3-15-6/22 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-15-6 Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti poolt tahvelarvuti Sony Xperia Tablet rikkumisega tekitatud varalise kahju summas 489,96 euro hüvitamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Resolutsioon 1. Jätta XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 02.11.2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinnas Paldiski mnt ja Humala tee ristis peeti 30.07.2014 kriminaalasja nr 14260102000 menetluse raames kinni XXX. Kinnipidamise hetkel viibis Sergei Smirnov sõiduautos Honda Civic (reg.märk 304MGI) kaassõitja istmel. Kinnipidamise viisid läbi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo operatiivkeskuse kiirreageerimistalituse kiirreageerijad. Kinnipidamise hetkel oli XXX süles tahvelarvuti, mille ümber olid paksust materjalist kaaned ning mobiiltelefon Samsung. Kinnipidamise käigus kukkus tahvelarvuti XXX sülest asfaldile.

2. 24.10.2014 esitas XXX lepinguline esindaja Monica Meristo Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuurile kahjunõude, mille kohaselt XXX ülekuulamisel 22.10.2014.a. olevat selgunud, et tahvelarvuti on katki. Tahvelarvuti olevat ostetud Smirnovi poolt 21.02.2014 (samal päeval Smirnov vabanes vanglast) ja selle väärtuseks olevat 489,96 eurot. PPA jättis oma 02.12.2014 otsusega nr 2.1-3/173870-3 kahjunõude rahuldamata, sest XXX varalise kahju tekkimine ja selle suurus on nõuetekohaselt tõendamata, politseiametnike tegevus 30.07.2014 XXX kahtlustatavana kinnipidamisel kriminaalasja menetluse käigus oli

õiguspärane, kohane, vajalik ja proportsionaalne. Seega puudus XXX väidetavalt tekkinud varalise kahju hüvitamiseks seadusest tulenev alus.

3. 02.01.2014 esitas Tartu Vanglas vahistatuna viibiva isiku XXX volitatud esindaja Monica Meristo Tartu Halduskohtusse kaebuse PPA vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 489,96 eurot.

4. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2015 määrusega rahuldamata XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu summas 15 euro tasumiseks tähtaja 5 päeva kohtumääruse jõustumisest arvates. 12.01.2015 esitati Tartu Halduskohtule maksekorraldus kaebuselt riigilõivu summas 15 euro tasumise kohta. 12.01.2015 võttis Tartu Halduskohus oma määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebuse kohaselt 30.07.2014 toimunud kinnipidamise käigus kukkus XXX maha tahvelarvuti Sony Xperia Tablet, mille tulemusena muutus tahvelarvuti kasutuskõlbmatuks. Asjaolu, et tahvelarvuti on katki, selgus kaebajale ülekuulamise käigus 22.10.2014. Kuna kaebajale kinnipidamisel tõlki ei võimaldatud, siis puudus tal võimalus esitada kahjunõuet varem. Kaebaja esindaja leiab, et S. Smirnovi kinnipidamisel polnud vaja kasutada meetmeid, mida kasutati. Isik istus autos ja mängis tahvelarvutiga ning polnud kellelegi ohtlik.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Vastustaja leiab, et kaebajale väidetavalt tekkinud varalise kahju hüvitamiseks puudub seadusest tulenev alus, sest väidetav kahju tekkis politseiametnike õiguspärase tegevuse käigus ning kannatanu eriline kohtlemine (tema suhtes vahetu sunni kasutamine kahtlustatavana kinnipidamisel) oli lubatav nii kriminaalmenetluse seadustiku kui ka korrakaitseseaduse alusel ning seda tegevust ei ole seadusega ettenähtud korras vaidlustatud. Vastustaja on seisukohal, et XXX kaebuse rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus, kaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Vaidlust ei ole selles, et 30.07.2014 peeti Tallinnas Paldiski mnt ja Humala tee ristis kriminaalasja nr 14260102000 menetluse raames kinni XXX, kes viibis sõiduautos Honda Civic (reg.märk 304MGI) kaassõitja istmel. Kinnipidamise viisid läbi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo operatiivkeskuse kiirreageerimistalituse kiirreageerijad. Kinnipidamise hetkel oli XXX süles tahvelarvuti, mille ümber olid paksust materjalist kaaned ning mobiiltelefon Samsung. Kinnipidamise käigus kukkus tahvelarvuti XXX sülest asfaldile.

8. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis PPA sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalitus Meristo Õigusbüroo poolt 24.10.2014 laekunud kahjunõudes kajastatud juhtumi asjaolusid, mille kohta vormistati kontrollmenetluse kokkuvõte (tl 27-29). Nimetatud kokkuvõttes möönab sisekontrollibüroo ametnik, et XXX kinnipidamise käigus võis kahjustada saada temale kuuluv tahvelarvuti, kuid samas on ta seisukohal, et politseiametnikel pole alati võimalik vältida isikute kinnipidamisel kahju tekkimist.

Asjaolu, kas arvuti purunes kukkumise tagajärjel või oli see enne katki, ei osanud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo ametnikud kahjunõude menetlemise ajal öelda.

9. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 217, mille lg 3 kohaselt kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid (p 3) või ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada (p 4). KrMS § 2172 kohaselt on menetlustoimingute ja kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisel politseil õigus kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses (KorS) ja teistes seadustes sätestatud korras. KorS § 74 lg 1 sätestab, et vahetu sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. KorS § 76 lg 2 sätestab, et vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Kaebaja kinnipidamise asjaolude suhtes läbiviidud kontrollmenetluse kokkuvõttest (tl 27-29) nähtuvalt arvestavad politseiametnikud isiku kinnipidamisel paljude asjaoludega - isiku taust ja ohtlikkus, kinnipidamise aeg ja koht, asitõendite säilimise tagamise vajadus, kõrvaliste isikute ohutus jne. Kõikide asjaolude hindamisel valitakse kinnipidamise viis. S. Smirnovi kinnipidamist teostanud politseiametnike väitel oli kahtlustuse kohaselt tegemist kuriteoga, mis oli toime pandud grupis. Vältimaks teiste kuriteokaaslaste informeerimist, võimalike asitõendite hävitamist ja võimalikku kõrvalehoidmist kriminaaluurimisest peeti vajalikuks XXX kiiresti kinni pidada. Samuti võeti kinnipidamisel arvesse XXX kriminaalset minevikku. Seega oli menetlustaktikaliselt vajalik Sergei Smirnov allutada menetlustoimingutele ootamatult, et ta ei saaks võimalikke tõendeid mõjutada, hävitada või oma tegevusega takistada kriminaalmenetluse läbiviimist. Kontrollmenetluse tulemusel leiti, et XXX peeti PPA ametnike poolt kriminaalasja nr 14260102000 raames kinni KrMS § 217 lg 2 p 3 ning lg 3 p-de 3 ja 4 alusel ning XXX sõiduautost väljatoomisel kasutati vahetut sundi kooskõlas KorS §-de 75, 76 ja 78 nõuetega. Seega oli XXX kinnipidamisel olemas õiguslik alus ja vahetu sunni asjakohatut või ülemäärast kasutamist politseiametnike poolt kinnipeetava suhtes kontrollmenetlusega ei tuvastatud.

10. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitati süüdistusakt kaebajale 31.12.2014. Tähtajatu volikirja Monica Meristole on XXX andnud 05.08.2014, seega võinuks kaebaja või tema esindaja esitada prokuratuurile kaebuse tema suhtes läbiviidud menetlustoimingu peale, kuid kohtule teadaolevalt seda ei tehtud.

11. Kaebuse kohaselt oli kaebaja suhtes teostatud kriminaalmenetluse toimingu teostamisel kasutatud meede – vahetu sunni rakendamine – mittevajalik ja alusetu. Kohus nõustub selles vastustajaga, et politseiametnike poolt kriminaalmenetluse toimingu teostamisel kasutatud meetme õiguspärasuse hindamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eesti Vabariigis on kriminaalmenetlus reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes. Kohus toetub selles osas Riigikohtu Üldkogu (RKÜKo) 31.08.2011 otsuse nr 3-3-1-35-10 p-le 52. Kohus on seisukohal, et halduskohtul puudub pädevus hinnata kriminaalasja kohtueelses menetluses kaebaja suhtes rakendatud meetme õiguspärasust. 12. Kohtule ei ole usutav kaebaja väide, et alles 22.10.2014 toimunud ülekuulamisel ilmnes kaebajale, et tahvelarvuti on katki. Väide, et kuna talle tõlki varem ei võimaldatud, siis puudus tal võimalus esitada kahjunõuet varem, on paljasõnaline ja ei vasta tõele ning asjas kogutud materjalidele.

Asja materjalidest nähtuvalt koostas politseiametnik H.-L. Int 30.07.2014 XXX kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ning kahtlustatava elukoha läbiotsimisprotokolli. H.-L. Int tutvustas XXX nimetatud protokolle ning protokollide tutvustamise käigus vesteldi eesti keeles. XXX luges läbi oma õigused ja kohustused, tema käest küsiti täiendavalt üle, kas need on talle arusaadavad ning seda kinnitas S. Smirnov ka oma allkirjaga. 30.07.2014 on XXX esitatud tutvumiseks ka tema elukoha läbiotsimisprotokoll, mille märkuste ja avalduste juures on XXX poolt kirjutatud omakäeliselt eesti keeles „Ei ole. Eesti keelt valdan sõnas ja kirjas tõlki ei vaja“ ning lause lõpus on XXX allkiri. Samuti tutvustati 30.07.2014 enne läbiotsimisprotokolli vormistamist XXX Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.07.2014 läbiotsimisemäärust tema elukoha Tallinn, Mahtra 23-38 läbiotsimise kohta, millele on XXX 30.07.2014 andnud allkirja ning tema poolt on lisatud lause „Määrus arusaadav, tõlki ei soovi“. Kõik eelnimetatud toimingute protokollide tutvustamised teostati üksteise järel samal päeval, isik valdas eesti keelt nii kõnes kui ka kirjas. Isik ei taotlenud tõlgi osavõttu, mis isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis jäi märkimata, küll on see XXX poolt kirja pandud tema elukoha läbiotsimisprotokollis, mille tutvustamine toimus vahetult pärast talle tema kahtlustatavana kinnipidamise protokolli tutvustamist. Ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollis kinnipeetu avalduste ja taotluste ning märkuste juures on märge „Ei ole“, mille järel XXX allkiri. Tõlki protokolli tutvustamise juures osalenud ei ole. Kohtueelse uurimise jooksul on XXX üle kuulatud kolmel korral, 31.07.2014, 06.08.2014 ja 22.10.2014 ning kõigi ülekuulamiste juures on viibinud tõlk. Viimasel ülekuulamisel 22.10.2014 kirjutas S. Smirnov peale õiguste ja kohustustega tutvumist omakäeliselt eesti keeles „Õigused ja kohustused on mulle arusaadavad“ ning protokolli lõppu „Valdan eesti keelt kõnes ja kirjas“. 04.08.2014 osales XXX sündmuskoha vaatlusel Tallinna linnas Peterburi tee 94 juures, ning vormistatud protokoll esitati talle tutvumiseks, kuhu XXX on omakäeliselt kirjutanud „Protokoll läbi loetud ja aru saadav“, märkused tõlgi osalemise või mitteosalemise soovist puuduvad. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja kontrollmenetluse kokkuvõttes. Samas ei ole ka üheski dokumendis märget tahvelarvuti seisukorra kohta.

13. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebajale väidetavalt tekkinud varalise kahju hüvitamiseks puudub seadusest tulenev alus, sest väidetav kahju tekkis politseiametnike õiguspärase tegevuse käigus ning kannatanu eriline kohtlemine (tema suhtes vahetu sunni kasutamine kahtlustatavana kinnipidamisel) oli lubatav nii kriminaalmenetluse seadustiku kui ka korrakaitseseaduse alusel ning seda tegevust ei ole seadusega ettenähtud korras vaidlustatud. Seega jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

14. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik