3-14-50818/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-50818 Haldusasi Vladimir Beljakovi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada kaebajalt äravõetud toiduained Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Beljakovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Beljakov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Beljakovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 2. novembrini 2015. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebaja Vladimir Beljakov esitas Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 25.06.2015. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite mittearvestamise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. 2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga

õigushüvesse ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (vt RKHKo nr 3-3-1-80-13 p-d 11, 12). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja isiklike asjade hulgast teatud toiduainete äravõtmist ei saa käsitleda kui õiguste olulist rikkumist, sest tegemist oli vangistusseaduse § 15 lg 2, vangla sisekorraeeskirja § 641 p 19 ja Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.1. kohaselt keelatud esemetega. Kaebaja saabus Soome Vabariigi Vantaa Vanglast Tallinna Vanglasse 21.02.2014 ja tema asjade läbiotsimise käigus 25.02.2014 võeti ära 54 muna, 2 kg jahu ja 2 pakki riisi. Kohus märgib, et kuigi kaebaja võis olla munad, jahu ja riisi soetanud Vantaa Vangla vahendusel, ei ole see aluseks nimetatud toiduainete lubamisele Tallinna Vanglas. Eesti Vabariigi kinnipidamisasutuses tuleb järgida Eestis kehtivaid vangistusalaseid õigusakte. Vangistusseaduse § 15 lg 4 annab vanglateenistusele õiguse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad vangistusseaduse § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kaebajalt äravõetud toiduaineid on vanglal keeruline läbi otsida, mistõttu ei saanud vangla 25.02.2014 olla veendunud, et toiduainetesse ei olnud peidetud keelatud esemeid või aineid. Vangla ei oleks saanud tagada ka põhjaliku läbiotsimise järgselt toiduainete hügieenilisust ja edasist säilimist, mis omakorda olnuks oht kaebaja tervisele. Arvestades asjaolu, et kinnipeetavaid toitlustatakse kehtivate normide kohaselt kolm korda päevas, olid äravõetud toiduainete kogused tavapäratult suured lisatoidu valmistamiseks. Kuna kaebaja sõnul ei võetud temalt ära kõiki kaasasolnud toiduaineid (tl 41 pöördel), saab järeldada, et kaebaja ei jäänud pärast teatud toiduainete äravõtmist ilma võimalusest saada lisatoitu. Tuginedes eeltoodule leiab ringkonnakohus, et kuna kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline, on antud haldusasjas olemas alused lihtmenetluse kohaldamiseks. 3. HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Kuigi haldusasja materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada palju kaebajalt äravõetud toiduained maksid, on usutav, et nende esemete ostusumma jäi alla 200 euro. Seega kuna äravõetud toiduainete maksumus jääb alla 200 euro, on tegemist õiguste väheolulise rikkumisega ka kaebajalt äravõetud toiduainete maksumuse summa suuruse tõttu. 4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. V. Beljakov on taotlenud Tallinna Vangla kohustamist äravõetud toiduained tagastada või asendada samaväärsetega. Kuna haldusasja menetlemisel leidis tuvastamist, et Tallinna Vangla ei käitunud kaebajalt teatud toiduainete äravõtmisel õigusvastaselt, ei ole Tallinna Vangla ka kohustatud kaebajale toiduaineid samaväärsetega asendama. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu V. Beljakovi kohustamisnõue rahuldamisele, on õiged. Tallinna Vangla 16.04.2014. a vaideotsuses nr 5-15/14/7295-2 (tl 10-11), Tallinna Vangla vastuses kaebusele (tl 21-22), halduskohtu otsuses (tl 32-33) ja Tallinna Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 53) on ammendavalt selgitatud, miks V. Beljakovi kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks oli V. Beljakovilt teatud toiduainete äravõtmine põhjendatud ja õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. 5. V. Beljakovi apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust asjaolude suhtes, et halduskohus ei põhjendanud kohtuotsust küllaldaselt ja nõustus vastustaja seisukohaga. Samuti on kaebaja arvates ebaloogilised kohtu järeldused, et toiduainete läbiotsimine on raskendatud. Kaebaja ei nõustu ka seisukohaga, et keelatud on ained, mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel, sest tema soetas äravõetud toiduained Soome vanglateenistuse vahendusel. 2

Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus määras 02.09.2014. a määrusega (tl 25) vaadata haldusasi nr 3-14-50818 läbi lihtmenetluses ja selgitas samas lihtmenetluse põhimõtteid. Toimikus oleva allkirjalehe (tl 29) järgi on V. Beljakov nimetatud määruse kätte saanud 03.09.2014, mistõttu peaks kaebajale selge olema miks ja mis põhimõtete alusel halduskohus tema kaebuse lihtmenetluses läbi vaatas. Nõustuda ei saa väitega, et halduskohtu põhjendused toiduainete läbiotsimise keerukuse kohta on ebaloogilised. Arvestades äravõetud toiduainete koostist, on raske visuaalse vaatlemise käigus kontrollida, kas toiduaine sees on sinna mittekuuluvaid aineid. Samuti on vangla väitnud, et neil puuduvad tehnilised vahendid vedelike ning pulbriliste ainete koostisesse mittekuuluvate ainete määramiseks ning tegu oli vangla tingimustes suure koguse toiduainetega, mille läbiotsimine olnuks problemaatiline (tl 21 pöördel). V. Beljakovil ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et Soome Vabariigis vanglateenistuse vahendusel soetatud toiduained oleksid Eesti vanglates lubatud. Tallinna Vangla järgis Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja leidis õiguspäraselt, et kaebajalt äravõetud toiduained kuuluvad keelatud esemete hulka. V. Beljakov etapeeriti 26.02.2014 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ja eelnevalt selgitas Tallinna Vangla välja, et ka Tartu Vanglas ei võimaldata kinnipeetaval riisi, jahu ja mune kambris omada. 6. Kohus märgib, et kuna õiguslik alus V. Beljakovi isiklike asjade hulgast teatud toiduainete äravõtmiseks oli olemas, ei oleks haldusorganil olnud võimalik teisesisulist otsustust teha. 7. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi 3