4-15-2573/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-15-2573

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. augustil 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kaebuse esitanud isik Raivo Jürgen, isikukood 34506040214, elukoht xxx Tallinnas.

Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Raivo Jürgen ja tema esindaja advokaat Indrek Veso.

Kohtuväline menetleja – Keskkonnainspektsiooni esindaja Keiu Poderat ja Kristel Saik.

LÕPPOSA Jätta Raivo Jürgen kaebus Keskkonnainspektsiooni 27.03.2015.a. otsusele väärteoasjas nr: 940014001536 Raivo Jürgen karistamises Looduskaitseseaduse § 71 lg.1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 21.09.2015.a. Vaidlustatud otsuse sisu:

Keskkonnainspektsiooni väärteoasjas nr. 940014001536 tehtud otsusega tuvastati, et Raivo Jürgen teostas kevadel-suvel 2014 Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis puude raiet. Antud teoga rikkus Raivo Jürgen looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 30 lg 2 p 1, mis sätestab, et sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud. LKS § 50 lg 2 sätestab, et väike-konnakotka püsielupaigaks on väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses. Lähtudes LKS § 50 lg 4, kehtib Puiatu väike-konnakotka püsielupaigas käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud kord. Lähtuvalt sellest poleks tohtinud Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis puid raiuda. Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kahjustamisega on keskkonnale tekitatud 3200.- euro suurune keskkonnakahju. Raivo Jürgen pole 27. märtsiks 2015 keskkonnale tekitatud kahju

2 vabatahtlikult hüvitanud. Otsuse kohaselt karistati Raivo Jürgenit looduskaitseseaduse § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses 400.- (neljasaja) euroga.

Kaebuse sisu:

Kohtuväline menetleja määras kaebajale väärteo korras karistuse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 71 lg 1 alusel. Nimetatud paragrahv räägib kaitstava loodusobjekti kasutamisvõi kaitsenõuete rikkumisest.

Väärteoprotokolli ja otsuse väärteo lühikirjelduse kohaselt pannakse talle süüks puude raiet Puiatu väike-konnakotka sihtkaitsevööndis, viidates LKS § 30 lg 2 p 1, mille kohaselt: Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.

Kaebaja tegevus Puiatu väike-konnakotka sihtkaitsevööndis on piirdunud metsaaluse koristamisega. Ta on välja viinud maha langenud, mädanenud ja tuulemurtud puud metsa kaitsmise eesmärgil vältimaks edasist kiiret kahjurite levikut. Kaebaja on tasandanud vaid mädanenud või tuulest murtud puutüükaid, milliste seisukorda on võimalik tõendada käesoleval ajal allesjäänud kändudest nii väärteotoimiku fotodelt kui ka tunnistajate ütlustega. Tema tegevusel ei ole olnud tulu saamise eesmärki ja minu tegevus ei ole olnud püsiv. Seega on väärteo otsuse aluseks oleva normi eeldused täitmata.

Väärteotoimiku materjalides sisalduva inspektori poolt esitatud fototabeli põhjal on võimalik väita, et need kännud on tekkinud lamandunud, mädanenud ja tuulega murdunud puude koristamise tagajärjel. Fotodelt on võimalik tuvastada, milline on tuulega murtud puu känd (mätas on maa küljest lahti) või surnud puu mädanenud känd. Kaebaja ei ole saaginud kasvavaid ega terveid puid eraldiselt 43, mida selgitas ka keskkonnainspektorile vastulauses. Ta on koristanud vaid tormimurdu, mille käigus on "raiutud" murdunud kännud maaligidalt. Selline tegevus ei ole kahjustanud väike-konnakotka püsielupaika, arvestades, et lind ei ole pesitsenud seal 10 aastat ja Saare kinnistul (naaber kinnistu) oli pesitsus viimati 2010-2011.

Leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Tunnistaja JS ütlused ei ole objektiivsed ja väärteoasi on alustatud tunnistaja koostatud kirjas tehtud ettepaneku alusel. Kohtuväline menetleja jättis arvestamata kõik tema vastulauses esitatud argumendid ja tugineb kõigis asjaoludes vaid tunnistaja JS tunnistaja ütlustele, mis aga on paljasõnalised ja oletuslikud ega ole ühegi tõendiga tõendatud (nt traktori jäljed või maha tallatud rohi vms).

Samas lähevad lahku Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti tehtud fotod «väike-konnakotka pesapuust" allesjäänud kännust, st erinevatel asutustel puudub endal selge arusaam, milline konkreetne puu on väike-konnakotka pesapuu. Keskkonnainspektsiooni 20.11.2014 kirjas nr JÕ-6-8/270-3 väidetakse, et Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis on maha raiutud väikekonnakotka pesapuu. See väide ei vasta tõele, kuna puu oli kuivanud juba mitu aastat tagasi ning tugeva tuulega kõrval-olev kuivanud suur kuusk murdis pesapuu maha (foto mädanenud ja maapinnal kõdunenud juurtega pesapuu kännust Lisa 14.3). Pesapuu seisukorra kohta teostati 14.11.2013 paikvaatluse protokoll. Samuti nähtub Keskkonnaameti 15.04.2014 käskkirjas nr 1-4.1/14/208 vaideotsuse lk 3 p.2.4 teisest lõigust, et pesa (registrikoodiga KLO9103038) on suures osas pesapuult alla varisenud ning pesapuu on kuivanud.

Keskkonnaagentuuri poolt esitatud seireandmete põhjal tuvastati Tikuta kinnistul väike-konnakotka pesa viimati 2005. aastal, andmetest nähtub samuti, et väike-konnakotkas ei ole pesa 10 aasta jooksul kasutanud sigimispaigana (püsielupaigana). Olen korduvalt pöördunud Keskkonnaameti poole pesa kustutamiseks registrist, kuid seda ei ole tehtud, samuti ei ole tehtud otsust väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise osas. Sellest tulenevalt ei saa rääkida sihtkaitsevööndist, kus on

3 teostatud väidetavalt ebaseaduslikku raiet. Kuna pesapuu, mida väike-konnakotkas ei ole kasutanud 10 aastat, siis ei ole võimalik rääkida püsielupaigast, millele kohalduks LKS § 50 sihtkaitsevöönd.

Kaebaja leiab seega, et ta ei ole toime pannud LKS § 71 väärtegu, kuna 1) tuulega murdunud puude koristamise puhul ei ole tegemist majandustegevusega; 2) tegemist ei ole püsielupaigaga (lind ei ole

10 aastat pesapuud kasutanud, pesa suures osas alla varisenud 2013. a ja pesapuu kukkus pikali tormiga).

Õiguskantsler teavitas teda kirjaga 20.09.2013 nr 14-5/131178/1304035, et ebamõistlikult pikk menetlusaeg (10 aastat) püsielupaiga moodustamisel rikub isiku omandiõigust ja toob kaasa maaomaniku omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse piirangu. Keskkonnaminister ei ole käesolevaks ajaks kehtestanud Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmist olenemata sellekohase menetluse algatamisest.

Tikuta kinnistut ei ole väike-konnakotkas pesituspaigana kasutanud ning metsakonsulentide hinnangul on Tikuta kinnistu mets hävinemas. See omakorda tähendab, et kinnistule ei ole tekkimas ka perspektiivset pesitsuskohta väike-konnakotkale.

Vaidlustatud otsuses ei ole mitte millegagi põhjendatud, millest tulenevalt leidis Keskkonnainspektsioon, et loodusele on tekitatud kahju 3200 EUR ulatuses. Otsuses puudub mistahes motivatsioon, tõendid või viited, millest tulenevalt otsustati tekitatud kahju suurus.

Arvestades asjaolu, et tegelikkuses koristas ta tuulega murdunud ja maha langenud ning mädanenud puid, mis vedelema jäädes oleks veelgi rohkem kahjustanud metsa seisukorda ning metsakonsulendid (AM, AR) on Tikuta kinnistu metsale andnud hävitava hinnangu, mille kohaselt mets kukub kokku 5-

10 aasta jooksul, kui seda koheselt ei hakata majandama, on määratud kahju suurus täiesti põhjendamatu.

Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja tühistada Keskkonnainspektsiooni 27.03.2015. a otsus väärteoasjas nr 940014001536. Juhul, kui kohus ei tühista otsust väärteoasjas nr 940014001536, siis palub: vähendada talle määratud loodusele tekitatud kahju summat ning rahatrahvi, kuna minu tegevuses puudus otsene tahtlus ning koduse pensionärina ei ole minu sissetulek võrreldes väärteo otsusest tulenevate kulutustega proportsionaalne.

Kohtuvälise menetleja seisukoht:

Keskkonnainspektsioon jääb oma väärteoasjas nr 940014001536 tehtud otsuse juurde.

Raivo Jürgen oma kaebuses Harju Maakohtule on asunud seisukohale, et temale tehtud otsus tuleb tühistada, kuna talle pannakse süüks puude raiet Puiatu väike-konnakotka sihtkaitsevööndis. Antud juhul on tegu majandustegevusega, mis looduskaitseseaduse § 30 lg 2 p 1 järgi on keelatud. Raivo Jürgen ütleb, et tema tegevus Puiatu väike-konnakotka sihtkaitsevööndis on piirdunud metsaaluse koristamisega ja tema tegevusel ei ole olnud tulu saamise eesmärki. Seega pole täidetud väärteo otsuse aluseks olevat normi sihtkaitsevööndis majandustegevuse kohta. Raivo Jürgeni sõnade kohaselt on ta viinud välja maha langenud, mädanenud ja tuulemurtud puud metsa kaitse eesmärgil vältimaks edasist kiiret kahjurite levikut. Samuti on ta tasandanud vaid mädanenud või tuulest murtud puutüükad, milliste seisukorda on võimalik tõendada käesoleval ajal allesjäänud kändudest nii väärteotoimiku fotodelt kui ka tunnistajate ütlustega. Veel lisab ta, et tema tegevus ei ole olnud püsiv.

Keskkonnainspektsioon on väärteomenetluse käigus kuulanud üle menetlusaluse isikuna Raivo Jürgeni, kes väitis, et 2006. aastal sai ta Keskkonnaametilt kirja, et tema metsas pesitseb väikekonnakotkas. Ta lisab, et tema meelest pole seda kotkast pesitsenud seal 10 aastat ja kuna arvas, et teda pole, koristas ta enda metsast tormimurdu. 2013. a juulis sai ta Keskkonnaametilt uue teavituskirja I kaitsekategooria liigi kohta talle kuuluval maaüksusel. Sama aasta oktoobris tuvastas Raivo Jürgen, et pesapuu on kaldu vajunud ja pesa alla kukkunud. Ta väitis oma ütlustes, et novembris

4 käis ta koos Keskkonnaameti esindaja JS ja Kotkaklubi esindaja JT metsas. Veel lisas ta, et Keskkonnaamet oli sel hetkel seisukohal, et pesa on pesapuult varisenud ja pesapuu kuivanud. Kuna Raivo Jürgen tahtis enda metsa hooldada, esitas ta 2014. a jaanuaris metsateatise, kuid sai vastuseks, et raied pole lubatud, sest need jäävad projekteeritava püsielupaiga sisse. Veel lisas Raivo Jürgen, et on teadlik liikumispiirangust ringikujulises püsielupaigas ja pole sel ajal metsas raiet teostanud. Samas tunnistas ta, et tegi raiet ringikujulise püsielupaiga loodeja põhjaosas, et metsas tormimurdu koristada. Püsielupaiga keskosast oli ta üksikpuid koristanud veebruari keskpaigas 2014. aastal.

Keskkonnainspektsioon on väärteomenetluse käigus kuulanud üle tunnistajana JS, kelle sõnade kohaselt käis ta 2013 a. novembris Raivo Jürgenile kuuluvas metsas ja nägi, et metsas on kotkapesa jäänused, millest osa oli pesapuu all maas. 26. juunil 2014 ei saanud Kotkaklubi metsa tulla ja metsas käisid Keskkonnaameti metsanduse spetsialist RO, looduskasutuse spetsialist MM, maaomanik ja tema abikaasa. Selgus, et vana pesapuu oli väidetavalt ümber kukkunud ja näha oli teisigi kände, mille kohta maaomanik enda sõnul tormimurdu koristas. JS sõnade kohaselt on osa raiet maaomanik kindlasti teinud liikumispiirangu ajal, mis kehtib 15.03 – 31.08, sest mõnedel raiejäätmetel olid veel rohelised okkad küljes. Metsamaterjal oli metsast osaliselt ära veetud. Peale metsas käiku teavitas ta Keskkonnainspektsiooni sihtkaitsevööndis teostatud raie osas, mida tegelikult poleks tohtinud teha.

Keskkonnainspektsioon arvestab väärteomenetluses Keskkonnaameti kirja, mille kohaselt on on tõendatud, et 26.06.2014 koostatud paikvaatluse käigus Tikuta maaüksusel leiti, et Tikuta maaüksusel asuvas ringikujulises sihtkaitsevööndis on teostatud puude raiet ja osa puid on raiutud ilmselgelt hiljuti, looduskaitseseaduse § 50 lg-st 5 tuleneva liikumispiirangu ajal, alates 15.märtsist.

Keskkonnainspektsioon tuvastas, et Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis on raiutud 27,9 tm metsamaterjali ning seega on toimunud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Keskkonnainspektsiooni hinnangul ei ole tegu olnud ka maha langenud, mädanenud ja tuule murtud puude koristamisega, sest Metsaregistri andmetel on Tikuta maaüksusel kasvanud mets takseeritud 24.10.2013 ning takseerimise ajal on eraldisel 43 tuvastatud metsakahjustusena üksnes ulukikahjustus. Seega ei oleks võimalik olnud vähem kui poole aastaga talvisel ajal eraldisel 43 tuule murtud ja mädanenud metsakahjustuse teke. Seega leiab Keskkonnainspektsioon, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et Raivo Jürgen on teostanud Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis puude raiet, millega on kahjustanud Puiatu väike-konnakotka püsielupaika.

Raivo Jürgen väidab oma kaebuses, et tegemist ei ole püsielupaigaga, sest lind ei ole 10 aastat pesapuud kasutanud, pesa on suures osas alla varisenud ja pesapuu pikali kukkunud. Keskkonnaamet kui kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on seisukohal, et teostatud raiega on oluliselt halvendatud püsielupaiga varjetingimusi ning seeläbi kahjustatud püsielupaiga seisundit. Kuna aga alal on jätkuvalt kotkale potentsiaalselt sobivaid pesapuid, ei saa püsielupaika hävitatuks lugeda. Lisaks leiab Keskkonnaamet, et osaliselt liikumispiirangu ajal teostatud raie tõttu on takistatud kotkal uue pesakoha valikut.

Looduskaitseseadus § 50 lg 2 sätestab, et väike-konnakotka püsielupaigaks on väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses. Lähtudes LKS § 50 lg 4, kehtib Puiatu väikekonnakotka püsielupaigas käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud kord. Õiguskuuleka kodanikuna ei oleks Raivo Jürgen väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis raietöid teostanud, veendumata, et Keskkonnaamet seda püsielupaigaks enam ei pea.

Keskkonnale tekitatud kahju suurus tuleneb looduskaitseseaduse § 77 lg 1 alusel vastu võetud KKm 08.04.2005 a määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 18 lg 2, mis sätestab, et hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga kahjustamise eest on 3200 eurot püsielupaiga kohta. Püsielupaiga seisundit on hinnanud Keskkonnaamet, kes leiab, et antud tegevusega on püsielupaika kahjustatud.

5 Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks poolte seisukohad:

Kaebuse esitaja Raivo Jürgen ja tema esindaja jäid kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist eelkõige põhjusel, et tegemist ei olnud püsielupaigaga ja seal ei saanud eksiteerida sihtkaitsevööndit, mida väärteo otsuses ette heidetakse. Siinkohal viitab kaebuse esitaja esindaja kaebuse lisale nr 9, mis on seirearuanne, mis räägib Tikuta kinnistu kui vaidlusaluse kinnistu ja selle kõrval oleva Saare kinnistul teostatud väike-konnakotka seirest. Tabelis ülemised numbrid, leiukoha numbrite lõpuga 38 on Tikuta kinnistu keskkonnaregistri registreering.

Seirearuandelt on näha, et väike-konnakotka pesa avastati 2005. mai ning viimane märge on tehtud 2013, et pesa asustamata. Tikuta kinnistu kõrval oleva Saare kinnistu pesa puhul on esimene märge 28.oktoober 2008, ja sinna on kirjutatud, et see on kotka paari sigimispaik. Sama märge on kuni 2013.aastani ja Saare kinnistu püsielupaika on käsitletud tegeliku püsielupaigana, kus kotkas reaalselt kuni 2013.aastani ka pesitses. Seal lähestikku oligi kaks pesa, üks vanem pesa oli Tikuti kinnistul ja Saare kinnistult avastati uus pesa, mida konnakotkas reaalselt kasutas.

Looduskaitseseaduse § 4 lg.5 kohaselt püsielupaik käesoleva seaduse tähendusest on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodiline koondumise paik. Antud juhul ongi vaidlus selle üle, kas Tikuta kinnistul väidetav väärteo toimepanemise koht oli konnakotka püsielupaik ja seega sihtkaitsevöönd või mitte. Looduskaitseseaduses on sätestatud, et see peab olema kasutatav ja LKS § 50 lg.2 p.4 kohaselt väikekonnakotka püsielupaik, mis on käesoleva seaduse § 10 lg.2 kohaselt kindlaks määramata, on väikekonnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri ulatuses ehk siis 100 meetrit ümber pesapuu ongi see sihtkaitsevöönd.

Seega peab olema püsielupaik, st et konnakotkas peab seda kasutama. Kui vaadata kaebuse lisa nr.9, siis seirearuanded näitavad, et pesa Tikuti kinnistul lind pole tänaseks juba pea 10 aastat kasutanud. Samuti viitas kaebuse esitaja esindaja kaebuse lisale nr 7, mis on 14.11.2013. paikvaatlus Tikuta kinnistul, samuti teostati ka Saare kinnistul paikvaatlust. Tikuta ja Saare kinnistud on kõrvuti, kus teostati paikvaatlust linnu pesitsuse kohta. Paikvaatluse tulemuste kohaselt on Tikuta kinnistule jääv väike-konnakotka varasem pesa suures osas pesapuult alla varisenud ning pesapuu on kuivanud.

Samas aga Saare kinnistu ehk kõrval oleval kinnistul tuvastati, et seetõttu, et Saare kinnistule jääv väike-konnakotka pesa oli 2013. aastal kasutatud, pesitsusperioodi lõpul murdus aga pesapuu kõrval asuv kuusk, seetõttu on pesa jäänud liiga avatuks ning kotka pesitsus samas pesas on edaspidi vähetõenäoline. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud metsaekspertide ekspertiisid-arvamused Tikuta kinnistu kohta, kus on välja toodud ulatuslikud kahjustused, mis metsas on – põdrakahjustused, kooreürask ja juurepess. Sellised kahjustused on näha ka kaebaja poolt esitatud fotodelt, ning kahjustused on Tikuta kinnistul ulatuslikult ja mille pärast see kunagi eksisteerinud pesapuu ka tormi tõttu ära murdus, lisaks on murdunud palju teisi puid.

Kaebuse esitaja esindaja viitab kaebuse lisale nr 8, mis on Keskkonnaameti 15.aprill 2014.a vaideotsus ja selle leheküljelt 3, punkti 2.4 teise lõigu esimene lause on, et Keskkonnaamet möönab, et Tikuta kinnistul ei ole väike-konnakotka pesa 14.11.2013 seisuga, mil teostati Puiatu väike-konnakotka senise ringikujulise püsielupaikade paikvaatlus. Seega Keskkonnaamet tunnistab, et tegelikult pesitsust ei toimu ja seda pesa tegelikult ei asu seal. Sellest hoolimata ei ole keskkonnaregistrist seda kustutatud, vaid on jätkatud selle LKS § 10 alusel püsielupaiga moodustamist, ei ole ka tähelepanu pööratud sellele, et see koht tegelikkuses ei ole perspektiivikas, kuna mets on niivõrd kahjustunud ja seal olemasolevad vanad puud kukuvad kokku.

Ei ole ära kustutatud seda registrist püsielupaigana ja sihtkaitsevööndina hoolimata kinnistuomaniku korduvatest palvetest. See, et Tikuta püsielupaika ei ole keskkonnaregistrist maha kustutanud, ei oma mitte mingit tähtsust, tähtsust omab faktiline olukord, et kas lind seda pesapuud või Tikuti kinnistut püsielupaigana kasutab, sest kaitse all on ikkagi püsielupaik, sigimisala. Seirearuandelt selgub, et sigimisalana ei ole lind Tikuta kinnistut kasutanud. Sellest tulenevalt, kui ei ole seadusjärgse sihtkaitsevööndiga tegemist, siis ei saa olla etteheidetavat rikkumist.

6 Lisaks on kaebaja ja tema esindaja seisukohal, et Raivo Jürgen koristas murdunud puid, mida on kaebaja rõhutanud ka 05.03.2015.a vastulauses väärteoprotokollile. Tuulemurru koristamine metsas tähendab tuulega muutunud puutüügaste lõikamist ja küttepuude väljavedu. kaebaja selgitas inspektorile, mis juhtub, kui tuulemurdu ei koristata. Kaebaja tegutses oma parema äranägemise järgi, et säästa metsa kahjurite leviku tagajärjel hävingust. Tikuta kinnistul pesa puu pealt alla varisenud, pesapuu kuivanud ning mõni aeg hiljem kukkus pikali. Kui puu on täielikult juba kuivanud, siis see ei ole enam perspektiivikas püsielupaik. Looduskaitseseaduses ei ole kirjas, et nii kaua, kuni on keskkonnaregistris registreering, siis nii on ka tegemist automaatse kaitsealaga. Kui ei ole ikkagi faktilist püsielupaika, siis ei saa jätkata eraomaniku omandi piiramist nii kaua, kuni otsustatakse, kui järjekord jõuab sinna, et millal kustutada ka teie kinnistult piirang. Oluline on see, et karistatud on selle eest, et püsielupaigas sihtkaitsevööndis on teostatud raiet. See paragrahv 71, mille alusel karistus määratakse, räägibki kaitstava loodusobjekti kasutamisvõi kaitsenõuete rikkumise eest, aga see kaitsenõue tuleneb sihtkaitsevööndist, §st 30. Kui ei ole sihtkaitsevööndit, lindu ega pesa, siis ei saa tegu olla karistatav. Kui oleks olnud pesapuu püsti ja lind oleks seda reaalselt kasutanud, siis saaks rääkida väärteost, aga kuna pesapuud ega pesa ei olnud ja aastaid lind seda ei kasutanud, siis ei ole väärteo koosseisu.

Kaebuse esitaja lisas veel, et väga raske on oletada, et tegemist oli just väike-konnakotka pesaga, mis seal kunagi eksisteeris 2005.aastal, kui see avastati ja kanti registrisse. Peale seda ei ole keegi suutnud tõestada, et seal konnakotkas tegutses üldse. Kaebaja on kogu aeg seal olnud ja tema ei ole näinud konnakotkast seal tegutsemas, isegi mitte Saare kinnistul. Oli pesa, aga see pesa oli väga ebatüüpiline konnakotkale. Kuusk oli umbes 7-8 meetri kõrgune ja pesa oli kuuse ladvas. Tüüpiline konnakotka pesa on Eesti oludes selline, et kuusk peab olema vana, umbes 40-65-aastane ja suur, hästi laia võraga, ülevalt hargnev. Tavaliselt ehitab konnakotkas pesa kuuse 2/3 kõrguse peale, 1/3 ülevalt vaadates ja 2/3 alt vaadates. Ülemine osa peab teda varjama sellepärast, et konnakotkal on palju vaenlasi. Konnakotkas ei asusta ühtegi avapesa, mis on kuivanud puu otsas. 2013. aasta novembris, kui toimus paikvaatlus, siis tema arvamust keegi arvesse ei võtnud. Poole aasta pärast sai paikvaatlusprotokolliga tutvuda ja ta oleks teinud sinna palju täiendusi, samuti ei nõustu mitmete Joosep Tuvi väidetega. Väidetakse, et Saare kinnistu pesapuu läheduses kuusk murdus pesapuu kõrval peale pesitsusaja lõppu, aga see kuusk oli juba varem seal murdunud. See pesa oli juba siis kasutamiskõlbmatu, kuna üraskid olid puu ära söönud, puu oli täiesti kuivanud, avatud, üleval võib-olla sellel ajal oli see roheline tutt veel olemas veidi. Aga nüüd on täielikult see kuusk kuivanud ja pesa tuleks ka registrist kustutada. Kaebaja ei saa aru, miks seda hoitakse registris. Konnakotkast ei ole enam mitte kusagil seal läheduses kindlalt. Kaebaja ei ole konnakotkast ka näinud pesitsemas 2010 ja 2011.aastal.

Kaebaja selgitas veel kohtule, et tema avastas juba maha varisenud pesapuu kuskil jaanuaris või veebruaris 2014.a, täpselt ei tea, millal pesapuu kuivamisest kokku kukkus. Loode osas ja ka keskosas oli tuulemurdu, kuna kuused olid juba nõrgad, neil oli põdrakahjustusi ja mädanik sees, ning kuused murduvad väga kergelt ära umbes 2,5 meetri kuni 3 meetri kõrguselt. Kui kuusk murdub ning seda ei koristata ära, ning kuivõrd mets on kahjustatud, on ta väga vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele. Seega, kui jätta murdunud puud metsa vedelema, siis ei jää metsast midagi järgi, sügiseks on palju puid hävinud, aasta pärast on lage. Konnakotkas ei tule haigesse metsa, planeeritud sihtkaitsevööndisse on välistatud konnakotka tagasi pöördumine. Konnakotkas ei ole isegi seal olnud, aga amet väidab, et ta võib pöörduda tagasi. Kuna ta ei ole seal olnud, siis on see täiesti vale väide. Kui mets hävineb, siis tekib sinna ainult toominga võsa mõnede hõredate leppadega.

Seaduse kohaselt tekib sihtkaitsevöönd perioodiliselt kasutatavasse kaitsealuse loomaliigi sigimisalasse või koondumispaika. Tikuta kinnistul ei olnud sigimisala selles sihtkaitsevööndis. Sihtkaitsevöönd tehakse pesapuu ümber, see pesapuu tähendati 2005.aastal esimest korda ja sellel ei ole pesitsust mitte kunagi tähendatud. Sellest tulenevalt ta ei saa olla püsielupaik. Kui lugeda Looduskaitseseadust, siis see ütleb, et sihtkaitsevöönd on 100 meetrit ümber pesapuu ja see on kõik. LKS § 50 lg.2 p.4, kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesa, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks, väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses. See on väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala. Kui ta

7 seda pesapuud ei kasuta püsielupaigana ja see pesapuu on ka maha kukkunud, siis ei ole enam pesapuud ega püsielupaika.

Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Saik jäi oma otsuse juurde ning kaebusega ei nõustu. Sihtkaitsevööndi olemasolu on registreeritud. See, et pesapuud tänaseks enam ei ole, ei muuda antud situatsiooni olematuks. Väärteotoimiku leheküljelt 18 on Keskkonnaameti seisukoht, kus on ka kirjas, et seal sihtkaitsevööndis on endiselt potentsiaalselt sobivaid pesapuid ja seda püsielupaika ei loeta hävitatuks. Kohtuväline menetleja ei nõustu, et seal ei ole enam sihtkaitsevööndit. LKS § 50 lg.2 p.4 ütleb välja konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses on sihtkaitsevöönd. Selle üle vaidlust ei ole, et seal oli see pesapuu, see on tänaseks murdunud.

Kaebuse esitaja esindaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et seal oli see pesapuu, see on tänaseks murdunud. Selle üle on vaidlus. Keskkonnaamet on öelnud 2014.a. vaideotsuses, et 2013 novembris tuvastatiseal ei ole pesa, pesa on alla kukkunud. Järelikult pesa ei ole. Keskkonnaameti probleem on see, et ta ei ole seda kustutanud, kuigi möönavad, et pesa ei ole. See registreering ongi seotud sellega. Kui keegi avastab kuskilt pesa, siis tuleb sellest teada anda ja see pannakse automaatselt kohe registrisse. Sellest ajahetkest hakkab kehtima automaatne looduskaitseseadusest tulenev sihtkaitsevöönd. Selleks, et seda ära saada, siis maaomanik esitab vastuse, tehakse vaatlused, vaatlus tehti, tuvastati, et ei ole. Kuid see ei kõigutanud keskkonnaametit, neil oli kinnisidee, et sinna peab olema tekitatud siis § 10 alusel see püsielupaik, kuna nähakse selles mingisugust potentsiaalset pesitsusala, mida tegelikult ei ole, kuna mets kukub kokku lähima 5-10 aasta jooksul. Selline tõlgendus on väga oluliselt põhiseadusega vastuolus. Looduskaitseseadus § 4 lg.5 räägib konkreetselt, et püsielupaik on käesoleva seaduse tähenduses väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Seaduses ei viidata registreerimisele. Registreering peab vastama tegelikkusele, mida ta ei vasta. Maaomanik on palunud seda kustutada korduvalt, aga seda ei tehta. Ka tulevikus ei saa Tikuta kinnistu mets olla perspektiivne linnu kasutusvõi pesitsusala, kui mets seal täiesti mädaneb ja kukub pikali.

Asjaolu, et mets on haige, on tõendatud. Samuti on tõendatud, et lind ei ole seda metsa juba aastaid püsielupaigana kasutanud. Nagu see 2015.a. seirearuanne räägib, et kui esimene märge 2005. registrisse tehti, oli tuvastatud, et seal oli äramurdunud ladvaga kuusel pesa, aga looduskaitseseadus räägib, et see peab olema kasutatav. Lisaks rõhutas kaebuse esitaja esindaja, et on olemas metsakonsulendi arvamus, et 5-10 aasta pärast kukub mets kokku. Kui 2005.a tuvastati Tikuta kinnistul, et pesa on ära murdunud puu ladvas, siis ei arvestata sellega, et ajas metsa olukord muutub. Juba tol ajal oli pesa kahjustatud puu otsas, kaua see kahjustatud puu püsti seisab. Probleem ongi selles, et siin on ka seaduse tähenduses antud juhul Keskkonnaameti fiktsioon, et kui kunagi on pesa leitud, siis konnakotkas võib sinna tagasi pöörduda. Antud juhul see aga ei oma tähtsust, kuivõrd tuleb lähtuda sellest, sihtkaitsevöönd on 100 meetrit ümber kasutuses oleva pesapuu.

Kohtuväline menetleja K.Saik selgitas, et Keskkonnainspektsioon ei oska pesapaiku ja neid kohti mitte kuidagi hinnata, see on Keskkonnaameti poolt fikseeritud. Kõik sihtkaitsevööndid ja püsielupaikade teema on Keskkonnaameti teema ja temal ei ole pädevust selles osas. Menetleja on seal koha peal käinud ja vaadanud. Selleks hetkeks, kui menetlus algas, oli pesa juba alla kukkunud. Menetleja lähtub Keskkonnaameti vastusest, kus nemad väidavad, et seal on endiselt selles sihtkaitsevööndis olemas puud, kus on võimalik konnakotkal tagasi pöörduda, see vöönd on siiski alles, see ei ole hävitatud, see on lihtsalt kahjustatud. Raiet käidi vaatamas.

Kohtuväline menetleja Keiu Poderat lisas veel, et tema käis kohapeal ja tuvastas, et seal oli teostatud puude raiet, sest kännud olid näha. Lähtudes ka Keskkonnaameti 2013.aasta paikvaatlusest, milles on välja toodud, et kui nemad seal käisid, siis antud puud olid veel alles. Ja kui tema käis JS 2014. aasta suvel metsas, siis ta ütles, et seda puud, mis oli siin 2013, enam ei ole, päris mitmeid puid oli seal niimoodi maha võetud. 2014. sügisel ta käis veel metsas ja selleks hetkeks oli seal alustaimestik maha langenud, et ta leidis selle püsielupaiga põhja otsast veel väikse ala, kus oli raiutud leppasid. Seal oli ka mädanenud tüükaid, aga võis olla ka terveid puid, mida oli maha võetud. Ikkagi on tõendatud, et

8 püsielupaigas oli teostatud raiet. Kuna ta on registrisse kantud, siis selle järgi ta on püsielupaik, Keskkonnaamet ka leiab, et see püsielupaik. Ka raie oleks pidanud olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Kuna oli teostatud raiet, siis kohtuväline menetleja küsis Keskkonnaametist, kas raiega on püsielupaika kahjustatud või hävitatud. Vastuseks sai, et püsielupaika on kahjustatud ja see summa on täiesti määruses olemas. Kahjunõue ei tulene kusagilt mujalt.

Lisaks kuulas kohus kohtuistungitel tunnistajaid ja uuris järgmisi kirjalikke tõendeid.

07.05.15 toimunud kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja JJ, kes selgitas, et umbes veebruari keskel või lõpus 2014.a aitas Raivo Jürgenil Tikuta kinnistu eraldiselt 43 metsa koristada. Koos koristati risu alt ära, mis olid murdunud, maha kukkunud, mädanenud ja lepad lõikasid madalamaks ja et traktoriga saaks midagi seal õiendada, ringi käia. Maha langenud puud sai eest ära võtta, metsaalune sai puhas. Tikuta eraldisel 43 metsa olukord on hull, üraskid on puudel sees, osa kuuski on paljad, seal on ainult aja küsimus, millal nad maha langevad. Mets läheb hukka, kui nii moodi seal puud on. Suvel ei lähe mitte keegi metsa, seal on võimatu olla – metsas on palju sitikaid, puid tehakse talvel külmaga. Raivo Jürgenile appi minnes ei olnud teadlik, kas on olemas metsa teatis raie teostamiseks, samuti ei olnud teadlik, et seal on püsielupaik sihtkaitsevööndis.

Lisaks andis 22.05.2015 kohtuistungil ütluseid tunnistaja AR, kes on erametsa konsulent. Tunnistaja käis koos AM kaebaja metsas 3. veebruaril 2015 hindamas kuusiku seisukorda. Enne, kui metsa läks, tutvus metsaregistris metsa andmetega, inventeerimisandmetest selgus, et metsakorraldaja oli sinna märkinud, et ühel eraldisel oli 80 % puudest põdrakahjustustega ja sellel eraldisel oli vist 50 % puudest kahjustatud. Metsas liikudes võis seda ka visuaalselt näha, sest põdrakahjustus oli pärit kuskil 80ndatest aastatest. Põder võtab toiduks kuuse koort, metsas on sellised kahjustused puudel näha. Sellise koore kahjustamise kaudu võib nakatuda puu juurepessiga ning mädanik levib mööda tüve edasi. Seda, et kuusikus on ka juurepess, oli näha nii puude seisukorrast, võra väljanägemisest, samuti võttis puiduproovi, mis näitas mädaniku olemasolu. Sellistes metsades on kõige õigem teha lageraie ja mets uuesti uuendada ja soovitavalt mitte enam kuusega, kuna juurepess võib edasi juba järgmises metsapõlvkonnas levida. Tänu metsaomaniku tegevusele on mets sellisena üldse säilinud. Kui metsaomanik seal tegutsenud ei oleks, siis sellist pilti seal ei oleks, mets hävineks täielikult 5-10 aasta pärast. Seal on levinud peale kuuse juurepessi ka kuuse-kooreürask. Selleks, et kuuse koore ürask ei saaks levida, tuleb metsast õigel ajal värske tormimurd välja tuua, vastasel juhul ürask võimendub ja paljuneb.

Tunnistaja JS andis 22.05.2015 kohtuistungil ütluseid, et ta on Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Jõgeva-Tartu regioonis. Metsa majanduslik või tervislik seisukord kotka seisukohast ei oma suurt tähtsust, samuti ei ole kotka jaoks oluline, kas metsas on põdrakahjustus või mitte. Kotkal on olulisem see, et on olemas sobivad pesapuud, et mets on oma üleüldistel muudel alustel talle sobiv, et tal on varjetingimused, et oleks toitumisala piisavalt lähedal. Kui puu on püsti, ning selle on rohelised oksad ning sobiv oks, millele pesa teha, siis on puu kotka jaoks sobiv.

Tikuta kinnistul käis tunnistaja koos Kotkaklubi eksperdiga ja maaomanikuga aastal 2013. ja ka 2014. Tikuta kinnistul oli 2013. aastal pesapuu alles, mõned pesa jäänused olid puu otsas, enamus pesa jäänustest oli puu all maas hunnikus. Pesa oli suhteliselt hiljuti alla varisenud. Sellisele järeldusele jõudis, sest pesa oli veel ühe tükina maas olemas. Pesa vajub suhteliselt kiiresti laiali, kui ta oleks seal näiteks juba eelmisel aastal maha varisenud, siis nt lume raskus ja lükkab selle laiali. See, millal ta Tikuta kinnistul käis kahel korral – 2013.a ja 2014.a, peaks olema protokollitud, 2013 oli pesapuu veel olemas, pesa jäänused olid osaliselt puu otsas, aga suuremas osas puu all maas. 2014.aastal käidi juunis, siis oli pesapuu koos seda ümbritsevate puudega maha saetud.

2014.a juunis oli näha hulgaliselt kände, oli ära veetud puid ja oli ka seal maas olevaid puid, puude latvu ja laasitud oksi. Kindlaid viiteid, millal raie oli teostatud, ei olnud. Oli vaid mõnede maas olevate kuuskede okste okkad, mis olid suhteliselt värsked ja püsisid nendel okstel küljes. Tunnistaja hinnangul on kaebaja raiet teostanud liikumispiirangu ajal, kuna selles ringikujulises nii-öelda

9 sihtkaitsevööndis ei oleks tohtinud mingisugust liikumist toimuda, see on märtsist augustini. Raiet võidi osaliselt teostada ka veebruaris.

Püsielupaik on see koht, kus kotkas on pesitsenud, kus tal on pesa olnud ja seda ümbritsev, temale sobiv, vana mets. See ei pea olema konkreetselt see pesapuu. 2013.aasta protokollis on välja toodud, et väga suure tõenäosusega kotkas sellesse pessa, mis seal on, ei tule enam tagasi, aga küll on seal protokollis ka välja toodud, et eriti just Tikuta kinnistul on veel sobivaid puid selle sama metsatüki piires. Kotkas ei jälgi katastri piire, vaid kasutab ühte konkreetset metsamassiivi, mis antud juhul ulatub kahele kinnistule. Väike-konnakotkas on eriti tuntud selle poolest, et ühte sobivasse metsamassiivi võib ta teha väga mitmeid pesi, nii-öelda kastutab erinevatel aastatel. Ta võib kasutada igal aastal erinevat pesa ja võib kasutada ka sobival juhul 10 aastat järjest ühte pesa ja siis kolida järgmisse pessa.

Kas surnud ja kahjustunud puude metsast välja vedamine metsa haigestumise vältimiseks on vajalik, sellele ei oska tunnistaja vastata, aga kui vastata kotka seisukohast, siis igasugune puude raie selles ringikujulises sihtkaitsevööndis halvendab püsipaiga seisundit. See ei ole oluline, kas need puud on surnud, lamavad või on need väiksed või suured. Kui kotkas seda ringikujulist Tikuta kinnistu sihtkaitsevööndit ei ole 10 aastat kasutanud, siis see ring seaduse mõistes on olemas.

Tunnistaja UA andis 08.06.2015 järgmisi ütluseid. Ta on kotkaklubis väikekonnakotka liigi koordinaator, tema koordineerib kõiki väike-konnakotka seirega seonduvaid küsimusi. Tikuta kinnistul käis 4. mail 2015, mil kuulis ka kotka kilkamist. Isaslind hõljub heinamaa kohal ja taamal metsa pool kostub teise linnu kilked, ehk emane oli juba pesale jõudnud. Metsa ta sisenema ei hakanud, pesa on asustatud, mõlemad linnud on olemas ja ta sõitis ära. 24. mai läks uuesti tagasi, et teada, kuidas lindudel läheb, riskides nende pesitsusega. Linde enam ei näinud, läks metsa otsis selle korralikult läbi, ehk püsielupaiga. Läks vana pesa juurde, see oli maha saetud ehk GPS näitas, et siin peab olema puu. Seisis keset lagendikku, mida kaunistas üks känd, ei leidnud seda pesa. Samuti käis vana pesapuu juurde, kuivanud kuusk, pesa oli alles, puu oli üleval. Edasi sõitis teisele poole, vaatas ka teiselt poolt metsatukka, ei näinud linde. Kotkad ei lahku põhjuseta. 24.mail uut pesa ei leidnud ja nagu J kuulis, on ka vana pesa tänaseks päevaks varisenud ehk siis kogu puu selle viimase tormiga on ümber kukkunud. Kui Tikuta kinnistul juba püsielupaiga ettepanek tehti, siis järelikult eksperthinnangutele tuginedes leiti, et see on sellele liigile sobiv püsielupaik, kus ta saab pesitseda ja on jätkusuutlik. Selle kohta, kui kaua ehk mitu aastat väike-konnakotkas ühte pesa kasutab, maailmas uuringud puuduvad. On kotkaid, kes kasutavad ühte pesa 20 aastat, on kotkaid, kes tulevad vanasse pesasse tagasi. Reeglina teeb väike konnakotkas uue pesa 300 meetri raadiuses vanast pesast. Metsa valib kotkas välja just toitumisala pärast. Metsa käis läbi, vaadates linnu seisukohalt, metsa kvaliteedile tähelepanu ei pööranud.

Lisaks andis tunnistajana ütluseid JT, kes on Kotkaklubi Jõgevamaa koordinaator. Kotkaste puhul räägitakse territooriumist, mis on väga suur, mitte eraldi kinnistutest, nagu Tikuta või Saare kinnistu. Mõnel konnakotkal võib olla 2-4 pesa, mida ta vahetab. Oluline on metsamassiiv. Kotkad ei ole seda kohta maha jätnud. Kui kohtus kaebuse esitajaga, tegi ka maastiku analüüsi, vaatas üle 2-3 km raadiuses sobivad puistud. Väike-konnakotkas eelistab pesitsuseks 80-aastaseid ja vanemaid kuusikuid ja segametsi, mis on talle pesitsemiseks pesapaigana vajalikud ja nendele on surve Eestis kõige suurem, kuna see on raieealine mets. Väike-konnakotkas on territoriaalne lind, isalinnud kaitsevad oma territooriumi, nad ei tiiruta suvaliselt ringi. Sel aastalgi on kotkas sinna tulnud. Väikekonnakotkas, emalind, hakkab toimetama ja isalind teeb mängulendu pesa kohal. Niimoodi määratakse territooriume ja enamasti nad teevad just selle metsatuka kohal, kus neil on pesa ja kuhu nad mõtlevad pesa teha, kui neil on sellel aastal pesa näiteks hukka läinud. Sellel aastal konnakotkas on sinna tulnud. Tunnistajal ei ole alust kahelda UA ütlustes – kui viimane nägi lindu 4. mai 2015, siis tunnistaja usub teda.

Tunnistaja käis viimati 2014.a. august Tikuta kinnistu metsas. Nägi, et selles planeeritavas püsielupaigas ja sihtkaitsevööndis oli oluliselt varje tingimusi ja puistu koosseisu muudetud. Seal on toimunud inimese poolne sekkumine sae ja traktoriga, sest puud on kadunud. Praegu ei tea, kuhu

10 kotkas uue pesa selles metsamassiivis teeb. Võimalik, et sellega on suunatud mingisse piirkonda või ta näiteks mingit osa selle sekkumise pärast ei kasuta. Päris pargis ta ei saa elada, kui on nii suured vahed puudel. Tal on vaja rohkem varjet. Konnakotkas on tulnud tagasi, ei ole küsimust, et ta ei võiks tagasi sinna tulla. Kui teostada seal sellisel kujul raiet, et harvendada seda osa, siis seal on ikkagi osi, mis ei ole sellises seisus, et konnakotkas sinna tulla ei saaks, küll aga see piirkond, kus viimane pesa oli, see on suhteliselt läbi raiutud. Kui mets on haigestunud ja kui konnakotka pesapuu ümber ei kuku, siis temale ei tee see midagi. Pesitsusterritooriumi võib konnakotkas kasutada aastakümneid,.

Mida viletsamates tingimustes konnakotkas on, seda kiiremine ta pesapuu jätab maha. Territooriumi ta ei muuda üldjuhul, aga kui tal enam midagi seal teha ei ole, siis ühel hetkel ta peab lahkuma. Ta lahkub ainult sel juhul, kui pesapuu enam ei kõlba, muul juhul teeb samasse kohta. Konnakotkas on rahul, kui keegi ei häiri teda ja tema pesapuu on püsti ja piisavalt ümber varjet, olgu seal nii palju puid maas kui tahes. Konnakotkast ei huvita, kas on metsas ürask või mitte. Kui vaadata Eesti metsi, siis on selge, et oleme samal teel, kus on Kesk-Euroopa praegu, hetkel meil väike-konnakotka arvukus on enam-vähem stabiilne, aga seal see langeb. Selleks on oma osa intensiivsel metsamajandusel, kus mets ei saagi 80-aastaseks saadagi, lisaks veel põllumajandusintensiivsus. Tema ei näe praegu, et sellel kotkal oleks väga palju mujale minna. Kui konnakotkas leiab kehvema koha, siis pesitsuse edukus langeb, ühtlasi langeb pesitsevate kotkaste arvukus.

Tikuta kinnistu pesa osas, 2013.a. käis koos JS ja kaebaja oli ka, koos vaadati see üle. Täielikult on pesa hävinenud siis, kui pesa enam puu otsas ei ole. 22.07.2013.a oli pesa puu otsas ja alles, pesaalus oli stabiilne ja tugev. Kui järgmine kord kohtuti, oli tema jaoks mõistetamatu ja tekkisid mõningad küsimused, et kuidas sai puistu sees nelja kuuga pesa täielikult kaduda sealt. Küsimusi tekitab see, et mille pärast ta sealt nii kiiresti kadus ja teiseks, miks ta sealt puistu seest järgneval talvel ära murdus koos kõrval olevate puudega. Ei saa seda tõestada, kas kõrval puu kukkus pesapuule otsa või mitte, kuna need puud oli ära võetud selleks ajaks, kui sinna vaatama mindi uuesti.

Ei räägita ju ainult pesast, vaid siiski territooriumist ja püsielupaigast. Püsielupaiga moodustab eelkõige sihtkaitsevöönd, milleks olid praegusel juhul need pesapuud ja planeeritavad püsielupaigad, selle aluseks on sobivad puistud, mis on sihtkaitsevööndil. Piiranguvööndi moodustavad need muud seal kõrval, kus saab teatavaid tegevusi teha pesitsusvälisel ajal. Loogiline ongi see, et räägitakse ikkagi pesitsuspuistust ja elupaigast, mitte ühest puust. Ka 100 meetrine ring tegelikult on liiga väike, see ei pruugi tagada kotka pesitsemist seal jätkusuutlikult. Kui vaadata registris andmeid, siis 100 meetri raadiuses on lihtsalt lõigatud need ringid pesale ümber ja selle tulemuseks on see, et sageli kotkas lihtsalt lahkub sealt, kuigi on seadust järgitud ja kõik on korras. Kahjuks peab maaomanik puhastama metsa sealt seaduse järgi. Kuna pesapuuga võib midagi juhtuda ja puistuga võib midagi juhtuda, siis see ongi oluline, et võetakse kaitse alla see osa, mis on antud piirkonna parim, et jätkusuutlikult saaks kotkas pesitseda ka seal järgnevatel aastatel ja aastakümnetel. Kui kotkal on minna ja leiab parema koha, siis ta võib minna sellest 100 meetrisest sihtkaitsevööndist välja, sellepärast on planeeritavad püsielupaigad suuremad. Kui kotkas leiabki endale parema koha mingis piirkonnas, siis kiiremas korras see pesapaik tuleb registrist ka koristada, sellisel juhul, kui ta leiab parema koha, aga praegusel juhul ei ole võtta paremat kohta.

Kõige aluseks on see, kust leitakse pesa, seda ei saa välja arvata sellest piirkonnast, kus sihtkaitsevöönd on. See peab olema sihtkaitsevööndi kese ja selle ümber haaratakse need alad, mis on vaatlusel tuvastatud, et peaksid olema sobilikud väike-konnakotkale pesitsuseks, pesitsusalaks, pesa rajamiseks.

Kirjalike tõenditena esitati kohtule järgnevad dokumendid.

1. Fotod Tikuta kinnistu metsast eraldisel 43 (kohtu toimik lk 14-16), millest nähtub vaidlusaluse metsa seisukord. On näha mõningaid kuivanud puid, millel on puukoore kahjustused.

2. Samuti on kaebusele lisatud mõned fotod Saare kinnistu kuivanud ja kahjustunud pesapuust (lk 17-18)

3. Tikuta kinnistu nr 81935 metsa säästva majandamise kava aastateks 2013-2022 väljavõte eraldisel 43, mille kohaselt üheks metsamajanduse kitsenduseks on märgitud liigi (isendi)

11 püsielupaiga sihtkaitsevöönd kogusuurusega 1,6 ha. Samuti selgub, et tegemist on küpse metsaga, ning ära on toodud ka märge põdrakahjustuse olemasolu kohta. Metsamajanduslikuks tööks on märgitud lageraie, istutamine, kultuuride hooldamine.

4. Tikuta kinnistu nr 81935 metsa plaan, millel on ära toodud puude liigid eraldiste kaupa. Eraldisel nr 43 on tegemist küpse kuusemetsaga.

5. Paikvaatluse protokoll 14.11.2013, mille kohaselt Tikuta kinnistule jääv väike-konnakotka varasem pesa (reg.kood KLO9103038) on suures osas pesapuult alla varisenud ning pesapuu kuivanud. Samas on Tikuta kinnistule jääv, projekteeritava püsielupaiga sihtkaitsevööndisse piiritletud vanametsa osa jätkuvalt konnakotkale väga sobivas seisus, uue pesa rajamine on tõenäoline. Enne uue info saamist 2014.a kevadel ei ole põhjendatud seni kavandatud piirangute tühistamine ega projekteeritava püsielupaiga piiride muutmine. Maaomanik Raivo Jürgen ei ole nõus kinnistule seatud piirangutega, kuna tema kinnistule jäävas pesas ei ole kotkas aastaid pesitsenud.

6. Keskkonnaameti 15.04.2014 käskkiri nr 1-4.1/14/208 (lk 29-34), mille kohaselt on otsustatud jätta Raivo Jürgeni 17.03.2014 esitatud vaie Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 03.03.2014 otsuse nr JT 13-7/14/4865 metsateatisega nr 3438000801 eraldistel 39, 40 ja 43 kavandatavate raiete mittelubamise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Jätta Raivo Jürgeni vaie Keskkonnaametile ettekirjutuse tegemiseks metsateatise uueks läbivaatamiseks rahuldamata.

7. Keskkonnaameti 06.02.2015 teabenõude vastus (lk 35-36), mille kohaselt Tikuta kinnistul on teada ja keskkonnaregistris registreeritud üks väike-konnakotka pesa (keskkonnaregistri kood KLO9103038), pesa leiti 01.05.2005; 2008.a oli pesa kaunistatud, kuid pesitsus puudus, 2013.a oli pesa asustamata. Saare kinnistul on registreeritud üks väike-konnakotka pesa (keskkonnaregistri kood KL KLO9105811). Keskkonnaregistris on pesa kohta esmakanne kuupäevaga 28.10.2008; nii 26.07.2010 kui 25.07.2011 vaatlusel tuvastati pesas väikekonnakotka edukas pesitsus (üks poeg); 2013. a (kuu ja päev täpsustamata) oli pesa väikekonnakotka poolt asustatud, kuid pesitsemine edutu. 2014. a riikliku seire andmetel (info pärineb Keskkonnaagentuurist, keskkonnaregistrisse on seisuga 04.02.2015 uusimad seireandmed veel kandmata) olid mõlemad eespool mainitud pesad asustamata.

8. Keskkonnaagentuuri seireandmed väike-konnakotka pesa KL09103038 leiukohtade vaatluse aruanne alates 2005 aastast lk 37-39), mille andmed kattuvad keskkonnaameti 06.02.2015.a teabenõude vastuses tooduga.

9. Õiguskantsleri Kantselei 20.09.2013 vastus nr 14-5/131178/1304035 lk 2 esimene lõik (lk 40- 41), milles selgitab, et õiguskantsler on varasemalt tegelenud väike-konnakotka püsielupaiga moodustamist puudutavate küsimustega. Ebamõistlikult pikk menetlusaeg püsielupaiga moodustamisel rikub ka isiku omandiõigust, kuivõrd seni kaitstakse pesa universaalselt rangest kaitsekorrast lähtudes, selle asemel, et rakendada püsielupaigas üksikjuhtumi asjaolusid arvestavat kaitsekorda, mille osas on saanud oma seisukoha avaldada ka maaomanik.

10. Metsakonsulent AM nõuanne (lk 42-44), mille kohaselt metsa ülevaatusel konstateeris olukorda, et raie on hädavajalik, kohati juba hiljaks jäänud, puude väljalangemine ja kuivamine on pöördumatu.

11. Metsakonsulent AR ekspertiis (lk 45-47), et AR seisukoht ühtib peaasjalikult AM nõuandes väljatooduga, et kuusikute seisukord eraldistel 39, 40, 43 on sedavõrd halb, et nõuab kohest lageraiet. Eraldistel on levinud juurepess, seega on mõistlik raiesmikud uuendada kasega. Kuusiku maksimaalne eluiga on 5-10 aastat, ning seetõttu on sellises kuusikus sihtkaitsevööndi rajamine mõttetu.

12. Fotod Tikuta kinnistu metsaeraldiselt 43 (lk 48-59). on pildistatud tuulega murdunud ja kuivanud puid sihtkaitsevööndis, samuti kooreüraski kahjustusega maha langenud puid, mädanenud ja lamandunud leppasid, pesapuukändu mädanenud ja kõdunenud juurtega.

13. Keskkonnaameti 04.12.2014.a kiri Keskkonnainspektsioonile (kohtuvälise menetleja toimik lk 18), mille kohaselt Keskkonnaameti esindajad käisid kohapealse olukorraga tutvumas 26.06.2014.a koos maaomanikuga ja 27.08.2014.a koos Keskkonnainspektsiooniga, lisaks käis teostatud raie järgselt kohapeal ka MTÜ Kotkaklubi esindaja JT. Keskkonnaamet on seisukohal, et teostatud raiega on oluliselt halvendatud püsielupaiga varjetingimusi ning seeläbi kahjustatud püsielupaiga seisundit. Kuna aga alal on jätkuvalt kotkale potentsiaalselt

12 sobivaid pesapuid, ei saa püsielupaika hävitatuks lugeda. Osaliselt liikumispiirangu ajal teostatud raie tõttu on takistatud kotkal uue pesakoha valikut.

14. Keskkonnaameti 30.07.2013.a nr JT 15-8/13/18439 teavituskiri Raivo Jürgenile koos Maaameti kaardiga ja teavitusega teate kättesaamise kohta (kohtuvälise menetleja toimik lk 19- 22), mille kohaselt Tikuta kinnistul asuvad I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotka Puiatu püsielupaigad keskkonnaregistri koodidega KLO3000089 ja KLO3001000. Väikekonnakotka püsielupaigas tuleb täita looduskaitseseadusest lähtuvaid nõudeid. Pesapuust 100 m raadiuses, sihtkaitsevööndis (LKS § 30) on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine; telkimine, lõkke tegemine, rahvaürituste korraldamine; sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine, inimeste viibimine 15. märtsist kuni 31. augustini.

15. Keskkonnainspektsiooni 20.11.2014 nr Jõ-6-8/270-3 kiri Keskkonnaametile (kohtuvälise menetleja toimik lk 23), mille kohaselt Keskkonnainspektsioon teostas Tikuta maaüksuse metsas Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis 27. augustil ja 23. oktoobril 2014.a sündmuskoha vaatlust, mille käigus tuvastati, et sihtkaitsevööndi keskja loodeosas on teostatud uude raiet.

16. 23.oktoobri 2014.a täiendav sündmuskoha vaatluse protokoll koos fotode ja kändude lugemise lehega (kohtuvälise menetleja toimik lk 24-32), mille kohaselt vaatlusega tuvastati, et Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi keskja loodeosas on teostatud puude raiet. Vaatluse tegemisel kasutati tahvelarvutit koos metsaregistriga ja liikudes sihtkaitsevööndis, mõõdetakse raiutud kändude diameetrid. Mõõtmisandmed kanti kändude lugemise lehele. Kokku on Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndist raiutud 20 kuuske ja 69 hall-leppa. Programmiga „Kahjud“ arvutati välja metsateatiseta raiutud metsamaterjali maht, milleks on 27,9 tm. Vaatlemisel tuvastati, et sihtkaitsevööndi keskpaigas on raietöid teostatud mootorsaega ja loodeosas käsisaega, mis ripub puu küljes. Suurem metsamaterjal on välja veetud, metsa on jäetud järgatud metsamaterjal ja üksikud puunotid. Raiejäätmed on mööda maapinda laiali.

17. 27.augusti 2014.a sündmuskoha vaatluse protokoll koos kaardi ja fotodega (kohtuvälise menetleja toimik lk 36-46), mille kohaselt teostati vaatlustoiminguid Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puiatu külas Tikuta maaüksuse metsas Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis. Kontrolli käigus tuvastati, et sihtkaitsevööndis on puid maha raiutud ning et väike-konnakotka pesapuust on järel känd. Raieks Tikuta maaüksuse metsa Keskkonnaamet lubava märkega metsateatist väljastanud ei ole.

18. JS kiri Keskkonnainspektsioonile koos 26.06.2014.a Tikuta kinnistul toimunud kohtumise ja paikvaatluse protokolliga (kohtuvälise menetleja toimik lk 47-49), millest selgub, et Keskkonnaameti esindajad leiavad, et projekteeritava Puiatu püsielupaiga piiresse jääb mitmeid kotkale sobivaid pesapuid, majaomanik Raivo Jürgen sellise käsitlusega ei nõustu. Samuti tuleneb paikvaatluse protokolli tulemuste osast, et maaomanik oma selgituste kohaselt koristas ringikujulises püsielupaigas tormimurdu.

19. Keskkonnainspektsiooni 11.02.2015 nr-Jõ-6-14/29-1 Raivo Jürgenile esitatud pretensioon väärteoasjas nr 940014001536 summas 3200 eurot koos keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise aktiga (kohtuvälise menetleja toimik lk 50-52).

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale ja esitatud tõendeid, leidis, et Raivo Jürgen’i kaebus ei kuulu rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Samuti kontrollib kohus, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetluses ettenähtud õigusnorme ning ei esine menetlusnormide olulist rikkumist. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus vaidlustatud täies ulatuses, sh kaebaja leidis, et ta ei ole

13 temale süüks arvatavat väärtegu toime pannud, sest ei ole realiseerunud väärteo koosseis. Alternatiivselt, kui aga kohus tuvastab kaebuse esitaja käitumises väärteo tunnused, taotles kaebaja teha kohtul uue otsuse, millega vähendada määratavat karistust. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et ei ole võimalik tühistada kohtuvälise menetleja otsust määratud karistuse osas. Kohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist. Käesoleva väärteoasja keskseks küsimuseks on see, kas Tikuta kinnistul väidetav väärteo toimepanemise koht oli konnakotka püsielupaik ja seega sihtkaitsevöönd või mitte. Kaebaja ja tema esindaja üks väidetest on see, et püsielupaik eeldab, et see on kasutatav sigimisala.

Kohtu hinnangul on vaidlusaluses väärteoasjas tegemist väike-konnakotka püsielupaiga ja seega sihtkaitsevööndiga. Sellisele järeldusele jõudis kohus järgnevalt.

Väike-konnakotka püsielupaik on automaatselt kaitstud. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 50 lg

2 p 4 on väike-konnakotka püsielupaik tema pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses. Ühtlasi sätestab LKS § 50 lg 4, et alates pesapuu leidmisest kehtib väike-konnakotka püsielupaigas LKS §-s 30 sätestatud kaitsekord.

LKS § 30 lg 1 sätestab sihtkaitsevööndi mõiste. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maavõi veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. LKS § 30 lg 2 sätestab sihtkaitsevööndis keelatud tegevused ja nendeks on: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Samuti on LKS § 50 lg 5 kohaselt keelatud inimese viibimine väike-konnakotka püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini.

Eesti Erametsanduse Portaalis (kättesaadav internetis www.eramets.ee/looduskaitse/ ) leiduva teabe kohaselt on sihtkaitsevööndis üldjuhul majandamine keelatud ning sihiks lasta loodusel vabalt areneda (nt soo, loodusmets). Kaitse-eeskirjaga võidakse lubada sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul tehtavat tegevust, mis on vajalik loodusobjekti säilitamiseks või kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võidakse lubada tegevust, mis loodusobjekti ei kahjusta.

Püsielupaik LKS tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Püsielupaigaks on seaduse järgi automaatselt ka väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses. Tõlgendades looduskaitseseaduse vastavat sätet grammatiliselt (ehk grammatiline tõlgendus selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse), võib tõesti jõuda järeldusele, et püsielupaik on pesapuu (ehk üks puu, mille otsas on pesa) ning seda ümbritsev 100 meetri raadiusega ala. Kui jätkata sellisel viisil tõlgendust, võib jõuda kaebuse esitaja esindaja välja toodud tõdemuseni, et kuivõrd Tikuta kinnistul on väike-konnakotka pesa maha varisenud ning ka pesapuu kuivanud ja ära murdunud, siis ei saagi rääkida püsielupaigast, ammugi mitte sihtkaitsevööndist. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja esindaja sellise käsitlusega. Vaidlusaluse sätte tõlgendamisel tuleb kohtu hinnangul abiks võtta lisaks süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine ehk tuleb arvestada ka muuhulgas õigusakti eesmärki, aga ka teisi asjassepuutuvaid õigusakte või sätteid. Looduskaitseseaduse eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Käesolevas väärteoasjas on oluline eelkõige looduse mitmekesisuse säilitamine (sh lindude-loomade liigirohkus) ja looduslike elupaikade säilitamine. Väike-konnakotka elupaik (ehk pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses) koosneb kahest komponendist – pesitsuspiirkonnast (mille alla kohtu hinnangul kuulub ka sigimisala) ja saagialast („Väike-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013“ lk 13, kättesaadav internetis http://www.keskkonnaamet.ee/hange/kkk-

14 hankematerjalid/Liikide%20tegevuskavad/Kinnitatud%20tegevuskavad/Vaike-konnakotkas_2009- 2013.pdf ). Samas ei saa ära unustada ka elupaiga mõistet. Elupaik on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda kasutada, seal ellu jääda ja paljuneda. Elupaik ei tahenda üksnes paika, kus organism parasjagu elab, sest paljudel põhjustel võivad elupaigad jääda (ajutiselt) asustamata (eelpool viidatud tegevuskava, lk 12).

Väike-konnakotka elupaiga kui niisuguse kaitsmise eesmärk on säilitada selle liigi eluks vajalikud metsakooslused, laiemalt on eesmärgiks tagada kaitsealuse liigi, käesoleval juhul väike-konnakotka, säilimine ja püsimine. Seega ei saa jõuda järeldusele, et püsielupaik on vaid pesapuu ning kui viimane on murdunud (isegi tormis, mis on ka väärteoasja raames tuvastatud), siis automaatselt enam püsielupaika ja sihtkaitsevööndit ei ole. Asjaolu, et lind ei ole aastaid pesapuud kasutanud, on kaitsja ja kaebaja tõendamata väide. Samas rõhutab kohus, et mitte ükski kotkaekspert, kes andis kohtuistungil ütluseid, ei kahelnud väike-konnakotkaste vaidlusalusesse sihtkaitsevööndisse tagasipöördumise võimalikkuses. Seega on kohus seisukohal, et tikuta kinnistul väidetav väärteo toimepanemise koht oli konnakotka püsielupaik ja seega sihtkaitsevöönd.

Raivo Jürgenile heideti ette seda, et ta teostas Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis puude raiet. Raivo Jürgen sellega ei nõustunud ja oli seisukohal, et ta koristas metsa alt tormimurdu, kui see jätta koristamata, siis mets hävineks kiiresti seoses metsakahjurite ulatusliku levikuga. Siinkohal kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on olnud puude raiega ehk majandustegevusega LKS § 30 lg 2 p 1 mõttes, milline tegevus on sihtkaitsevööndis keelatud.

Väärteoasja raames on tuvastatud, et kogu raide ulatus sihtkaitsevööndis metsaeraldisel nr 43 on 27,9 tm, raie liigiks üksikpuude raie. Kohtu hinnangul on raie suurusega 27,9 tm arvestatav hulk puid. Kohtule on esitatud metsade säästva majandamise kava aastateks 2013-2022, mh millelt nähtub, et metsaeraldisel nr 43 (kitsendus: liigi – isendi – püsielupaiga sihtkaitsevöönd suurusega 1,0 ha) planeeritavad metsamajanduslikud tööd seisuga 24.10.2013.a on lageraie, istutamine, kultuuride hooldamine.

Metsaseaduse § 28 lg 1 kohaselt on raie vähemalt üks metsamaal tehtav järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamine; 2) langetatud tüvede laasimine; 3) tüvede järkamine; 4) metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt ei loeta raideks metsaseaduse kohaselt metsamaal olemasoleva tee-, kraavivõi muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning valmiva või küpse metsa puhastamist kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Metsaseaduse § 28 lg 7 p 3 kohaselt tohib hooldusraiet teha metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Siinkohal tuleb aga metsaseaduses sätestatud lubatud tegevuse puhul (nn hooldusraie) arvestada ka võimalike piirangutega, mis tulenevad teistest seadustest (käesoleval juhul looduskaitseseadus). Ehk kui kaebaja peamine väide on see, et ta ei teostanud raiet, vaid koristas tormimurdu, siis kohtu hinnangul mahub tormimurru koristamine (tuulega murdunud puud, mädanenud juurtega ja kuivanud puud vm) sanitaarraide mõiste alla. Samas on mistahes metsamaterjali saamine, siinkohal ei ole oluline, mida selle metsamaterjaliga edasi tehti, tulu saamine, ning on käsitletav metsa majandamisena MS § 16 tähenduses, ning laiemas plaanis majandustegevusena LKS § 30 lg 2 p 1 mõistes, mis on sihtkaitsevööndis kui sellises igal juhul keelatud. Seega võib kohtu hinnangul Tikuta kinnistu eraldisel nr 43 teostatud metsatöid nimetada kas tormimurru koristamiseks, üksikpuude raideks või millekski muuks, kuid kohus on seisukohal, et selline tegevus on keelatud, ning piiranguks ongi justnimelt sihtkaitsevööndi ja väike-konnakotka püsielupaiga olemasolu.

Siinkohal ei ole kohtu hinnangul nii määravalt oluline, kas raiet teostati sügisel 2013-talvel 2014 või kevadel-suvel 2014 ehk raide teostamise ajahetk ei ole sellise tähtsusega, et ei saaks tuvastada, et Tikuta maaüksuse metsa eraldisel 43, kus asub Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, poleks raiet üldse teostatud. Kohtuliku uurimise käigus on siiski tuvastatud, et Raivo Jürgen teostas raiet kohas, kus seda ei oleks tohtinud teha. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et Raivo Jürgen teostas raiet Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis, ehk Raivo Jürgen

15 rikkus LKS § 30 lg 2 p 1 nõudeid ning pani toime LKS §71 lg 1 sätestatud väärteo. Kohus leiab, et väärteo pani menetlusalune isik toime tahtlikult, sest ta oli teadlik väike-konnakotka püsielupaigast ja sellega seonduvatest piirangutest tema maaüksusel.

Kohtule on arusaadav, et kaebajagi püüdis tegutseda nn oma parima äranägemise järgi ehk päästa oma haiges metsas veel seda, mida päästa annaks, vältimaks metsa täielikku kokku kukkumist. Siinkohal lähevadki lahku kaebaja, kohtuvälise menetleja ning looduskaitsjate huvid ja vaated. Kaebaja soovib oma metsa majandada, ning vähendada tulevikus võimalikke tekkivaid kahjusid seoses puukahjurite levikutega, kohtuvälise menetleja huvi on metsa olukorra säilitamine just sellisena nagu see on, sõltumata kooreüraskija muudest, sh tormi tekitatud kahjustustest, kuivõrd vaidlusaluse metsa näol on tegemist soodsa elukeskkonnaga väike-konnakotka jaoks, kes on looduskaitse all. Kohus möönab, et olukord metsaomaniku jaoks on võrdlemisi keeruline. Samuti nõustub kohus kaebaja ja tema esindajaga selles osas, et riigilt kõikvõimalike kompensatsioonide saamine piirangute talumise kohustuse tõttu tekitab palju probleeme. Ka sihtkaitsevööndi registrist kustutamine on, nagu ka istungitel välja tuli, keerukas, kuid see ei tähenda, et kui sihtkaitsevöönd ja püsielupaik on olemas, siis samal ajal tohiks seal raiet teostada.

Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses Raivo Jürgeni karistamises LKS §30 lg 2 p 1 nõuete rikkumise eest LKS § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses ehk 400 euroga tuleb jätta muutmata. Keskkonnaamet on välja toonud, et Puiatu väikekonnakotka püsielupaiga kahjustamisega on keskkonnale tekitatud 3200 euro suurune kahju. Keskkonnale tekitatud kahju kohta on Keskkonnainspektsioon edastanud Raivo Jürgenile 11.02.2015 pretensiooni, milles on selgitatud kahju tekkimise aluseid ja korda.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-135.

Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/