1-12-5440/96 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5440 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. septembri

2015 määrus süüdimõistetu R.N-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu R.N-i (R.N) kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. septembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu R.N-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga

määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 72 eurot, sh (seitsekümmend kaks)

käibemaks 12 eurot, vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningale (kaksteist) määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista R.N-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi

vanemabi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. R.N-iltasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002,

№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank

a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „R.N, 1-12-5440 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja menetluse käik 1. süüdi KarS § 199 lg 2 Harju Maakohtu 04.12.2012 kohtuotsusega tunnistati R.N p-de 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti R.N-ile 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R.N-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu

29.12.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja algus 24.04.2013 ja karistusaja lõpp 20.08.2016.

Maakohtu määrus

2. vangistusest tingimisi Tartu Maakohtu 11.09.2015 määrusega jäeti R.N ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.1. temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt Käesolevaks ajaks on R.N

kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud R.N kanda karistust rohkem kui 2 kuud. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused R.N-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.

2.2. on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras. R.N

Süüdimõistetu on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, aga ka narkootikumidega seotud süüteo. Käesoleval ajal kannab R.N liitkaristust varguste toimepanemise ja suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, s.o fentanüüli omandamise

ja hoidmise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 29.12.2011 otsusega

(kriminaalasi nr 1-11-14071), millega R.N mõisteti süüdi narkootilise aine suures

koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja mõisteti karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva

vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Seega on R.N varavastased kuriteod, s.o vargused, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, toime pannud katseajal. Kusjuures R.N pani vargused toime kõigest 4 kuud pärast

katseaja algust. Seega jätkas süüdimõistetu vaatamata varasemale kriminaalmenetlusele ja

kohtuotsusele kuritegelikku käitumist. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused ei ole

mõjutanud R.N-i õiguskuulekusele ja seeläbi ei ole olnud tõhusad. Oluline on rõhutada, et R.N-ile on varasemalt mõistetud korduvalt karistusena vangistus, kuid ka

kõige raskemaliigilisem karistus ei ole R.N-i käitumist mõjutanud. Maakohtu

hinnangul on oluline seegi, et Harju Maakohtu 04.12.2012 otsuse (kriminaalasi 1-12-5440)

täitmise tagamiseks tuli R.N kuulutada tagaotsitavaks. Lisaks kriminaalkorras

karistatusele on R.N korduvalt karistatud ka väärteokorras, muuhulgas NPALS rikkumiste eest.

2.3. osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: Vangistuse jooksul on R.N ajavahemikul 21.01.2014 - 25.03.2014 läbis sõltuvusteemalise loengutsükli; ajavahemikul 01.05.2014 - 07.08.2014 läbis tugigrupi 12 Sammu. Lisaks on R.N läbinud vangistuse

jooksul riigikeele kursused A1, A2 ja B1 tasemel. Täiendava tegevusena on R.N osalenud jooga ja vabastava hingamise kursustel SRS kinnipeetavatele. R.N on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus pidas süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal valdavalt positiivseks (v.a

kehtiv distsiplinaarkaristus). Maakohus pidas oluliseks, et R.N on läbinud

sotsiaalprogramme, mis on olnud talle vajalikud ja andnud piisavat motivatsiooni oma

sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Kuna R.N-i näol on tegemist pikaajalise

narkosõltlasega, on maakohtu hinnangul oluline, et R.N läbiks kuriteoriskide

3

maandamise eesmärgil täies mahus talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk. 2.4. R.N on toetavad lähedased. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu pöörduda

Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Pärast ravi lõppu on R.N võimalus elama asuda isa tuttava juurde Kärberi XXXX, Tallinn. R.N puudub vabanemise korral kindel töökoht. Süüdimõistetul on põhiharidus ja kutseoskused puuduvad. R.N ei ole kunagi ametlikult töötanud. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid rohkem kui 8000 eurot ja vabanemisfondis on 138,53 eurot. R.N on diagnoositud uimastisõltuvus.

Maakohus pidas positiivseks, et R.N on motiveeritud ja soovib tegeleda narkosõltuvusega, eesmärgiga vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest, sest sõltuvus narkootilistest ainetest on ka peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Samas pidas maakohus oluliseks arvestada, et R.N on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (aastast 2001), kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Sõltuvusainete tarvitamisest vabanemist muudab keerukamaks ka asjaolu, et R.N on tekkinud soov ja motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda vahetult enne käesolevat vangistust, kui R.N alustas metadoonravi läbimist. 2.5. puhul esineb positiivseid Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et R.N asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja ennetähtaegset vabastamist

mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja

R.N-i isik). Positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et R.N tingimisi

ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Arvestades, et R.N on olnud

pikaaegne narkootikumide tarvitaja, võib pidada tema käitumises ja suhtumises toimunud muutusi käesoleval ajal liialt lühiajalisteks, et nende püsivuses olla veendunud.

Määruskaebus 3. kaitsja, Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.N-i kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada kinnipeetav vangistuse kandmisest enne tähtaega. Vabanemisel kohustada R.N asuma Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Määruskaebuses väljatoodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. on avaldanud soovi vabanedes rehabiliteeruda narkootilistest ainetest R.N

võõrandumise eesmärgil ja minna Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Nimetatud keskuses on tagatud tingimused ja kord raviks, on välistatud võimalus sealt vabatahtlikult ilma

keskuse nõusolekuta lahkumiseks. Rehabilitatsioonikeskus tagab ravi ja tingimused narkootilistest ainetest võõrandumiseks. Üheks eelduseks on inimese enda nõusolek, mis antud juhul on olemas. Süüdimõistetu on isik, kes tänu pikaaegsele narkootikumide tarvitamisele ja võimeta iseseisvalt võõranduda, sobib isikute hulka, kellele vastav teenus on ette nähtud. 3.2. Kaitsja on seisukohal, et R.N-i vabastamata jätmine jätaks ta ilma asjakohasest ja vajalikus rehabilitatsiooniteenusest, mida vanglas talle ei võimaldata. Maakohtu määruses ei

ole tähelepanu pööratud rehabilitatsiooniteenuse olemusele ja selle osutamise tingimustele,

millest tulenevalt on kujunenud ebaõige lõppjäreldus. Maakohtu määruses väljendatud

seisukohad on vastuolulised, arvestades, et R.N justkui puuduks soov ja

motivatsioon narkosõltuvusest vabanemiseks, aga samas on süüdimõistetu avaldanud soovi oma senist eluviisi muuta.

4

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. kaitsja määruskaebus ei Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu R.N-i

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja R.N-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta R.N enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. 6. on vabanedes olemas kindel Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et R.N elukoht, võimalus asuda tööle, ta on omandanud riigikeele erinevatel tasemel, ta on osalenud

sotsiaalprogrammides, tal on toetav lähivõrgustik. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud

asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et R.N-i

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud.

Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema

käitumist vangistuses ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. 7. Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa siiski R.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaalutud on

süüdimõistetu puhul esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Samas, tuleb tõdeda, et sarnaselt maakohtuga on ringkonnakohtul kahtlus, kas süüdimõistetu on vabaduses võimeline hoiduma narkootikumide tarvitamisest ning maandaks sellega riski uute kuritegude toimepanemiseks, sest kuritegude toimepanemise soodustegur on narkosõltuvus. Vastupidiselt

kaitsja väljatoodule leiab ringkonnakohus, et ainuüksi kaebuses rõhutatud rehabilitatsiooniteenuse vajadus ei saa olla aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Süüdimõistetul on vabaduses võimalus asuda tööle, kus esialgu sõlmitakse tööleping 1-2 kuuks.

Seejuures garanteeritud töökoht puudub. Süüdimõistetul on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt rahalisi nõudeid 8 354,34 eurot, vabanemisfondis on 138,53 eurot. Isa on nõus poega materiaalselt toetama. Samas arvestades, et süüdimõistetu ei ole vabaduses kunagi ametlikult

töötanud ja kuritegusid on ta toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis

olenemata positiivsetest asjaoludest, esineb märkimisväärne risk, et süüdimõistetu hakkab toime panema uusi kuritegusid. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on süüdimõistetu puhul 70%, mis on äärmiselt kõrge. 8. on teinud varasematest karistustest Ringkonnakohus ei ole ka veendunud, et R.N

vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel asub

seaduskuulekale teele. Süüdimõistetut on karistatud kriminaalkorras 6-l korral, tegemist on

tema kolmanda reaalse vangistusega. Kuritegelik käitumine on muutunud süüdimõistetule harjumuseks. Tema suhtes on varasemalt rakendanud kriminaalhooldust, kuid see ei ole täitnud oma eesmärke, mistõttu puudub ringkonnakohtul veendumus võimaliku kohaldatava meetme edukuses ka praegusel ajahetkel. Süüdimõistetu on kriminaalhoolduse käigus toime pannud nii

uue kuriteo kui ka väärtegusid. Süüdimõistetu suhtub ametnikesse sallivalt, kuid väärib

märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu koostööaldis. Nimetatud asjaolud ei veena kohut, et süüdimõistetu suudaks kriminaalhoolduse läbida positiivselt. Lisaks

on märkimisväärne, et nii vangla kui ka prokuratuur ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. R.N on karistatud distsiplinaarkorras 1-l korral. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele

5

reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.

9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R.N-i puhul ei esine selliseid

veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus.

Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks R.N-i ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. 10. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning rahuldab kaitsja taotluse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb R.N hüvitada vandeadvokaadi vanemabi H. Kuninga kaitsjatasu 72 eurot. 11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 11. septembri 2015 määrus muutmata, R.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas