015 ettekirjutuse nr 53 tühistamise nõudes. Kaebuses oli taotlus tunnistada erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 1 koosmõjus § 124 lg-ga 1 põhiseaduse § 13 lg-s 2 sisalduva õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks ning jätta antud sätted kohaldamata.

Kaebuse sisu

3. Kaebaja hinnangul on vaidlustatav ettekirjutus nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ja tuleb tühistada.

3.1. Noortekogu teavituskampaania puhul ei ole tegemist Noortekogu poolt kaebajale tehtud annetusega. Kaebaja ja Noortekogu näol on tegemist kahe eraldiseisva MTÜ-ga, mistõttu ei saa pidada ühe MTÜ reklaami teisele MTÜ-le annetuse tegemiseks juhul, kui ühingute tegevused on kattuvad. Kaebaja ei pea vastutama Noortekogu reklaamitegevuse eest ja ei pea sellega seonduvalt hüvitama Noortekogu reklaamikulusid. Vaidlusaluse teavituskampaania raames bussidele reklaami tellimine on toimunud üksnes Noortekogu initsiatiivil ja huvides. Noortekogu teavituskampaania eesmärk ei olnud kaebajale annetuse tegemine ning kaebaja tegevuse toetamine, vaid inimeste teadlikkuse tõstmine Noortekogu kohta.

3.2. Noortekogul on piiramatu võimalus õiguspäraselt oma põhikirjalisi eesmärke täita. Eesmärgid on sätestatud Noortekogu põhikirja p-s 7. Noortekogu on huvitatud sellest, et tema liikmete arv oleks suurenev, millest tulenevalt on arusaadav, et teavituskampaaniat tehakse liikmete arvu tõstmiseks, sh edukate endiste ja praeguste liikmete kaasabil.

3.3. Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldusega, mille kohaselt viitab teavituskampaania sümboolika pigem kaebaja logole, mitte Noortekogu logole. Kaebaja ei kasuta sellist kaubamärki, nagu oli kasutatud vaidlusalustel plakatitel (roosa ristikheina kujuline õis). Isegi juhul, kui Noortekogu oleks kasutanud reklaamis kaebaja kaubamärki, ei saa kaebajale panna sellega seonduvalt rahalisi kohustusi.

3.4. Vale on vastustaja seisukoht, et reklaamil esitatud mitmed isikud on tuntud eelkõige (või ainult) erakonna poliitikutena, mitte Noortekogu liikmetena. O.I. on Noortekogu juhatuse liige olnud aastatel 2007-2009 ja 2010-2011, mistõttu on tema seos Noortekoguga ilmselge ning tema Noortekogu olemasolevatele ja tulevastele liikmetele eeskujuks seadmine on arusaadav. Kõik noored, kelle foto oli plakatitel kajastatud, olid seotud Noortekoguga. Isegi siis, kui need isikud olid täiendavalt ka erakonna liikmed, ei muuda see teavituskampaania sisu ja eesmärki.

3.5. Tegemist ei olnud keelatud annetusega, mistõttu puudus selle tagastamise kohustamiseks igasugune õiguslik alus. EKS § 1211 lg 2 p 2 näeb üheselt ette vastustaja õiguse teha ettekirjutus selle kohta, et keelatud annetus kantaks riigieelarvesse. Vastustaja on praegusel juhul kohustanud kaebajat kandma väidetava annetuse Noortekogule. Komisjonil puudub selline pädevus, mistõttu on ettekirjutus ka sel põhjusel õigusvastane. Ettekirjutuse täitmisel oleks

3

tegemist alusetu rikastumisega Noortekogu poolt, mistõttu on selline ettekirjutus lubamatu haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p-st 4 tulenevalt.

3.6. Kaebajale teadaolevalt ei käsita Noortekogu enda tegevust annetusena, mistõttu on tõenäoline, et Noortekogu ei ole huvitatud õigusliku aluseta raha saamisest kaebajalt. Seega, kui ettekirjutus jääks kehtima, ei oleks seda ilmselt võimalik täita, kuivõrd Noortekogu võib keelduda kaebajalt raha vastu võtmast. Noortekogule vastu tahtmist raha tagasinõudmine ei saa olla ettekirjutuse tegemist võimaldava normi sisu ja mõte.

3.7. Kaebaja taotleb EKS § 123 lg 1 koosmõjus § 124 lg-ga 1 tunnistamist põhiseaduse § 13 lgs 2 sisalduva õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks ning jätta antud sätted kohaldamata. Üheski EKS-i sättes ei ole määratletud, mida annetuse all täpselt silmas peetakse. EKS § 123 lg-s 1 nimetatud „erakonna tegevuse toetamine“ on määratlemata õigusmõiste. Kaebajal, nii nagu ka ühelgi teisel isikul, pole mõistlikult võimalik aru saada, et „erakonna tegevuse toetamiseks“ kvalifitseerub mingil viisil ka Noortekogu tegevus oma ülesandeid täites ning teavituskampaaniaid tehes ning et sellise tegevuse eest peab vastutama kaebaja, mitte Noortekogu. Kaebaja hinnangul peaks rahalise kohustuse panema siiski isikule, kes rikkumise toime paneb.

Vastustaja vastulause

4. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

4.1. Vaidlusaluse reklaamiga toetati Keskerakonna tegevust, kuna reklaam oli üheselt seostatav Keskerakonnaga. Reklaamis viidati sõnaselgelt erakonnale, sest sellel oli hüüdlause „Noorenev Keskerakond“. Keskerakonnale positiivse kuvandi loomine toetab erakonna tegevust. Lisaks oli reklaamil kujutatud logo, mis on väga sarnane Keskerakonna logole (erisuseks on vaid roosa õie kasutamine). Reklaamil kujutati mitmeid isikuid, kes on tuntud Keskerakonna poliitikutena. Mõned reklaamis kujutatud isikutest kandideerisid ka 2015. a Riigikogu valimistel (näiteks O.I.). Reklaamil ei olnud kasutatud ühtegi Noortekogu tunnust, vaid mitut elementi, mis kõik viitavad Keskerakonnale ning loovad sellele positiivset kuvandit. Seetõttu on reklaami eesmärk ühemõtteliselt Keskerakonna reklaam. Noortekogu esimees T.M. väitis intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule, et reklaam on teavituskampaania „näitamaks, et Keskerakond on noorenev erakond ja näitamaks seda, et ka paljud teised noored on oodatud meie nii Noortekogusse kui ka erakonda astuma.“ Seega kinnitas ka Noortekogu esimees, et reklaam oli Keskerakonna huvides. Erakonnale kasuliku reklaami tellimisega toetas Noortekogu erakonda ning edendas selle huve. Reklaami tellimisega kaasnes erakonnale majanduslik kasu, sest kui erakond saab tasuta reklaami, siis saab ta hoiduda kulutustest reklaami tegemiseks, et olla avalikus ruumis nähtav. Reklaam on rahaliselt hinnatav hüve, sest reklaami koostamist ning näitamist saab vabal turul tellida.

4.2. Noortekogu pidi reklaami tellides ja selle eest tasudes mõistma, et sellega toetatakse Keskerakonda ning antakse talle võrreldes teiste erakondadega eelis. Reklaamiga taotletav mõju oli suurendada Keskerakonna populaarsust ning mõjutada valijaid andma järgnevatel valimistel hääli Keskerakonna poolt. Kuna Noortekogu tahet reklaami koostamisel pole võimalik vastustajale ega avalikult kättesaadavate allikate põhjal otseselt hinnata, tuleb reklaami eesmärki hinnata vastavalt teo ilmnemise asjaoludele. Reklaami kasutati 3 kuud enne 2015. a Riigikogu valimisi ning sellel oli eksponeeritud valimistel kandideerivad isikud, kajastatud nende nimesid ning rõhutatud seost Keskerakonnaga. Kui reklaami eesmärk oleks

4

olnud teavitada Noortekogust, oleks olnud võimalik viidata reklaamil Noortekogule ning kasutada selle logo ja tunnusmärke Keskerakonna tunnuste asemel. Reklaam vastab poliitilise välireklaami tunnustele ning teo ilmnemise asjaolude kohaselt oli selle peamine eesmärk toetada Keskerakonna tegevust. Viited Noortekogule olid reklaamis teisejärgulised. 4.3. Annetuseks tuleb pidada erakonnale loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve sõltumata sellest, kas selgelt on tuvastatud erakonna nõusolek see vastu võtta. Tulenevalt EKS § 2 lg 1 p-st 1 on reklaami tegemine erakonna tegevuse üks osa. Erakonna huvides reklaami tellimine ning selle eest tasumine on erakonna tegevuse toetamine läbi sellele rahaliselt hinnatava hüve loovutamise. Keskerakonnale reklaami tellides ning selle eest tasudes tegi Noortekogu annetuse. 4.4. Volitus teha vaidlustatud ettekirjutust tuleneb EKS § 1211 lg 2 p-st 2. Kuna EKS § 1211 lg 2 p 2 viitab keelatud annetuse tagastamise viisi osas EKS §-le 124, siis tuleb sätteid tõlgendada koostoimes. Ka EKS § 1211 lg-s 3 on viidatud, et ettekirjutusega kohustatakse annetust kandma riigieelarvesse või seda tagastama annetajale. Seega võib ettekirjutusega kohustada annetuse saajat seda tagastama annetuse tegijale. Vastustaja on lähtunud ettekirjutuse andmisel EKS §- dest 124 ja 1211 ning on järginud seadusest tulenevat volitust. Kui tõlgendada EKS § 1211 lg 2 p-i 2 viisil, et annetus tuleb kanda riigieelarvesse, siis oleks selle sätte alusel tehtav ettekirjutus sanktsioon, sest annetuse teinud isik satuks halvemasse positsiooni, kui ta oli enne annetuse tegemist. Kui sätet tõlgendada viisil, et esimese valikuna tuleb kohustada annetuse saajat seda tagastama annetuse tegijale, siis pööratakse õigusvastane tegu tagasi, mis vastab ettekirjutuse üldisele olemusele ja on õiglane. Kui seadusandja oleks soovinud seda põhimõtet EKS § 1211 lg 2 alusel tehtavate ettekirjutuste osas mitte rakendada, siis oleks seadusandja seda eraldi sätestanud ning poleks viidanud EKS § 124 lg-tele 1 või 2, sest ka nimetatud sätete kohaselt tuleb annetus tagastada selle tegijale. Seega tuleneb EKS § 1211 lg 1 p-st 2, et vastustaja võib kohustada erakonda tagastama keelatud annetust. Vastustaja on teinud vastavasisulise ettekirjutuse ning pole ületanud oma pädevust. 4.5. EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 on põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja poolt viidatud õigusselgusetus võib olla rikkunud Noortekogu õiguseid, mitte kaebaja õiguseid. Kaebaja ei saa väidetavale Noortekogu õiguste rikkumisele sätte kohaldamata jätmise taotlemisel tugineda. Reklaamis kasutati hüüdlauset „Noorenev Keskerakond“ ning teisi üheselt Keskerakonnaga seostatavaid tunnuseid, mistõttu on kaebaja väide väheusutav, et Noortekogu jaoks oli reklaami seos Keskerakonnaga või sellise annetuse tegemise keelatus ebaselge. „Erakonna tegevuse toetamine“ on määratlemata õigusmõiste. Määratlemata õigusmõtete kasutamine on vajalik, sest alati pole võimalik asjade, tegevuste, toimingute või muid tunnuseid konkreetselt sätestada ning hinnang tuleb anda igal üksikjuhtumil eraldi. Kuigi määratlemata õigusmõisteid kasutatakse üsna tihti, pole Riigikohus seni leidnud, et nende kasutamine rikuks õigusselguse põhimõtet. Seaduste abstraktsus ei tähenda, et need poleks piisavalt selged. EKS on annetuse määratlemisel piisavalt selge. Annetuse täpselt ning ammendavalt defineerimine ei ole ilmselt võimalik, sest poliitilistel annetustel ei ole üheseid tunnuseid. Kuna EKS on nii keskmise võimetega isiku kui ka võimalike puudutatud isikute jaoks piisavalt selge, ei riku selle sätted õigusselguse põhimõtet.

Kolmanda isiku seisukohad

5

5. Kolmas isik nõustub täielikult Keskerakonna kaebuses esitatud seisukohtade ja väidetega seoses Noortekogu teavituskampaaniaga. 5.1. Teavituskampaania eesmärk oli üksnes Noortekogu tegevuse edendamine ja selle eesmärk ei olnud Keskerakonna tegevuse reklaamimine. Seetõttu ei ole Noortekogu teinud Keskerakonnale mistahes kujul annetust ning Noortekogu ei soovi saada Keskerakonnalt vaidlustatud ettekirjutuses märgitud raha.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6. EKS § 121 lg 2 kohaselt võib erakond tulu saada üksnes järgmistest allikatest: 1) erakonna põhikirja alusel kehtestatud liikmemaksud; 2) käesoleva seaduse alusel makstavad eraldised riigieelarvest; 3) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetused; 4) tehingud erakonna varaga. EKS § 123 lg 2 p 2 alusel on juriidilise isiku annetus keelatud. § 123 lg 1 sätestab, et annetus EKS tähenduses on Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. Käesolevas asjas vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas Noortekogu poolt tellitud ja tasutud reklaamikampaania „Noorenev Keskerakond“, mis liikus ringi Tallinna bussidel 11.11.2014- 10.12.2014, oli Noortekogu keelatud annetus Keskerakonnale EKS tähenduses. Kohus on seisukohal, et vastus sellele küsimusele on jaatav – tegemist oli keelatud annetusega EKS tähenduses.

7. Vaidlusaluse reklaami pilte (tl 12 pöördel ja 32) vaadates ei saa kuidagi asuda seisukohale, et reklaam oleks seostatav Noortekoguga. Vastupidi – visuaalsel vaatlusel ei viita Noortekogule mitte miski selles reklaamis. Reklaami vaatav isik ei saa kuidagi sellest, et reklaamis kasutatud isikud on valdavalt noorepoolsed, teha järeldust, et inimesi teavitatakse Noortekogust, sest nagu öeldud, Noortekogule kui sellisele igasugused viited puuduvad. Küll aga on reklaam otseselt seostatav Keskerakonnaga. Reklaamis on sõnaselgelt viidatud Keskerakonnale reklaamlausega „Noorenev Keskerakond“. Lisaks on reklaamil kujutatud logo, mis on väga sarnane Keskerakonna logole - erisuseks on vaid roosa õie kasutamine (Keskerakonna kaubamärk tl 38). Reklaamil kujutatakse osaliselt Keskerakonna tuntud tegevpoliitikuid (n O.I.) ning osaliselt Keskerakonna tegevpoliitikuid, kes ei saanud oma vanuse tõttu enam kuuludagi Noortekogusse (n A.M. ja D.D., andmed tl 122 ja 131-132). Väheoluline ei ole ka see, et reklaami kasutati 3 kuud enne 2015. a Riigikogu valimisi ning sellel olid eksponeeritud valimistel kandideerivad isikud, kajastatud nende nimed ning rõhutatud seost Keskerakonnaga. Reklaamil ei olnud kasutatud ühtegi Noortekogu tunnust. Eelnevat arvesse võttes saab kohus asuda seisukohale, et vaidlusalune reklaam oli tellitud selgelt Keskerakonna huve silmas pidades, eesmärgiga suurendada Keskerakonna populaarsust enne valimisi. Mitte ükski asjas kogutud tõend ei kinnita kaebaja ja kolmanda isiku väidet, et reklaami tellimine toimus „üksnes ja ainult Noortekogu initsiatiivil ja Noortekogu huvides.“ Nii on õige ERJK järeldus, et Keskerakonnale kasuliku reklaami tellimisega toetas Noortekogu erakonda ning edendas selle huve. Reklaami tellimisega kaasnes Keskerakonnale majanduslik

6

kasu tasuta reklaami näol ning reklaam on rahaliselt hinnatav hüve EKS § 123 lg 1 tähenduses ehk annetus.

8. Noortekogu ja Keskerakond väidavad, et asja lahendamisel ei saa tugineda nendele asjaoludele, mida kaevatud ettekirjutus ei kajastanud ERJK põhjendustena ettekirjutuse tegemiseks. Konkreetselt käib jutt A.M. ja D.D.i vanusest, nende ametikohtadest ja kandideerimisest 2015. a valimistel. Keskerakond väidab lisaks, et vastavasisulisi küsimusi Noortekogule haldusmenetluse läbiviimisel ka ei esitatud. Kohus kaebaja ja kolmanda isiku seisukohtadega ei nõustu. Haldusmenetluse materjalidest nähtuvalt kuulati menetluses ära Noortekogu, kellele esitati küsimusi ning paluti esitada dokumente (tl 16). Noortekogu esindaja keeldus vastustajale igasuguse teabe edastamisest, leides, et komisjonil ei ole õigust Noortekogult andmeid ja dokumente küsida (tl 18). Nii on põhjendamatud kaebaja ja kolmanda isiku etteheited komisjonile selles, et kohtumenetluses on välja nõutud ettekirjutuse põhjendamiseks uusi tõendeid, kui mõlemad keeldusid haldusmenetluses komisjoniga igasugusest koostööst. Seisukoha, et: „reklaamil esitatud mitmed isikud (mitte kõik) on tuntud eelkõige (või ainult) erakonna poliitikutena, mitte noortekogu liikmetena“, esitas komisjon aga juba kaevatud ettekirjutuses (ettekirjutuse p 3.1.3). Ehkki ettekirjutuses ei mainitud konkreetselt ei A.M.t ega D.D.i, võtab kohus arvesse nende konkreetsete isikute suhtes esitatud väited ja tõendid, sest Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 lahendi nr 3-3-1-29-12 p-s 20 pehmendas kohus oma varasemat seisukohta, et pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest haldusakti andmisel tegelikult lähtuti. Kohus leidis, et võib esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Arvestades, et Noortekogu keeldus ERJK-ga igasugusest koostööst, on kohtu hinnangul lubatav, et ERJK küsis kohtu vahendusel Noortekogult täiendavaid küsimusi alles kohtumenetluses ning vastavalt saadud vastustele täiendas oma seisukohti. Asja kohtulikul läbivaatamisel küsis kohus ERJK väidete tõenduseks Noortekogult lisateavet. Esitatud tõendid ja sellega seotud ERJK seisukohad täiendavad juba ettekirjutuse p-s 3.1.3 väidetut. 9. Selle vaidluse kontekstis ei oma tähtsust ja pole oluline tuvastada, kas vaidlusaluse reklaami näol oli tegu poliitilise välireklaamiga Riigikogu valimiste seaduse tähenduses. Samamoodi ei oma tähtsust see, kas tegu oli reklaamikampaaniaga või teavituskampaaniaga. Tähtsust omab see, kas vaidlusalune reklaam oli keelatud annetus EKS tähenduses. Nagu kohus juba eelnevalt põhjendas, oli kohtu hinnangul tegemist keelatud annetusega EKS tähenduses.

10. Kaebaja arvates on ERJK ületanud oma pädevust, kui kohustas Keskerakonda tagastama keelatud annetuse Noortekogule, mitte riigieelarvesse. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. EKS § 1211 lg 1 p 2 sätestab, et ERJK teeb erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. EKS § 1211 lg 2 p 2 sätestab, et ettekirjutusega kohustatakse erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut või üksikkandidaati kandma annetuse ühel EKS § 124 lõigetes 1–3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse. EKS § 124 lg 1 kohaselt tagastab erakond võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule. EKS § 124 lg 2 sätestab, et kui annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse.

7

Viidatud normidest tulenevalt saab teha keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuse erakonnale (EKS § 1211 lg 1 p 2) ning keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (EKS § 1211 lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud EKS § 124 lg-ga 1) või kui annetuse tagastamine annetuse tegijale ei ole võimalik, siis kanda riigieelarvesse (EKS § 1211 lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud EKS § 124 lg-ga 2). Vaidlustatud ettekirjutuses on ERJK neist normidest ka lähtunud. Seaduse erinevaid sätteid tuleb tõlgendada koostoimes nii, et regulatsioon ei muutuks sisutuks ning tulemus oleks mõistlik ja õiglane. Seetõttu ei oleks õige tõlgendada EKS sätteid selliselt, et erakond ei tohi küll keelatud annetust saada (§ 123 lg-d 1 ja 2) ja talle saab teha ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata (EKS § 1211 lg 1 p 2), kuid sellist isikut saaks kohustada üksnes annetuse tagastamiseks riigieelarvesse. Kohus jagab vastustaja arvamust, et tõlgendus, mille kohaselt annetus tuleb tagastada Noortekogule, on asjaolusid arvestades mõistlik ja õiglane. Kui annetust ei ole võimalik tagastada Noortekogule (väidetavalt keeldub Noortekogu annetust tagasi võtmast), on Keskerakond kohustatud seadusest tulenevalt kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse (EKS § 124 lg 2).

11. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta asjas kohaldamata EKS § 123 lg 1 koosmõjus § 124 lg-ga 1 (normid täpsustatud kaebaja poolt kohtuistungil). Kaebaja hinnangul on need sätted vastuolus põhiseaduse § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega, sest normidega pannakse isikule rahalisi kohustusi, kuid keskmise isiku jaoks ei ole selgelt ja arusaadavalt määratletud, milliseid olukordi käsitleda keelatud annetusena, kellelt keelatud annetuse saab tagasi nõuda ja kellele selline annetus tuleb tagastada. Riigikohus on leidnud, et õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (otsused nr 34- 1-16-05, p 20; 3-4-1-33-05, p 21; 3-4-1-14-06, p 23). Õigusselguse põhimõte ei välista aga blanketseid norme (otsus nr 3-4-1-1-99, p 11), määratlemata õigusmõistete kasutamist (otsus nr 3-4-1-5-05, p 16) ega kaalutlusõiguse sätestamist (nt otsus nr 3-4-1-9-04, p 16). Vajadusel tuleb normi tõlgendada, kusjuures seadust ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks (otsus nr III-4/1-6/94, p 1). Õigusselgusetusega ei ole tegemist siis, kui tegemist on normitehnilise puudusega, mis tõlgendamise teel on ületatav (otsused nr 3-4-1-401, p 17; 3- 4-1-6-09, p 19). EKS 21. peatükis sätestatud erakonna rahastamist puudutavate normide adressaadiks ei ole keskmine Eesti inimene, vaid konkreetsel juhul aktiivselt poliitikas osalev erakond. Nende normide adressaadilt, sh kaebajalt, on mõistlik eeldada erakonna rahastamist puudutavate õigusaktide piisavat tundmist, vajadusel ka oskust leida ja kasutada normidest täpsemaks arusaamiseks abimaterjale, näiteks eelnõu seletuskirja ja seal viidatud dokumente või eelnõu menetlust puudutavaid stenogramme. Kohus möönab, et keelatud annetuse mõiste ja selle tagasinõudmise kord võiks olla EKS-s reguleeritud selgemalt ja täpsemalt. Ent nagu Riigikohus märkis otsuses nr 3-4-1-3-07 (p 50) erakondade rahastamise kontrolli regulatsiooni hinnates – igasugune ebatäiuslikkus ei ole põhiseaduse vastane. Käesolevas asjas on võimalik seaduse mõningane ebatäiuslikkus ületada normide tõlgendamise ja määratlemata õigusmõistete sisustamise teel. 12. 30.06.2015 kohtumäärusega kohaldas kohus haldusasjas esialgset õiguskaitset ja peatas ERJK 14.05.2015 ettekirjutuse nr 53 täitmise kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata ning HKMS § 249 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus,

8

kohustus ja keeld kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Et kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus kohtuotsuse resolutsioonis kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse jõustumisega. 13. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja kanda. Noortekogu menetluskulud jäävad Noortekogu enda kanda HKMS § 108 lgte 1 ja 8 alusel.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. ERJK palub kaebajalt välja mõista menetluskulu 2160 eurot (tl 134-138). ERJK põhjendab tasulise õigusabiteenuse kasutamist järgmiste asjaoludega: ERJK ei ole tavapärane valitsusvõi riigiasutus; ERJK-l on vaid kaks töötajat, kelle puudub vajalik haridus ja kogemus kohtuasjades esindamiseks; Riigikogu kantselei juriste ei saa kasutada, sest nende töökoormus ei võimalda täiendavate kohtuasjadega tegelemist ning annetuse teema väljub nende põhitegevusest. Riigikohtu praktikas (vt selle ülevaade Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-12, p 29) on rõhutatud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras. Kohus leiab, et ERJK menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks olevad küsimused ei välju ERJK põhitegevusest. ERJK ülesandeks on kontrollida EKS nõuete täitmist (§ 1210 lg 1) ning alates 01.04.2014 on tema ülesandeks ka nõustada erakondasid erakonna rahastamise küsimustes (§ 1210 lg 11). Kohus on eespool leidnud, et ERJK ülesanded hõlmavad keelatud annetuse mõiste sisustamist ja vajadusel erakonnale või selle liikmele asjakohase ettekirjutuse tegemist. ERJK kui haldusorgani tehtavad ettekirjutused peavad vastama haldusakti üldistele nõuetele ja ettekirjutuse esemeks olevate küsimuste piires peab ERJK suutma advokaadi abita oma seisukohti kaitsta ka halduskohtumenetluses. Käesolevas asjas tõusetunud põhiseaduslikkuse küsimus (õigusselguse põhimõtte järgimine) ei ole olemuselt keerukas, sest puudutab ennekõike ERJK põhitegevust reguleerivate normide tõlgendamist ja sisustamist. Kohtumenetluse norme puudutavalt on halduskohtul selgitamiskohustus ja menetlusnormide aspektist vaadatuna on käesolev kohtuvaidlus pigem lihtne. ERJK asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei (EKS § 1210 lg 9), mille koosseisu kuulub õigusja analüüsiosakond. Nimetatud osakonnal on muu hulgas Riigikogu juurde moodustatud organite nõustamise ja kohtus esindamise funktsioon (vt http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Õigus-jaanalüüsiosakonnapõhimäärus.pdf). Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ERJK võis küll välist õigusabi kasutada, kuid selle kulude kaebaja kanda jätmine ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik