1-12-7964/129

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7964 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. septembri 2015

määrus süüdimõistetu H.F-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.F-i (H.F) kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, määruskaebus RESOLUTSIOON

Gromtsevi määruskaebus jätta rahuldamata.

Advokaadibüroo kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

vanemabi Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest, 72 eurot riigituludesse.

H.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank

a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.F, 1-12-7964 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega tunnistati H.F lühimenetluses süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati H.F-i vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, mis on asendatud 1442 tundi üldkasuliku tööga – ning mõisteti H.F-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. Arvati

karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 307 tundi – ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati H.F süüdi veel:

- KarS § 266 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

- KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust,

- KarS § 329 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti H.F-ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati H.F-i vangistusega 8 kuud.

KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 1135 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.10.2011 kuni 02.10.2011, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust. 1.1. Karistusaja algus 10.12.2013 ja karistusaja lõpp 02.03.2016.

Maakohtu määrus 2. Viru Maakohtu 08.09.2015 määrusega jäeti H.F vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Käesolevat vangistust kannab H.F mootorsõiduki joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik on kolmel korral olnud olnud kriminaalhooldusel, mille jooksul pani toime uue kuriteo katseajal. Viimase karistuse kandmiselt hoidus kõrvale ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

3

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning H.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus leidis, et ei ole küllaldaselt usutav, et isik hakkaks vabaduses elama õiguskuulekalt.

Varasemalt H.F-ile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest, tema käitumine katseajal võib olla negatiivne, kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Eluviisitreening. Samas aga riigikeele eksamil ebaausa käitumise (mahakirjutamine) ja edasisest õppest loobumine näitab, et tal puudub tõsiseltvõetav motivatsioon vabanemise korral

resotsialiseerumisele panustada oma jõupingutusi. Vangla iseloomustusest nähtub ka, et

kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne, kuna uue kuriteo pani toime katseajal. Kinnipeetava poolt on esitatud garantiikiri töökoha olemasolu kohta akende-uste paigaldajana. Samas on H.F 06.04.2015 kuni 11.04.2015 vormistatud tööle maastiku hooldustöötajaks

maakohus tõsist kahtlust selles, et kui ka süüdimõistetu vormistab end tööle garanteeritud

ettevõttesse, ei pruugi see olla tõsiseltvõetav ja pikemaajalise perspektiiviga. Samas on H.F võlgnevusi 13 473,15 eurot, mis võivad vabanemisel mõjutada isiku majanduslikku olukorda negatiivselt. 2.3. Vangla hinnang üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta 2 aasta jooksul on

44% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust hindab vangla 33%. Maakohus,

arvestades nimetatud vangla hinnangut ja lisaks eeltoodut, leidis, et süüdimõistetu

ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal küllaldaselt põhjendatud. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö ja

elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval alaline elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Arvestades kinnipeetava käitumist enne

vangistust, vangistuse kestel, puudus maakohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida kriminaalhoolduse elektroonilise valve all nõuetekohaselt.

Määruskaebus 3. Viru Maakohtu 08.09.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.F-i kaitsja I. Gromtsev, kes palub määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vabastada

vangistusest H.F tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Muuhulgas palub kaitsja lubada süüdimõistetul menetluskulusid tasuda ositi ühe aasta jooksul. Määruskaebuses esitatud seisukohad on järgnevad.

kriminaalasja materjalides olevaid positiivseid asjaolusid, mille tulemusel jõudis ebaõigele

järeldusele. Kohus peab taotluse läbivaatamisel arvesse võtma kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele

ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maakohus on aga rajanud oma järeldused põhiliselt H.F-i endisele elukäigule ning jätnud arvestamata süüdimõistetu käitumise vangistuse jooksul.

4

Vangla iseloomustuse kohaselt, H.F

ei olnud passiivne ja ükskõikne sotsiaalprogrammides osaleja. Sotsiaalprogrammi läbimisel oli ta väga avatud ja aus, julges häbenemata rääkida oma probleemidest, osales aktiivselt, jõudis järelduseni, et seoses alkoholi tarvitamisega on väga palju negatiivseid tagajärgi. Vabanemise korral on süüdimõistetu valmis osalema ka kriminaalhooldusametniku poolt pakutud sotsiaalprogrammides. 3.3. Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta, et H.F alates 17.02.2015 kannab karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Ta on töötanud väljaspool vanglat ning ühel korral on käinud lühiajalisel väljasõidul kodus. Siinjuures puuduvad temal režiimi ja reeglite rikkumised. See asjaolu lükkab ümber maakohtu järelduse, et H.F ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. 3.4. H.F-i puhul on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks alkoholi tarvitamine.

H.F kinnitas kohtuistungil, et on aru saanud alkoholi halvast mõjust oma elule, on valmis loobuma alkoholi tarvitamisest, kuid, ilma täiendava abita on halva harjumuse juurde tagasipöördumine vabaduses olles küllatki kõrge. Seda riski on võimalik maandada kohustuse

panemisega (mitte tarvitada alkoholi) ja sõltuvusest vabastamiseks mõeldud

sotsiaalprogrammidega. H.F on nõus täiendavate kohustuste, selliste nagu keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume, läbida sotsiaalprogrammid, kohaldamisega. 3.5. Arvestades H.F-ist tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske (44% ja 33%, mis

on alla keskmise), tema õiguspärast käitumist vangistuses ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, leiab kaitsja, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head – kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele, garanteeritud töökoht, lähedaste toetus. H.F selgitab, et töötingimused XXX OÜ-s ja CCC OÜ-s olid seotud raskuste

tõstmisega. Ta ei saanud tööga hakkama, kuna tal on seljaprobleemid. Määruskaebusele

lisatakse tööandja garantiikiri, milles on lahti kirjutatud H.F-i tööülesanded tööle asumise puhul. Need töötingimused ei ole rasked ja H.F on kindel, et seljaprobleemid ei ole takistuseks tema töötamiseks BBB OÜ-s.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et H.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat. 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu H.F-i kaitsja määruskaebus ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks ja H.F-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta H.F enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning väga põhjalikult analüüsitud.

5

nõustub maakohtuga, et H.F-i vabastamine tingimisi enne tähtaega on selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks oluliselt ka avalikkuse õiglustunnet.

seadusekuulekalt ning nõustub maakohtuga, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed

asjaolud nagu alaline elukoht ja lähedaste toetus esinesid süüdimõistetu puhul ka enne käesoleva kriminaalasja aluseks oleva kuriteo toimepanemist. H.F-i on kriminaalkorras

karistatud 6-l korral ning kuriteod on oma laadilt muutunud järjest raskemaks, sh on

süüdimõistetut karistatud ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Süüdimõistetu probleemide lahendamise oskus on puudulik ja puudub alus järeldada, et käesolevaks ajaks on see muutunud või et süüdimõistetu suudaks lahendada probleeme kooskõlas seadusega. On positiivne, et süüdimõistetu on püüdnud osaleda riigikeele õppes. Samas, riigikeele vastava

taseme omandamiseks eksamil ebaausate võtete kasutamine ilmestab taas olukorda, et süüdimõistetu ei ole huvitatud järgima ühiskonnas kehtivaid norme. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et H.F ei jätka kuritegeliku eluviisiga. Usaldust ei süvenda ka asjaolu, et H.F-i suhtes kohaldatud kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt – süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo. Tulenevalt eelnevast on ringkonnakohus seisukohal, et esinevaid riske ei ole võimalik maandada ka kriminaalhooldusega. 8. Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei

ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. H.F-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis,

mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist esimese võimaluse esinemisel taotluse esitamiseks. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse

individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub

asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest.

Käesoleval juhul riivaks H.F-i ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega oluliselt ühiskonna õiglustunnet. 9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb H.F hüvitada vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsevi kaitsjatasu 72 eurot. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse taotlust menetluskulude ositi tasumise osas jaotatuna ühe aasta peale. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 8. septembri 2015 määrus muutmata ja H.F vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau