2-15-9712/62-15-9712/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2015, Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-15-9712 Tsiviilasi Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitatud hagi Jxxxx Axxxxxxx vastu Hagihind 3462,37 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (asukoht: Endla 8, Tallinn 15092; e-post: oigus@sotsiaalkindlustusamet.ee) Esindaja: jurist Janne Pajo Kostja: JxxxxxAxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kohus teeb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON:

Menetluskulude jaotus:

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Mõista JxxxxxAxxxxxxxxx välja 300 eurot riigituludesse riigilõivu katteks. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole SEB Pank – a/a EE351010052031000004, Swedbank – a/a EE502200221014193355, Danske Bank – a/a EE873300333499990003 või Nordea Bank – a/a EE401700017002872300. Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 99915700069159.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §-d 415 ja 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult 21 päeva jooksul alates määruse ja selle lisade kättesaamisest. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 13. augustil 2015 allkirja vastu üle antud Jxxxx Axxxxxxx elukaaslasele Nxxxxxx Mxxxxxxxxxx. Sellega loeti TsMS § 322 lg 1 järgi menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Asja on võimalik lahendada lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Tartu Maakohtu 8. augusti 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8046 on kostja süüdi mõistetud KarS § 121 järgi selles, et ta 17. jaanuaril 2010 kasutas füüsilist vägivalda xxxx Axxxxxx suhtes, tekitades talle tervisekahjustusi. Kohtuotsus jõustus 15. augustil 2011.

Vägivallakuriteo ohver Rxxx Axxxxxxxesitas 11. jaanuaril 2011 Sotsiaalkindlustusametile hüvitistaotluse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ohvriabi seaduse (OAS) alusel. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 11. aprilli 2011. a otsusega nr 00124K/2 määrati Rxxx Axxxxxxxe töövõimetusest tulenev kahjuhüvitis. Kahjuhüvitist on Rxxx Axxxxxxxx makstud alates 1. novembrist 2012 kuni 31. jaanuarini 2014 summas 3462,37 eurot (tl 6).

OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. OAS § 31 lg 2 kohaselt esindab regressinõudeasjades riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus.

Praegusel juhul on kostja kuriteoga tekitanud kahju ning kannatanule on ohvriabi seaduse alusel esitatud taotluse alusel makstud hüvitist summas 3462,37 eurot. OAS § 31 lg 1 alusel on kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise maksmise regressinõue läinud üle riigile.

Regressinõude korras tuleb Jxxxx Axxxxxxxxx välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 3462,37 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitise katteks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud tulenevalt TsMS §-st 145. Seega ei ole asjas seni tasutud riigilõivu ja riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõista kostjalt. Hagi hinnalt 3462,37 eurot on tasumisele kuuluv riigilõivu täismäär 300 eurot, mille kohus kostjalt TsMS § 179 lg-tes 1, 4, 5 ja 9 toodud tingimustel riigituludesse välja mõistab.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag Kohtunik