4-15-4125/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr. 4-15-4125

10.septembril 2015 XXX Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju ja Kaebuse esitanud isiku L.I Isikukood: XXX Elukoht: XXX XXX Töökoht XXX Kaitsja Ott Lepmets

Vaatas 13.08.2015, 07.09.2015 avalikul kohtuistungil läbi L.I kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Omar Askileiskiri 13.05.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,14,010872 tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Omar Askileiskiri 13.05.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,14,010872 kohaselt L.I 16.08.2014 kell 12:23 Harju maakonnas XXXas Kaarli pst 3 juhtis mootorsõidukit, ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda eespoolse takistuse ees, mida juht pidi nägema. Antud nõuete rikkumise tõttu sõitis tagant otsa eest peatunud sõidukile Honda, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le №rdea Finance Estonia ja AS-le DNB Pank. Liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi enne kui politsei polnud sündmuskohal välja selgitanud liiklusõnnetuse

asjaolusid. Alkoholisisaldus ühe ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,48 mg/l. Rikkus

liiklusseaduse § 50 lg 3p1 ja § 169 lg 7 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi. L.I-le määrati karistuseks liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja liiklusseaduse § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. L.I-le määrati karistuseks liiklusseaduse § 226 lg 1 järgi rahatrahv 150 trahviühikut s.o

600 eurot ja liiklusseaduse § 226 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks L.I vaidlustas 13.05.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,14,010872 paludes otsus osaliselt tühistada ja osaliselt menetlus lõpetada s.o liiklusseaduse § 226 lg 1 järgi. Liiklusseaduse § 223 lg

1 järgi palub vähendada rahatrahvi ja määrata tasumine ositi ja tühistada lisakaristus. Väärteoprotokollis puudub liiklusseaduse § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo lühikirjeldus, s.t puuduvad faktilised asjaolud. Nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud isiku õigusi ja menetlusnorme. Isik tarvitas pärast avariid arsti poolt väljakirjut Alkoholi tarbimise tunnused said tekkida ravimit manustamise tulemusena. LS 223 lg 1 järgi määratud karistus on ebaproportsionaalne ja lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Isikul puuduvad kehtivad karistused.

Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik L.I, tunnistajad XXX XXX, XXX, XXX

2

Kohus uuris järgmisi dokumente:

- Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid ( lk 1-21)

- väärteoprotokoll (lk 36-37);

- indikaatorvahendi kasutamise protokollid (lk 22-23);

- tõendusliku alkomeetri väljatrükk (lk 24);

- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 25-26);

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 27);

- sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 28)

- päring ja vastus (lk 30-31);

- ettekanne (lk 32);

- vastuväited kindlustusandjale (lk 38-41)

- väärteootsus väärteoasjas nr 2317,15,006775 (lk 42-43);

- karistusregistri õiend (lk 44);

- kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 1-17);

- ravimi infoleht (kohtutoimik lk 40);

- PPA juhtumi väljavõte (kohtutoimik lk 41)

Kohus kuulas telefonikõnede helisalvestusi.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku

seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Kaebuse esitaja kaitsja muutis kohtuistungil senist seisukohta ja vaidlustab otsuse tervikuna

sisuliselt väites, et kaebaja ei ole talle süüks arvatud väärtegusid toime pannud ja palub väärteomenetlus lõpetada.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, väärteootsusega on määratud

õige ja õiglane karistus. Isik on väärteod toime pannud. Puudub vaidlus, et kaebaja tarvitas alkoholi, mis oli siis ravimi kujul, peale liiklusõnnetust ja enne asjaolude väljaselgitamist. Seda on

ka kaitsja möönnud ja kinnitanud kaebaja ise. Olles ära kuulanud kõnesalvestuse, ei leia kohtuväline menetleja, et kaebaja elu kuidagi ohus oleks olnud. Kaebaja on lõbusas, rahulikus meeleolus ja mitte miski ei viita sellele, et kaebaja elu oleks kuidagi ohus. Menetlusalune isik rikkus LS § 226 lg 1 nõudeid ja selle eesti tuleb isikule määrata ka karistus. Teine sõiduk oli kaebajale etteaimatav takistus. Teine sõiduk seisis ja nagu ka Riigikogus on öelnud kui tõesti sõita ei saa, sõitmine on takistatud, kui sõitmise tulemusena tekiks liiklusõnnetus, tuleb seisma jääda. Kaebaja on ise ka oma rikkumist eelnevalt korduvalt tunnistanud. Kaebaja on toime pannud kaks

väga rasket rikkumist. Tegemist ei ole selliste rikkumistega, mis oleks kerged või puuduks menetlushuvi, ei ole ühtegi alust otstarbekusega lõpetamiseks. Menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema töö sõltuks juhtimisõigusest, menetlusalust isikut on varasemalt karistatud KarS § 424 järgi, seega menetlusalune isik teadis väga hästi, millised on tagajärjed. Süüdistus on esitatud õigesti, kvalifitseeritud õigesti ja rikkumiste eest on määratud õiged ja proportsionaalsed karistused. Palub jätta kaebus rahuldamata.

3

Kaitsja on seisukohal et L.I suhtes tuleb väärteomenetlus LS § 226 lg 1 järgi lõpetada.

Isikule heidetakse ette, et ta on sündmuskohal tarvitanud alkoholi, kuid politseiametnikud kinnitavad, et sündmuskohal ei olnud mitte midagi, mis sellele viitaks. Isiku tervislik seisund oli sel perioodil väga halb, mistõttu ta tarvitas erinevaid ravimeid. Isik ei tarvitanud mitte alkoholi, vaid alkoholi sisaldanud ravimit. Ravimi tarvitamine pärast õnnetust oli hädavajalik, kuna isik tundis end väga halvasti. Väärteomenetlus tuleb lõpetada ka LS § 223 järgi. Isikule heidetakse ette LS § 50 lg 3p1 nõuete rikkumist. Autod liikusid ummikus 3-5 km/h, ei ole võimalik sõita veel

aeglasemalt. Diiselmootor sureks aeglasemal käigul välja. Liiklusõnnetuse võis põhjustada

menetlusaluse isiku tervislik seisund ja mitte sõidukiiruse valik. Alternatiivselt taotleb väärteomenetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1p1 alusel, samuti ühe alternatiivine lisakaristuste tühistamist ja põhikaristuste vähendamist.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Annika Lepamaa koostas 23.04.2015 väärteoprotokolli nr AB1312593 väärteoasjas nr 2302,14,010872 selle kohta, et 16.08.2014 kell 12:23 Harju maakonnas XXXas Kaarli pst 3 juhtis mootorsõidukit

Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX, ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda eespoolse takistuse ees, mida juht pidi nägema. Antud nõuete rikkumise tõttu sõitis tagant otsa eest peatunud sõidukile Honda, põhjustas

liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le №rdea Finance Estonia ja AS-le DNB Pank. Liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi enne, kui politsei polnud sündmuskohal välja selgitanud liiklusõnnetuse asjaolusid. Alkoholisisaldus ühe ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,48 mg/l. Rikkus liiklusseaduse § 50 lg 3p1 ja § 169 lg 7 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi. Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Kaitsja väide, et väärteoprotokoll ei kajasta kõiki süütekooseisu olulisi asjaolusid, mis on kajastatud otsuses, on ümber lükatud väärteotoimikus lk 36-37 oleva väärteoprotokolliga, kus on

kajastatud kõigi L.I-le inkrimineeritavate väärtegude kirjeldus. Kuivõrd kogu

väärteokirjeldus ei ole mahtunud protokolli ühele lehele, on võetud kasutusele ka lisaleht. L.I kinnitas kohtuistungil ise, et lisalehel olev allkiri on tema allkiri. Seega oli menetlusalune

isik teadlik, et väärteoprotokoll koosneb kahest lehest. L.I ütluste kohaselt temal väärteoprotokolli lisalehte ei ole. L.I enda allkiri kinnitab, et talle on tutvustatud kogu väärteoprotokolli. Juhul kui L.I oli oma protokolli koopia ühe lehe kaotanud või kaasa võtmata unustanud, oli tal õigus ja võimalus küsida uus väärteoprotokolli koopia.

Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et tema sõitis oma autoga Nissan tagant sisse ees seisma jäänud Hondale. Vaidlus puudub selle üle, et kokkupõrge toimus ja Nissan X-Trailile ja Honda Accordile tekitati varaline kahju. Honda Accord kuulub AS-le №rdea Finance ja Nissan X-Trail

kuulub AS DNB Liisingule. Nimetatut kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll ning tunnistaja

XXX selgitas ka kohtuistungil, et Honda Accord kuulus AS-le №rdea liising ja L.I ei vaidlustanud asjaolu, et Nissan X-Trail kuulub AS-le DNB Pank.

Menetlusaluse isiku L.I ütlustega ja tunnistajate XXX XXX, XXX, R.XXX ütlustega

on tõendatud asjaolu, et 16.08.2014.a kell 12:23 paiku XXXas Kaarli pst 1 juures toimus liiklusõnnetus, milles osalesid L.I Nissan X-Trail reg.nr XXX juhina ja XXX Honda Accord reg.nr XXXjuhina. XXX kinnitab, et kokkupõrke tagajärjel oli Honda Accordi põrkeraud

täiesti vigastatud, samuti oli kahjustatud vasak tiib, pagasiruumiuks ja tagatuli. Sündmuskoha

vaatlusprotokolli kohaselt on kahjustatud Honda Accordi tagaosa ja Nissan X-Traili esiosa.

Fototabelitelt 8-18 on samuti näha, et Nissan X-traili esiosal on vigastused nii kriiped kui muljumisjäljed. Fototabelitel 32-38 on näha vigastused Honda Accordi tagaosal, pagasiruumi luugil, tiival, stangel ja tulel. Seega on tuvastatud Nissan X-Trailile ja Honda Accordile kahjustuste tekkimine.

4

LS § 2 p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuna autode kokkupõrge toimus teel liikudes ja selle tagajärjel said autod kahjustada ja seeläbi tekitati AS-le DNB Pank ja AS-le №rdea Finance varaline kahju, oli tegemist liiklusõnnetusega.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. Käesolevas väärteoasjas on Nissan X-Traili ja Honda Accordi omanikeks vastavalt AS DNB Pank ja AS №rde Finance. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandatele isikutele s.o AS-le DNB Pank ja AS-le №rdea Finance.

Kaitsja on seisukohal, et L.I ei ole rikkunud LS § 50 lg 3p1 nõudeid. Autod liikusid

ummikus 3-5 km/h, ja ei ole võimalik sõita veel aeglasemalt. Diiselmootor sureks aeglasemal käigul välja. Seega ei põhjustanud liiklusõnnetust vale sõidukiiruse valik. Liiklusõnnetuse võis põhjustada menetlusaluse isiku tervislik seisund.

Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. LS § 50 lg 3p 1 sätestab, et juht peab sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki

eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette nägema

vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Menetlusalune isik on nimetatud LS kohustust rikkunud.

Tunnistaja XXXütluste kohaselt sõitis mööda Kaarli pst vabaduse väljaku suunas. Tee ahenes, sest oli trammiteede remont Vabaduse väljakul. Sõitis äärmises vasakus reas otse, liikumine oli väga aeglane 5-10 km/h. Sel hetkel seisis kui järsku tundis tagantpoolt lööki. Väljus autost, taga seisva sõiduki Nissan juht istus autos ja tegi ettepaneku, et istuks tema autosse. Istus kaasreisija kohale.

Aavo tunnistas süüd ja oli nõus paberid vormistama. Aavo otsustas ise politseisse helistada. Politsei ütles, et ei liiguks paigalt kuni on omavahel akti koostanud. Umbes kahe minuti möödudes tuli tagantpoolt politsei. Istus Aavo kõrval autos kuni politsei saabumiseni, kes pani neid puhuma.

Aavo viidi jaoskonda kaasa. Aavot alkoholi tarvitamas ei näinud. Aavo kokutas natuke. Ei kuulnud, et Aavo oleks küsinud luba ravimeid võtta. Avariigrupp tuli siis kui politsei tuli Aavoga tagasi. Andis ütlused siis, kui politsei tuli teist korda sündmuskohale.

L.I ütluste kohaselt sõitis Ädala 4F enda töökohast koju Kentmanni tänavale. Liiklusummik algas Kristiine ristmikult. Kaarli pst liiklus oli väga aeglane. Väljas oli teederemont olnud, asfalt oli krobestamata. Väljas oli ka vihm. Mingil hetkel sõitis tagant sisse, ei oska öelda miks. Oli närvis, sest oli saanud teada, et peab minema operatsioonile. Võis pabinas kokutada. Võttis See on ravim, mis väga kiiresti rahustab. Võib seda pidevalt tarvitada suuremas koguses, kui teised inimesed, sest tema organism talub seda. Võttis ravimit pärast otsasõitu tunde

järgi. Kaebajaga tegeles naispolitseinik, kes lubas tal ravimit võtta. Naispolitseinik tuli

sündmuskohal 2-3 minuti pärast kui oli helistanud. Indikaatorvahendisse palus puhuda naispolitseinik. Enne kokkupõrget oli võtnud ravimit 1-1,5 tundi 1 supilusikas. Arst ei ole otseselt keelanud ravimit võttes autot juhtida. Kui politsei tuli, alustati kaebajast, ei mäleta kus teine juht oli. Oli nõus minema täpsustavale kontrollile. Naispolitseinik tuli jaoskonda kaasa. Peale seda

toodi ta sündmuskohale tagasi. Võttis ravimit pärast esimest puhumist. Teadis, et valocordin diazepam sisaldab alkoholi. Tilgutas seda pudelist keelele. Pärast õnnetust tundis, et on hirm elule, seepärast võttis ravimit. Töökohustused eeldavad juhilubade olemasolu. 16.08.2014 McDonald`sis ei käinud.

5

Eeltsiteeritud menetlusaluse isiku L.I ja tunnistaja XXXkokkulangevad ütlused kinnitavad, et vahetult enne kokkupõrget oli Kaarli pst-l liiklusummik ja autod liikusid väga aeglaselt. Tunnistaja XXXi ütlused kinnitavad, et tema seisis oma autoga hetkel kui L.I oma autoga tema autole otsa sõitis. On üldteada asjaolu, et liiklusummikus ei liigu autod alati ühtlaselt

ja pidevalt, et esineb seisakuid ja edasiliikumisi meeterhaaval. Kuivõrd L.I ütlustest nähtub, et ta ei oska öelda, miks ta teisele autole otsa sõitis, siis võib sellest järeldada, et L.I ei jälginud liiklust tähelepanelikult, ta ei arvestanud, et ummikus on autod tihedalt koos ja, et iga hetk võib eesolev auto takistuse tõttu peatuda, mistõttu oleks ka tema sunnitud peatuma.

Kaitsja väide, et liiklusõnnetuse võis põhjustas L.I tervisehäire ei ole asjakohane ja seda ei kinnita teised väärteoasjas uuritud tõendid. Liiklusseaduse § 33 lg 2p1 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. L.I ütlustest ei nähtu, et ta sõitu alustades või vahetult enne kokkupõrget oleks end halvasti tundnud. L.I ütlustest nähtub, et ta tundis end halvasti peale kokkupõrget, mistõttu tarvitas ravimit. Enne seda oli ta ravimit tarvitanud 1-1,5 tundi varem. L.I enda ütlused ei kinnita, et vahetult enne kokkupõrget oleks tal olnud terviseriket. Samuti puuduvad võimaliku terviserikke kohta muud tõendid.

Asjakohane ei ole ka kaitsja väide, et kuna menetlusalune isik sõitis kiirusega 3-5 km/h ja diiselmootoriga autoga ei saagi aeglasemalt sõita, sest mootor sureks välja, siis ei olnud L.I

võimalik rikkuda LS § 50 lg 3p1 nõudeid. On üldteada asjaolu, et linnaliikluses liigub palju diiselmootoriga autosid, mille juhid suudavad autosid peatada kas ristmikul, foori keelava tule korral või muul vajalikul juhul. Ka diiselmootoriga autot on võimalik peatada või jätta seisma nii, et mootor ei seisku. Ja juhul kui mootor seiskuks, on võimalik autot alati uuesti käivitada. L.I ei ole kordagi öelnud, et tal oleks olnud probleeme auto peatamisega või, et auto pidurid ei töötanud. L.I enda ütlustest nähtub, et ta mõtles roolis olles enda tervise probleemidele.

Seega nähtub L.I enda ütlustest, et ta ei keskendunud autot juhtides liiklussituatsiooni jälgimisele, millest võib järeldada, et ta ei jälginud piisavalt hoolikalt ees sõitnud auto liikumist ja selle liikumiskiiruse muutumist kuni seisma jäämiseni, mis oli tingitud liikluse üldisest aeglasest

voolust, ehk ummikust. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, et teeolud või muud asjaolud oleks takistanud L.I jätta sõidukit seisma.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-80-12 märkinud, et eespoolse nähtavusulatuse all tuleb mõista juhi võimekust tuvastada tee nähtavuse ulatus pärisuunas. Loomulikult sõltub see paljudest teguritest, näiteks juhi sõidukogemustest ja oskustest, tema silmade seisundist, nägemiseks kasutatavatest abivahenditest, ilmastiku- ja valgustustingimustest ja ka teistest võimalikest nägemist piiravatest

teguritest. On selge, et ilma selliseid, igas konkreetses liiklussituatsioonis erinevaid tegureid arvestamata ei saa juht valida sõidukiirust, mis arvestades reaktsiooniaega ning pidurdusteekonda

tagaks sõiduki õigeaegse peatamise. Näiteks sõites pimedal ajal tuledega, peab juht hindama

valgustatava teelõigu pikkust (vajadusel ka muid tegureid) ning vastavalt sellele valima sõidukiiruse. Olukorras, kus esinevad ekstreemsed ilmastikuolud ja nähtavus on olulisel määral piiratud, tuleb valida väiksem sõidukiirus kui tavatingimustes - st sõidukiiruse valikul peab juht hindama, kas ta suudab peatuda sellistes oludes teel oleva mis tahes etteaimatava takistuse ees.

Etteaimatava takistuse all aga tugeb mõista igasugust (ka ootamatut) tõket teel, millest ei ole

võimalik mööda põigata, vaid mille ees tuleb peatuda. Sellisteks tõketeks võivad olla nii teel

asetsevad objektid kui ka tee enese seisund (nt varisenud sild, ärauhutud teekate või -tamm). Erinevalt ootamatust takistusest on etteaimamatu takistus selline, mille ettekujutamist ei saa juhilt

tema hoolsuskohustuse raames nõuda. Siinkohal rõhutab kriminaalkolleegium, et juhi hoolsuskohustus kasvab võrdeliselt sõidutingimuste halvenemisega ja võib teatud juhtudel ulatuda nõudeni sõiduk peatada. Seetõttu ei nõua LE § 123 nõuete (selle paragrahvi sisu vastab LS § 50 lg 3 p1 sisule) rikkumise

tuvastamine selle väljaselgitamist, milline oleks konkreetses liiklussituatsioonis olnud ohutu

6

sõidukiirus. Oluline on see, et juhi poolt valitud sõidukiirus ei võimalda tal eespoolse nähtavusulatuse piires peatada oma mootorsõidukit mis tahes etteaimatava takistuse ees.

Antud juhul nägi L.I, et tema ees liikusid teised sõidukid, tema ise ja tunnistaja XXX on kinnitanud, et liiguti ummikus, seega pidi L.I-le olema etteaimatav, et ummikus võib ees liikuv auto seisma jääda, mistõttu pidi ta ka ise olema valmis vajadusel oma mootorsõidukit seisma jätma.

Kohus ei tuvastanud et tunnistaja XXXkäitumises oleks esinenud asjaolusid, mis oleks põhjustanud kokkupõrke. Asjaolu, et isik liiklusummikus liikudes auto edasiliikumise võimatuse korral seisma jätab, on igati õiguspärane käitumine.

Antud kaasuse kontekstis on oluline asjaolu ja nagu ka kohus eelnevalt on jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik L.I ei arvestanud sõidukiiruse valikul liikluse tihedust ning muid teeolusid ning ei suutnud seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires LS § 50 lg 3 p1 mõttes ning toimus kokkupõrge.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et L.I rikkus enda tegevusega LS § 50 lg 3 p1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on L.I

täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust jättes mingi

ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta

kohustatud. Tulenevalt LS § 50 lg 3p 1 peab juht sõidukiiruse valikul arvestama ümbritseva

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Selle nõude

järgimine võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Seega, kui L.I oleks olnud hoolikas ning oleks hinnanud liiklussituatsiooni asjaolusid

tähelepanelikumalt ja hoolikamalt ning oleks liiklusummikus arvestanud võimalusega, et otsasõidu vältimiseks tuleb vajadusel ka auto seisma jätta, siis ei oleks tema juhitud sõiduk kokku põrganud sõidukiga Honda Accord. Seega pani menetlusalune isik L.I väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. L.I on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada paragrahvi lõikes 1

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühes kuust kuni kolm kuuni.

7

Kaebajale LS § 223 lg 1 järgi määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele

hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt karistusregistrist (lk 44) on menetlusalust isikut varem liiklusalaste rikkumiste eest kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Tegemist ei ole esmakordse

liiklusalase õigusrikkumisega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tekitatud kahju suurust ja L.I enda

suhtumist toimepandud teosse. Menetlusalune isik ei ole oma süüst aru saanud. Kohtuväline menetleja otsuse kohaselt ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Ka

kohus ei tuvastanud väärteomenetluse käigus L.I karistust kergendavaid asjaolusid.

Kõigest eelnevast johtuvalt on kohtu hinnangul L.I-le mõistetud rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast igati põhjendatud ning vastavuses süü suurusega. Arvestades karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke peab kohus võimalikuks tühistada lisakaristus liiklusseaduse § 223 lg 2 järgi, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada liiklusseaduse § 223 lg 2 järgi lisakaristuse määramise osas. Kohus leiab, et keskmise põhikaristusega karistatud L.I puhul võib esmakordse liiklusõnnetuse põhjustamise eest jätta lisakaristuse kohaldamata. Samuti peab kohus põhjendatuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ning kohustada L.I tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

LS § 169 lg 7 kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist

ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja

liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit

sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.

Vaidlust ei ole asjaolus, et L.I juhtis 16.08.2014 mootorsõidukit ja sõitis teisele

mootorsõidukile tagant otsa, mistõttu toimus liiklusõnnetus. L.I ei vaidlusta tal peale

liiklusõnnetust politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetriga mõõdetud alkoholisisaldust

väljahingatavas õhus. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk, tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitavad, et L.I tuvastati peale liiklusõnnetust väljahingatavas õhus lubatud alkoholi piirmäära ületamine. 16.08.2014.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos tulemuse väljatrükiga nähtub, et 16.08.2014 kell 13:01- 13:06 mõõdeti L.I alkoholisisaldust väljahingatavas

õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF-0051 taatlustunnistus TTRC-14- 00130, mille lõplik lugem oli 0,53 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,48 mg/l.

L.I tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ületas seega ühes grammis lubatud 0,10 milligramm, mistõttu on tuvastatud, et L.I oli tarvitanud alkoholi sisaldavat vedelikku. Korrakaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 sätete kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võib joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise

protseduurile allutada ka sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses.

8

Korrakaitseseaduse § 38 lg 1 sätete kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal uuendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga,

siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat.

Korrakaitseseaduse § 38 lg 7 alusel 19.06.2014.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 87 on

kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-14-00130) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud

mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

16.08.2015.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on PPA Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna politseiametnik Hegert Heil otsustanud kõrvaldada L.I alates 16.08.2014.a kell 12:42 sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on

joobeseisundis. L.I on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 16.08.2014.a ning kinnitanud kättesaamist enda allkirjaga. Sõiduauto Nissan X-Trail on teisaldatud hoiukohta (lk 28)

Tunnistaja XXXütluste kohaselt läksid juhtimiskeskusest saadud väljakutse peale sündmuskohale, kus oli avarii ja juhid olid kohapeal. Oli tagant otsa sõit. Juhid puhusid indikaatorvahendisse ja

kaebaja näit oli positiivne. Isik nõustus tulema Kesklinna politseijaoskonda tõenduslikku

alkomeetrisse puhuma. Isik puhus samamoodi positiivse näidu ja liikusid tagasi avarii sündmuskohale Kaarli pst-l, XXX. Indikaatorvahendisse palus puhuda XXX. Oli kogu aeg kõrval kui puhuti indikaatorvahendisse või tõenduslikku alkomeetrisse. Isik ei küsinud sündmuskohal luba tarvitada ravimeid. Olid ainuke patrull sündmuskohal. Kui jaoskonnast tagasi tulid, siis oli avariigrupp kohal. Kui kaebajaga vestlesid, siis oli tunda väljahingatavas õhus alkoholilõhna. Ei olnud juttu, et ta oli tarvitanud ravimeid. Isik tunnistas et oli tarvitanud alkoholi. Sündmuskohal ei näinud midagi, mis viitaks kohapeal alkoholi tarvitamisele.

Tunnistaja Mario XXX ütluste kohaselt aid väljakutse kõrgema prioriteediga, et on Kaarli pst-l s juhtunud avarii. Võimalik, et üks juhtidest on joobes. Olid läheduses ja jõudsid kohe kohale. Avarii oli suunaga Pärnu mnt poole. Leidsid eest kaks juhti, kelle joovet kontrollisid. Kaebuse esitajal

oli joobetunnused, teine oli kaine. Oli näha, et kaebuse esitajal olid koordinatsioonihäired, aeglustunud reaktsioon. Sündmuskohale jõudes olid juhid auto kõrval. Esimesena kontrollis tunnistajat seejärel kaebajat. Nende juuresolekul ei tarvitanud L.I midagi. Väitis, et temal on arsti poolt luba tarvitada mingeid ravimeid ja need võivad põhjustada siis alkoholijoobe tunnuseid, aga politsei juuresolekul ta ei tarbinud mitte midagi. Üks politseinikest oli kogu aeg L.I kõrval. Luba kohapeal ravimeid võtta L.I ei küsinud. Nende patrull kutsus avariigrupi. Nende patrull

tegi indikaatorvahendi protokollid ja tõenduslikku alkomeetrisse puhumise. Liiklusõnnetuse

asjaoludega tegeles avariigrupp. Sündmuskohal pudeleid või muule alkoholile viitavat ei märganud.

Tunnistaja Martin Grünberg ütluste kohaselt 16.08.2014 saabuside sündmuskohale Kaarli pst.

Paarimees hakkas üle kuulama ja tunnistaja pildistas ja mõõtis, joonistas skeemi, kes kus seisis. Ei mäleta, et oleks autojuhtidega vestelnud. Väljakutse said raadio teel.

9

Menetlusaluse isiku L.I väide, et sündmuskohal viibis naispolitseinik, kes käis kaasas ka politseijaoskonnas ja kes lubas ravimeid tarvitada, on ümberlükatud teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Seda väidet ei kinnita ühegi kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlused. L.I väide naispolitseiniku sündmuskohale jõudmise ja seal viibimise kohta ei ole ka eluliselt usutav. Tunnistaja XXX ja menetlusaluse isiku kokkulangevad ütlused kinnitavad, et L.I helistas peale õnnetust ise politseisse ja kõne ajal ühtegi politseinikku kohapeal ei olnud. Seda, et L.I helistas ise politseisse, kinnitab ka kohtuistungil kuulatud helisalvestus. Kõnesalvestusel kuuldu kohaselt ei viibi kõne tegemise hetkel sündmuskohal ühtegi politseinikku. Tunnistajate XXX ja

XXX kokkulangevate ütluste kohaselt saabus politseipatrull sündmuskohale 2-3 minutit peale

telefonikõnet. Tunnistajate XXX, XXX ja XXX kokkulangevatest ütlustest nähtub, et politseipatrullis, kes sündmuskohale saabus olid XXX ja XXX. L.I enda ütluste kohaselt

saabus 2-3 minutit pärast telefonikõnet sündmuskohale naispolitseinik. Arvestades asjaolu, et XXX ja XXX saabusid sündmuskohale 2-3 minutit peale telefonikõnet ja nemad sündmuskohal

ühtegi naispolitseinikku ei näinud, ei ole eluliselt usutav, et paari minuti jooksul jõudis sündmuskohale saabuda veel mõni patrull, kes siis jõudis L.I-ga suhelda, lubada tal ravimit

tarvitada ja enne järgmise patrulli saabumist lahkuda. Ei ole eluliselt usutav, et kui üks politseipatrull on juba sündmuskohale saabunud, siis ta lahkuks avariipaigast enne kui on tehtud vajalikud menetlustoimingud või on saabunud teine patrull, kellele isikud üle antakse. L.I sõnade kohaselt käis naispolitseinik ka politseijaoskonnas kaasas. Tunnistajad XXX ja XXX seda

ei kinnita. Ka ei kinnita sündmuskohal naispolitseiniku viibimist tunnistaja XXX ütlused. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et sündmuskohal oleks liiklusõnnetuse järgselt viibinud mõni naispolitseinik, kes oleks lubanud L.I tarvitada kohapeal ravimeid. Lisaks nähtub L.I ütlustest, et ta tarvitas esimest korda ravimit kohe pärast kokkupõrget, ehk siis veel enne kui ta XXXiga suhtlema hakkas, mistõttu puudus võimalus, et mõni naispolitseinik oleks saanud talle ravimi tarvitamiseks loa anda. Kuna XXX ei näinud L.I ravimit tarvitamas ja XXX oli

tema kõrval kuni politseinike saabumiseni, sai L.I tarvitada ravimit üksnes kohe pärast

kokkupõrget ja enne XXXi tema juurde tulekut. Kohtu arvates on L.I ütlused naispolitseiniku sündmuskohal viibimise ja talle ravimite tarvitamiseks loa andmise kohta antud soovist vabaneda vastutusest.

Tunnistajate XXX ja XXX kokkulangevad ütlused kinnitavad, et alates sündmuskohale

saabumisest kuni jaoskonnast tagasi tulekuni oli üks neist kogu aeg L.I kõrval ja sellel perioodil L.I mingeid ravimeid ei tarvitanud ja nendelt selleks ka luba ei küsinud ja nemad ei ole ka lubanud ravimedi tarvitada. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et peale kokkupõrget läks istus tema L.I autosse ja oli seal kuni politseiamentike saabumiseni ning sel perioodil L.I samuti ravimit ei tarvitanud. L.I enda ütluste kohaselt võttis ta ravimit koheselt peale kokkupõrget, kuna tundis end

halvasti. Kuna kokkupõrke hetke ja tunnistaja XXXi autosse istumise vahele jääb väike ajavahemik ei ole välistatud, et L.I tõepoolest sel ajal võttis ravimit. L.I ütlused, et ta võttis ka kahe puhumise vahel naispolitseiniku nõusolekul ravimit, on ümberlükatud tunnistajate

XXX, XXX ja XXX ütlustega, mis kinnitavad, et naispolitseinikku sündmuskoha ei viibinud. Samuti kinnitavad XXX ja XXX kokkulangevad ütlused, et L.I nende juuresolekul kordagi ravimit ei tarvitanud.

L.I ütluste kohaselt ta teadis, et ravim valocordin diazepam sisaldas alkoholi. Arst lubas tal võtta suuremaid koguseid, kui tavaliselt lubatakse. L.I ütluste kohaselt tarbis ta ravimit üsna suvaliselt ja ei kontrollinud manustatavat kogust täpselt. Asjaolu, et arst lubab isikul alkoholi sisaldavat ravimit tarvitada suuremas koguses kui tavaliselt ei tähenda, et isik võib suuremas koguses alkoholi sisaldavat ravimit tarvitades autot juhtida ilma veendumata, et tema organismis ei oleks ületatud alkoholi lubatud piirmäär.

10

Valocordin diazepami infolehe kohaselt on pealkirja all oluline teave mõningate valocordin diazepami koostisainete suhtes märgitud, et ravim sisaldab 39 mahu % alkoholi. Pealkirja all autojuhtimine ja masinatega töötamine on märgitud ravi ajal valocordin diazepamiga

ärge juhtige autot. Muu hulgas on märgitud ka et toimeaine ja metaboliitide pikk

eliminatsiooniaeg organismist võib põhjustada jääknähtude esinemist isegi päras küllaldaselt pikka uneperioodi. Eeltoodust teabest nähtub, et ravimit tarvitavat isikut on igati hoiatatud sellest, et ravim sisaldab alkoholi ja autojuhtimine ravimi tarvitamise ajal on keelatud. Väljend ärge juhtige autot ei ole soovitusliku iseloomuga vaid on selge keeld. Kohtule esitatud epikriisist nähtub, et L.I käis arsti vastuvõtul 08.09.2014 s.o 23 päeva

pärast menetlusesemeks olevaid sündmuseid. Nimetatud dokumendi kohaselt tarvitas isik siis

ravimitena Amlodipini, Olimestrad ja Metoprololi. Seega ei kinnita nimetatud dokument, et

liiklusõnnetuse toimumise ajal oli L.I-le arsti poolt valocordini diazepam üldse välja kirjutatud. Samuti ei kinnita nimetatud dokument, et L.I elu oli 16.08.2015 ohus. Lk 16 olev väljavõte kinnitab, et ajavahemikul 21.07.2014-18.09.2014 on psühhiaater kirjutanud L.I-le välja diasepaami ja ravim on apteegist välja ostetud 05.08.2014. Nimetatud dokument ei kinnita, et arst oleks lubanud L.I ravimit tarvitades autot juhtida. Asjaolu, et isikule on arsti poolt kirjutatud välja alkoholi sisaldav ravim, ei tähenda automaatselt,

et isik võib ravimit manustades ka autot juhtida. Ravimi infolehes on sõnaselgelt kirjas, et valocordin diazepami tarvitamise ajal ei tohi auto juhtida ja see ravim sisaldab alkoholi. L.I kinnitas ka ise, et teadis, et ravim sisaldas alkoholi. Kui isik tarvitab alkoholi sisaldavat ravimit, siis ta teadlikult viib oma organismi alkoholi ja tema enda kohustus on veenduda, et ta auto roolis olles või liiklusõnnetuse järgselt ravimit tarvitades seejuures ei ületaks liiklusseadusega lubatud alkoholi piirmäära.

Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et asjaolu, et isik ei tarvitanud pärast liiklusõnnetust mitte alkoholi vaid alkoholi sisaldavat ravimit välistab vastutuse LS § 226 lg 1 järgi. LS § 169 lg 7 keelab alkoholi tarvitamise pärast liiklusõnnetust seni kuni politsei on selgitanud

sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Nimetatud sätte ei määratle, millisel kujul on alkoholi tarvitamine keelatud, mistõttu on keelatud igasuguste jookide, vedelike m.h ka ravimite, jms tarvitamine, mis sisaldavad alkoholi. On üldteada asjaolu, et alkohol on laiem mõiste ja see ei

tähenda ühte kindlat alkoholi liiki vaid hõlmab kõike vedelikke (kokteilid, lahjad ja kanged alkohoolsed joogid jne), mis sisaldavad suuremal või vähemal määral alkoholi.

Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et L.I elu oli kokkupõrke järgselt reaalselt ohus, mistõttu

ta oli sunnitud tarvitama alkoholisisaldavat ravimit. Tunnistaja XXX ütlustest ei nähtu, et L.I oleks vahetult pärast kokkupõrget olnud midagi sellist viga, mis oleks andnud alust arvata,

et tal on tervisega probleeme. Ainuke ebaharilik asi oli kokutamine. Kohtu arvates ei ole kokutamine selline eluohtlik tervislik seisund, mis tingiks viivitamatult alkoholisisaldava ravimi võtmist. Kui L.I oleks kokkupõrke järgselt olnud tervisega mingeid tõsiseid probleeme, oleks tunnistaja XXX seda märganud. Samas ei ole eluliselt usutav ja loogiline, et kui isikul on tõsine terviseprobleem, siis kaob see pärast ravimi võtmist „sekundiga“. XXX suhtles L.I-ga koheselt pärast kokkupõrget ja kui L.I võttis vahepeal ravimit, siis see aeg oli liiga lühike selleks, et tõsise terviseprobleemi korral oleks isiku tervis nii kiiresti paranenud. Samuti ei nähtu politseisse tehtud telefonikõnest, et L.I oleks kurtnud oma halva tervisliku seisundi üle. Pigem oli isik väga jutukas ja lõbus. L.I tunnistab kõnes, et sõitis Honda Accordile tagant otsa ning politsei

küsimusele vastab, et kiirabi ei ole kohale vaja. Kui L.I oleks end tõesti väga halvasti tundnud ja tema elu oleks ohus olnud, oleks ta ilmselgelt palunud endale kiirabi saata. Eeltoodust

tulenevalt ei ole leidnud tõendmaist, et L.I oleks tarvitanud pärast liiklusõnnetust ravimit hädaseisundis või hädaolukorras või oleks tema elu olnud reaalselt ohus.

Kuigi antud väärteoasjas uuritud tõenditest (juhtumi väljatrükist ja kõnesalvestisest) nähtub, et

kell 11:13 on helistatud politseisse ja teatatud purjus juhist, kes juhtis Nissanit

11

registreerimismärgiga XXX, puuduvad muud tõendid selle kohta, et L.I oleks juhtinud mootorsõidukit seisundis, milles ta ületas lubatud alkoholi piirmäära. L.I ütluste kohaselt tarvitas ta ravimit ka 1-1,5 tundi enne liiklusõnnetust, kuid puuduvad objektiivsed andmed selle kohta, kas ja kui palju oli enne liiklusõnnetust tema organismis ületatud lubatud alkoholi piirmäära. Kuna isik kinnitas, et jõudis pärast kokkupõrget, kuid enne politseinike sündmuskohale saabumist tarvitada alkoholisisaldavat ravimit, tuleb kahtlused tõlgendada isiku kasuks ja asuda seisukohale, et isik manustas alkoholi sisaldavat vedelikku alles pärast liiklusõnnetuse toimumist.

Eelnevast johtuvalt on seega tõendatud, et menetlusalune isik L.I rikkus LS § 69 lg 3

sätestatud nõudeid ning väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud menetlusnorme ning menetlusalune isik on toime pannud LS § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. L.I

selgitas ise, et tarvitas koheselt peale liiklusõnnetuse toimumist kuid enne politsei saabumist teadlikult alkoholi sisaldavat ravimit elik viis enda organismi alkoholi. Seega isik teadlikult ja tahtlikult rikkus LS § 169 lg 7 sätteid ning väärtegu on toime pandid kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. L.I on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 226 lg 1 näeb ette vastutuse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava

kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras, liiklusõnnetuses

osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 18 kuuni.

LS § 226 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 226 lg 2 ettenähtudväärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti liiklusseaduse § 226 lg 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas

välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 226 lg 1 mõttes ei ole väike vaid on keskmine. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse lisaks süü suurusele ka

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja otsuse

kohaselt ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Ka kohus ei

tuvastanud kohtuistungil L.I puhul karistust kergendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Kõigest eelnevast johtuvalt

on kohtu hinnangul L.I-le sanktsiooni keskmises määrast mõistetud rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot põhjendatud ning vastavuses süü suurusega. Isikut oli pool aastat enne

12

menetlusesemeks olevat väärtegu karistatud lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras, kuid isik ei ole varasemast karistusest ilmselgelt endale järeldusi teinud. Arvestades kõik eeltoodut, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt s.o rahatrahvi täitmise tähtaja osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil selgitanud, et vajab juhtimisõigust, kuna ilma juhtimisõiguseta ei saa ta täita

tööülesandeid. Kohus on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus eeltoodud põhjendustel oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine menetlusalusel isikul menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. Menetlusalune viis ise kavatsetult oma organismi alkoholi enne kui liiklusõnnetuse asjaolud olid välja selgitatud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte

ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja

karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või

juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine. LS § 226 lg 2 ei sea lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist sõltuvusse sellest, kas isikut on varem samalaadse rikkumise eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et

isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks

piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Arvestades asjaolu, et L.I ütluste kohaselt tarvitab ta pidevalt alkoholi sisaldavat ravimit nii enne autot juhtima asumist või pärast seda, et tal tuvastatud lubatud alkoholi piirmäära ületamine

ei ole väike, samuti arvestades asjaolu, et isik teadlikult tarbis kohe pärast kokkupõrget alkoholisisaldavat vedelikku, mistõttu ei olnud võimalik enam tuvastada kas ja kui jah, siis kui palju, oli liiklusõnnetuse toimumise ajal tema organismis alkoholi, tema hoolimatut suhtumist oma käitumisse ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke, peab kohus aga võimalikuks piirduda lisakaristusega sanktsiooni

alammääras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mistõttu tuleb kohtuvälise

menetleja otsus tühistada lisakaristuse pikkuse määramise osas. Kohus leiab, et keskmise põhikaristusega karistatud L.I-le võib kohaldada lisakaristust selle alumises määras. Süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. V™S §

30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja

13

otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Ühe väärteo

pani menetlusalune isik toime ettevaatamatusest ja teise kavatsetult. Isikut on ka varem

liiklusalaste süütegude eest karistatud. Väärteo tehiolusid ja L.I isikut iseloomustavaid andmeid silmas pidades ei saa rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü oleks väike. Samuti ei

saa väita, et puuduks avalik menetlushuvi. Isik põhjustas liiklusõnnetuse, mistõttu oli häiritud tunnistaja XXX selle päeva tegevus, samuti tekitati kahju kahele äriühingule. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas tema suhtes väärteomenetlust lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus L.I kaebuse osaliselt.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kaitsja on kaebuses palunud hüvitada L.I-le tema poolt kantud menetluskulud.

Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1792 eurot.

Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta antud väärteoasjas väärteomenetlust V™S § 29 lõike 1

punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel puuduvad kaitsja taotluse rahuldamiseks V™S § 23 sätestatud alused.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134,

Otsustas

1. Rahuldada L.I kaebus osaliselt. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Omar Askileiskiri 13.05.2015 otsus

väärteoasjas nr 2302,14,010872 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja ja lisakaristuste

määramise osas. Muus osas jätta otsus muutmata. 3. Kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata

Liiklusseaduse § 226 lg 2 alusel võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada L.I tasuma

mõistetud rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 100 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011

SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Märkida viitenumber 10220155085520

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on

14

menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 05.10.2015