1-14-8220/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

01. oktoober 2015 (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8220

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. septembri 2015

määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Dmitrijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 7. septembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse

pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Dmitrijev tunnistati Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 otsusega süüdi KarS §

424 järgi ning teda karistati KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 kuud ja 28 päeva.

Talle määrati KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuded ja kohustus mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume.

2. Alkoholikeelu rikkumise tõttu määrati Viru Maakohtu 9. märtsi 2015 määrusega

S. Dmitrijevile täiendav lisakohustus, osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.

3. Kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralise ettekande, kuna S. Dmitrijev on korduvalt

rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti ei täida S. Dmitrijev

kohustust läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Registreerimisel käis ta viimati 9. juunil

2015. Ta ei ole ilmunud registreerimisele 26. märtsil, 28. mail, 30. juunil ja 7. juulil.

4. Viru Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja pööras S.

Dmitrijevile Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 otsusega mõistetud karistuse täitmisele.

Kohus tuvastas, et S. Dmitrijev ei ole mõjuva põhjuseta ilmunud registreerimisele 26. märtsil,

28. mail, 30. juunil ja 7. juulil. Samuti on S. Dmitrijev rikkunud talle katseajaks pandud

kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tal tuvastati 18. aprillil, 26. aprillil ja 28.

aprillil 2015 alkoholijoove. Lisaks ei ilmunud S. Dmitrijev 14. aprillil ja 28. mail 2015

kohtumistele sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, millega rikkus talle määratud kohustust.

Kohus leidis, et S. Dmitrijev rikkus karistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Ta ei ole

näidanud üles soovi kanda talle mõistetud karistust vabaduses, mistõttu ei ole kriminaalhooldus

tema suhtes õigustatud. Katseaja pikendamine ega lisakohustuste määramine ei ole otstarbekas,

kuna mingit mõju see isikule ei avalda. Süüdimõistetu on nõustunud rikkumiste asetleidmisega.

Ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole võimeline katseaja tingimusi täitma ega kandma

temale mõistetud karistust.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse (pealkirjastatud apellatsioonina) S. Dmitrijev,

kes taotleb lahendi tühistamist ja uue määruse tegemist, millega pikendada tema katseaega või

määrata täiendavaid kohustusi. Kui kohus S. Dmitrijevi kaebust ei rahulda, palub ta määrata end

karistust kandma Tartu Vangla eraldi sektsioonis, kus kannavad karistust endised õiguskaitse

ametnikud. S. Dmitrijev leiab, et avavanglas viibimine on tema elule väga ohtlik, sest ta kandis

seal karistust varem. Samuti taotleb ta kaebuse mitterahuldamise korral kustutada trahvivõlad

karistuse kandmise päevade eest.

S. Dmitrijev märgib, et ta saab keskmiselt 500 eurot kuus palka, samas kui tal on trahvivõlad ja

korterikulud. Pere ainsa sissetulekuteenijana on tema ülalpidamisel veel ema ja alaealine tütar.

S. Dmitrijev tunnistab, et ei ilmunud registreerimistele ametniku juurde 26. märtsil, 28. mail, 30.

juunil ja 7. juulil. Tal olid isikliku elu probleemid. 25. aprillil sai ta peatrauma, mille tagajärjel

olid suured peavalud. Pea valutab ka praegu vahepeal (lisatud tõend). Ülejäänud kordadel oli

S. Dmitrijev tööl. Viimati käis ta registreerimisel 9. juunil 2015. Ta leiab, et karistust kergendava

asjaoluna peaks arvestama puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset

kaasaaitamist, samuti seda, et S. Dmitrijev on asunud paranemise teele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma

otsustust järgmiselt.

6.1

Esmalt märgib apellatsioonikohus S. Dmitrijevi taotluse osas, mis puudutab tema

isiklikku osavõttu määruskaebuse lahendamisest, et vastavalt KrMS § 390 lg-le 3 vaatab

ringkonnakohus kaebuse läbi selle saamisest alates 10 päeva jooksul kirjalikus menetluses. Seega

ei näe seadus ette määruskaebuse läbivaatamist suulises menetluses.

6.2

Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu määruse seda osa, milles kohus tuvastas, et

S. Dmitrijev ei ole mõjuva põhjuseta ilmunud registreerimisele 26. märtsil, 28. mail, 30. juunil ja

7. juulil. Samuti selles, et ta on rikkunud talle katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Lisaks ei ilmunud S. Dmitrijev 14. aprillil ja 28. mail 2015 kohtumistele

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, millega rikkus talle määratud kohustust.

6.3

Ringkonnakohtule esitatud edasikaebuse mõte seisneb selles, et kohus peaks veelkord

andma S. Dmitrijevile täiendava kohustuse või pikendama tema katseaega.

6.4

KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus süüdimõistetu katseajal ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kolm alternatiivi: 1) määrata

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2

sätestatule, 2) pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või 3) pöörata karistuse täitmisele.

6.5

Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja

süüdlase suhtumist sellesse. Kohtupraktikas on leitud, et käitumiskontrolliga pandud kohustuse

täitmata jätmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid siis, kui kohustus jäeti

täitmata mõjuval põhjusel (RKKK 3-1-3-24-97).

6.6

Antud juhul on S. Dmitrijev põhjendanud ametniku juurde 26. märtsil, 28. mail, 30.

juunil ja 7. juulil registreerimistele mitteilmumist isikliku elu probleemidega. Samuti on ta välja

toonud, et sai 25. aprillil peatrauma. Muid rikkumisi (alkoholikeelu rikkumist ja

sotsiaalprogrammi mitteilmumist) põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et isikliku elu

probleemid ja peatrauma, mis (lisatud tõendeid arvestades) ei takista S. Dmitrijevil oma

igapäevatööd tegemast, ei ole käsitletavad kohtupraktikas mõjuva põhjusena kohtu poolt

määratud käitumiskontrolli tingimuste rikkumiseks. Pigem näitab S. Dmitrijevi suhtumine

ükskõiksust kriminaalhooldusesse üldiselt. S. Dmitrijevile juba anti kord võimalus läbida

sotsiaalprogramm ja näidata, et ta on asunud paranemise teele, ent ta jättis selle kasutamata.

Alkoholikeelu rikkumist katseajal tuleb hinnata jämedaks rikkumiseks ja seda eriti olukorras, kus

isik kannab tingimisi karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

6.7

Tingimisi vangistuse kohaldamisel antakse isikule võimalus hea käitumisega vältida

vangistuse täideviimist. S. Dmitrijev on korduvalt mõjuva põhjuseta rikkunud talle Viru

Maakohtu 22. detsembri 2014 otsusega pandud kontrollnõudeid ja -kohustusi. S. Dmitrijev oli

teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel.

Sellegipoolest oli S. Dmitrijev talle kehtestatud kohustuste täitmise osas äärmiselt hoolimatu,

mistõttu on maakohtu järeldus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud.

6.8

S. Dmitrijev on esitanud taotluse paigutada ta Tartu Vangla sektsiooni, kus kannavad

karistust endised õiguskaitse ametnikud, sest näeb avavanglas ohtu oma julgeolekule.

Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt KrMS § 414 lg-le 1 olukorras, kui süüdimõistetut ei ole

võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus

süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse

ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Seega millisesse vanglasse ja millal süüdimõistetu ilmuma

peab, otsustab otsust täitmisele pöörav kohus justiitsministri 25.03.2008 nr 9 määruse

Täitmisplaan alusel. Määruse § 5 sätestab kinnipeetava paigutamise üldjuhud. Kinnipeetava

paigutamise erandjuhud on sätestatud määruse paragrahvis 6. Taotluse kinnipeetava

paigutamiseks võib esitada selle vangla direktor, kuhu kinnipeetav on vahistatuna paigutatud.

Seega puudub ringkonnakohtul pädevus S. Dmitrijevi paigutamiseks tema poolt eelistatud

vanglasse soovitud sektsiooni.

6.9

Ringkonnakohtus ei saa kustutada S. Dmitrijevi trahvivõlgasid karistuse kandmise

päevade eest, sest seadus sellist võimalust ette ei näe.

7. Kuivõrd S. Dmitrijevi puhul kriminaalhooldusest kõrvalehoidumise ja kontrollnõuete

mittetäitmiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning ringkonnakohus ei pea võimalikus S.

Dmitrijevi suhtes leebemate meetmete kohaldamist, tuleb eeltoodut arvestades ja juhindudes

KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja süüdimõistetu

määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus