3-14-51724/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51724 Haldusasi VP kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 11. juuli 2014. a menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-1/14/901 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks vaadata asi uuesti läbi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. jaanuari 2015. a otsus Menetlusosalised Apellant (kaebaja) – VP, esindaja v.adv Urmas Kukk Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindajad Kristiina Laanest ja Kadri Levand Kolmas isik – Äripäev AS, esindaja v.adv Karmen Turk Menetluse alus ringkonnakohtus VP apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VP apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. jaanuari 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51724 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. novembril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-14-51724 2(9) kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ajaleht Äripäev avaldas 11.04.2014 edetabeli „Eesti börsiinvestorite TOP 50“, mis sisaldas muu hulgas andmeid VP investeeringute kohta.

2. VP esitas 19.05.2014 isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 22 alusel Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, milles palus AKI-l võtta seisukoht, kas kaebaja isikuandmete töötlemisega Äripäeva poolt on rikutud tema põhiõigusi (eelkõige õigust eraelu puutumatusele), ning kui AKI leiab, et andmesubjekti õigusi on rikutud, siis teha Äripäevale IKS §-de 21 ja 33 alusel ettekirjutus lõpetada VP isikuandmete töötlemine ja avaldamine nii olevikus kui tulevikus ning kustutada ja/või sulgeda VP kohta kogutud isikuandmed.

3. Andmekaitse Inspektsioon lõpetas 11.07.2014 teatega nr 2.1.-1/14/901 VP isikuandmete kaitse asjas menetluse. AKI algatas Äripäev AS suhtes järelevalvemenetluse, selgitamaks välja, kas isikuandmete avalikustamisel on täidetud IKS § 11 lg 2 nõuded. Äripäevas avaldatud edetabel kajastab Eesti majandusele olulisi asjaolusid ning seda ei ole avalikustatud üksnes sensatsiooni ja meelelahutuse huvides ega ühegi konkreetse isiku elu kajastamiseks. Eesti ettevõtjaid puudutava ettevõtlustulu, investeeringute ja varaga seotud andmete avaldamine on edendanud ühiskonnas vajalikku debatti erinevatel majandusega seotud olulistel teemadel. Seetõttu on andmeid avalikustatud ajakirjanduslikul eesmärgil.

Kaebaja isikuandmete avalikustamiseks esines ka avalik huvi. Ettevõtlus on avalikkusele suunatud tegevus ja äritegevusega seotud info avaldamine ei riiva eraelu puutumatust ülemääraselt. Avaliku elu tegelaseks saab muu hulgas lugeda isiku, kes valdab majanduslikku võimu või võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid. Sellest, et kaebaja on tuntud suurinvestorina ja intellektuaalomandi õiguse eksperdina, saab teha järelduse, et kaebaja on oma tegevusega sisenenud avalikkuse huvisfääri ja peab taluma ulatuslikumat eraelu puutumatuse riivet kui need, kes mitte mingil moel avalikkuse huviorbiidis ei ole. Kaebaja võimalikud investeeringud Eesti ettevõtetesse võivad mõjutada Eesti majandust, mistõttu on avalikkusel tema tegevuse vastu kõrgendatud huvi ja kaebaja peab selles osas arvestama kaasneva tähelepanuga.

Kaebajaga võeti enne artikli ilmumist ühendust ja talle anti võimalus kommentaarideks või vastuväideteks. Ajakirjanduseetika nõuete rikkumist ei ole tuvastatud. Asjaolu, et algne info (küll teisel kujul, nt aktsiaraamatute ja äriregistri andmed) on kõigile avalikult kättesaadav, ei võta avaldajalt vastutust avaldatu eest ega muuda seda automaatselt õiguspäraseks, kuid mõjutab siiski andmesubjekti õiguste riive intensiivust. Tuvastamine, kas tegemist võib olla ebaõigete andmetega, mille avaldamine oli õigusvastane, eeldab ulatuslikku tõendite kogumist ja hindamist. Kaebajal on soovi korral võimalik pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks tsiviilkohtusse. AKI sekkub üksnes olukorras, kus õiguserikkumise peatamine on selgelt avalikes huvides, mitte ei lahenda tsiviilõiguslikke vaidlusi. Kaebaja kohta on avaldatud üksnes minimaalne hulk andmeid (isiku täisnimi ja börsiinvesteeringute väärtus) ning tema

3-14-51724 3(9) väited kõrgendatud turvariski tekkimisest ei ole põhjendatud (mh on avalikud kinnistusraamatu andmed). Kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb just tema puhul eriti suur oht, mis annaks aluse tema isikuandmete avalikustamise lõpetamiseks. Käesoleval juhul ei esine Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt nõutavat „rõhuvat sotsiaalset vajadust“ ajakirjandusvabadusse sekkumiseks, sest VP isikuandmete jätkuvaks avalikustamiseks on täidetud kõik IKS § 11 lg 2 tingimused ning isikuandmete avaldamine ei kahjusta isiku eraelu puutumatust ülemääraselt.

4. VP esitas 11.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 11.07.2014 menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-1/14/901 tühistamiseks ning AKI kohustamiseks vaadata kaebus uuesti läbi. Enne artikli avaldamist võttis ajakirjanik VP-ga ühendust ja isik teatas, et kuna ta ei ole avaliku elu tegelane, siis ta ei soovi, et tema kohta andmeid avaldatakse. VP töötab patendivolinikuna, tema igapäevane tegevus ei ole reeglina seotud avalike ülesannete täitmisega ja andmete avaldamisel puudus ajakirjanduslik eesmärk. Investeerimine on eraeluline tegevus ja VP ei saa pidada suurinvestoriks. Isikul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks AKI poole (IKS § 22) ja inspektsioonil puudub õigus otsustada, kas isiku kaebuse alusel järelevalvemenetlust algatada või mitte (IKS § 33 lg 5). Usutav ei ole olukord, et AKI jättis esitatud kaebuse kõrvale ja algatas kaebuses toodud asjaolude kontrollimiseks ise menetluse. Äripäev AS peab viivitamata lõpetama VP investeerimisega seotud isikuandmete töötlemise elektrooniliselt ja tulevikus ka paberkandjal. Avaldatud andmed ei pärine avalikest allikatest, sest füüsilise isiku investeeringute mahtu ei ole võimalik teha kindlaks Eesti Väärtpaberite Keskregistri ega äriregistri kaudu. VP ei ole Äripäeva tabelis näidatud summasid 2013. ja 2014. aastal Tallinna Börsile investeerinud. Investeerimine ei ole ettevõtlus, vaid üks raha säästmise vorm, ning VP tegevus ei saa mõjutada majanduse või Tallinna Börsi toimimist. Isikuandmete avalikustamise eelduseks on avaliku elu tegelase staatus, mitte avalikest registritest kättesaadava info seaduslikkus. Andmete avalikustamine võib tekitada ebatervet huvi VP ja tema varade vastu. Äripäeva artikkel oleks täitnud oma eesmärki ka ilma konkreetsete isikuandmete avalikustamiseta. Avalikku huvi ei saa samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu või erahuvidega.

5. Andmekaitse Inspektsioon vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Menetluse lõpetamise teade ei ole haldusakt, sest VP-l puudub õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse läbiviimist. AKI on järelevalvemenetluse algatanud kaalutlusõiguse alusel ja menetluse tulemustest teavitamine ei riiva kaebaja õigusi. VP isikuandmete avaldamine ja tema privaatsusõigusesse sekkumine on olnud IKS § 11 lg-te 1 ja 2 alusel lubatud. Kõik haldusorgani kaalutlused on esitatud 11.07.2014 teates ja diskretsiooni on teostatud õiguspäraselt. VP on piiratud ulatuses avaliku elu tegelane selle kaudu, et omab teatavat majanduslikku võimu. Investeerimine on äriline tegevus ja osa ettevõtlusvabadusest. Äripäeva artikkel on koostatud avalikes registrites ja andmebaasides olevate avalike andmete põhjal. Andmete avalikustamine artiklis ei riiva isiku õigusi intensiivsemalt, võrreldes avalike andmebaasidega, kust VP isikuandmed on kättesaadavad. AKI ei saa teha Äripäev AS-le tulevikku suunatud ettekirjutust, et edaspidi VP isikuandmeid ei töödeldaks.

6. Kolmas isik Äripäev AS palus jätta kaebus rahuldamata. VP andmed on avaldatud kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Kuivõrd artiklis kasutatud andmed on avalikustanud andmesubjekt ise või on nende avalikustamine toimunud seaduse alusel, siis ei saa olla keelatud ka nende andmete edasine töötlemine. Andmed avaldati ajakirjanduslikul eesmärgil ning Äripäeva lugejaskonnal on põhjendatud huvi Eesti avaliku börsi, fondide ja investeerimisturu vastu. Mistahes majandusinfot sisaldavate edetabelite koostamine teenib ajakirjanduslikku eesmärki ning arendab ühiskondlikku debatti vastavas valdkonnas. Konkreetse börsiinvesteeringu eesmärgist olenemata on iga investeering või osaluse

3-14-51724 4(9) omandamine majanduselu osaks ning nendes piirides on isiku tegevus avalik ja isik avaliku elu tegelane. Tegemist on üksnes isiku majanduslikku aktiivsust ja investeerimistegevust kajastavate ning seejuures korrektsete andmetega. Isik ei saa esitada abstraktset tulevikku suunatud nõuet hoiduda tema õiguste rikkumisest.

7. Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2015 otsusega VP kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt Äripäev AS kasuks välja menetluskulud 2475,74 eurot. AKI 11.07.2014 teade ei ole haldusakt. AKI algatas järelevalvemenetluse kaalutlusõiguse alusel ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 kohane toiming, millega järelevalveorgani poole pöördujat teavitatakse järelevalvemenetluse tulemusest, ei riiva iseseisvalt tema õigusi. AKI on selgitanud oma seisukohti piisavalt arusaadavalt ja põhjalikult ning analüüsinud kõiki olulisi asjaolusid, ületamata kaalutlusõiguse piire. AKI on põhjendatult jõudnud järeldusele, et IKS § 11 lg 2 nõuete rikkumist ega kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist ei ole käesoleval juhul toimunud. Edetabel põhineb avalikel andmetel ning kaebaja kohta on avaldatud üksnes nimi ja börsiinvesteeringute suurus. Kaebaja põhjendused oma õiguste ülemäärase kahjustamise osas on üldsõnalised. Andmete avalikustamise mõõdukuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kaebaja kohta 2013. aastal analoogsete andmete avalikustamist, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Andmete avalikustamine ei riiva isiku privaatsusõigust varasemast võrreldes intensiivsemalt. VP on oma tegevusega ise sisenenud avalikku huvisfääri ja peab seega taluma ulatuslikumat eraelu puutumatuse riivet. Kohus ei saa pädevuse puudumise tõttu hakata AKI diskretsiooniotsust ümber hindama ning kaalutlusvigu ei ole tuvastatud. Uue riikliku järelevalve menetluse läbiviimiseks puudub alus. Kolmanda isiku õigusabikulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud 17 tunni ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. VP palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant esitas IKS § 22 alusel AKI-le taotluse Äripäev AS suhtes haldusakti väljastamiseks (ettekirjutuse tegemiseks). IKS § 33 lg 5 annab AKI-le küll õiguse algatada rikkumise avastamise korral järelevalvemenetlus ka ilma andmesubjekti kaebuseta, kuid sellest ei tulene AKI-le õigust otsustada, kas andmesubjekti kaebuse alusel järelevalvemenetlust algatada või mitte. Eluliselt ei ole usutav AKI seisukoht, et käesoleval juhul algatati järelevalvemenetlus haldusorgani initsiatiivil. Kuna VP esitas vastustajale taotluse haldusakti andmiseks, siis on AKI-l võimalik üksnes kas anda taotletud haldusakt või teha otsus, millega sellest keelduda. AKI ei ole tuvastanud kolmanda isiku selgituste tegelikkusele vastavust, mistõttu on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6). Äripäeva artiklis toodud VP investeeringu suurus ei ole sellisel kujul kättesaadav ühestki avalikust allikast, millest tulenevalt on andmed saadud isikuandmete täiendava töötlemisega, mis on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul. Apellant ei ole avaliku elu tegelane ja tal puudub majanduslik mõjuvõim, mistõttu ei saa avalikkus tema isiku vastu huvi tunda. Investeerimine on olnud ainult ja üksnes apellandi eraeluline tegevus. Äripäeva artikkel oleks täitnud oma funktsiooni ka ilma VP isikuandmete avaldamiseta ja puuduvad tõendid, et apellandi isikuandmete avaldamine oleks kaasa toonud mingisugust debatti. Halduskohus on kohaldanud IKS § 11 lg-t 2 vääralt, sest antud juhul ei ole täidetud ükski selles sättes nõutud tingimus. Kohtule esitatud kaebus kordas sisuliselt AKI-le esitatud esmast kaebust, millega Äripäev AS oli juba tuttav. Kolmanda isiku menetluskulu saab põhjendatuks pidada kokku 14 tunni ulatuses maksumusega 1680 eurot.

9. Andmekaitse Inspektsioon vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. AKI-le esitatav kaebus ei

3-14-51724 5(9) ole HMS tähenduses taotlus haldusakti andmiseks, vaid andmesubjekt kirjeldab kaebuses, milles tema hinnangul seisneb tema õiguste rikkumine ning esitatud informatsiooni pinnalt langetab AKI otsuse riikliku järelevalvemenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta. Käesoleval juhul järelevalvemenetlus algatati, kuid asjas kogutud materjalide põhjal see lõpetati ilma ettekirjutust tegemata. Tegemist on menetlustoimingu, mitte haldusaktiga. Kuna teate tühistamine ei ole võimalik, tuleks apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Käesoleval juhul on tegemist kahe vastandliku õigushüve konkurentsiga ning õigus eraelu puutumatusele ja väljendusvabadus on ühesuguse reservatsiooniga põhiõigused. Selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest on kaalukam, otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, millesse kohus saab sekkuda vaid ilmselgete diskretsioonivigade korral. Täitevvõimu (AKI) sekkumine tsiviilõiguslikesse suhetesse on põhjendatud vaid rõhuva sotsiaalse vajaduse korral ehk siis, kui isikuõiguste rikkumine on selline, mida ühiskonnas ei saa tolereerida. Käesoleva juhtumi asjaolude pinnalt leidis AKI, et kaebaja eraelu riive küll eksisteerib, kuid see ei ole nii intensiivne, et õigustada täitevvõimu sekkumist ajakirjandusvabadusse. AKI ei ole asunud menetluse lõpetamise teates seisukohale, et VP on kindlasti avaliku elu tegelane, vaid märkis, et ta on oma tegevusega sisenenud avalikku sfääri. Varaga seotud andmed on reaalselt edendanud ühiskonnas vajalikku debatti paljudel erinevatel majandusega seotud teemadel. Börsiinvesteeringutel on avalik iseloom. Riikliku järelevalve menetluse eesmärk ei olnud selgitada välja, kui suur on täpselt apellandi mõjuvõim Eesti majandusele. AKI lähtus sellest, et avaldatu ei kahjustanud apellandi eraelu puutumatust ülemääraselt.

10. Kolmas isik Äripäev AS leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kolmas isik jääb oma varasemate seisukohtade juurde. IKS § 33 lg 5 alusel antud teade ei olnud haldusakt. Börsiinvesteeringud ei ole eraviisilised investeeringud ja Äripäeva artiklis avaldati tõeseid andmeid. Kolmas isik on õigustatud kasutama kaebaja andmeid ilma tema nõusolekuta ning Äripäev AS-l puudub kohustus lõpetada kaebaja isikuandmete töötlemine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et VP apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. VP esitas 19.05.2014 AKI-le kaebuse (tl 9-10p) IKS § 22 alusel, taotledes Äripäev AS suhtes IKS §-des 21 ja 33 sätestatud ettekirjutuse tegemist. IKS § 22 näeb ette, et kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda AKI või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. IKS § 21 ei ole antud juhul asjassepuutuv, sest nimetatud säte reguleerib üksnes nõudeid, mida andmesubjekt saab esitada isikuandmete töötlejale (st antud juhul ajalehe väljaandjale). Sisuliselt taotles apellant vastustajalt IKS § 33 lg 2 p-des 3 ja 4 ning § 40 lg-s 1 sätestatud volituste rakendamist Äripäev AS suhtes. IKS § 33 lg 2 p-de 3 ja 4 kohaselt on AKI-l oma järelevalvetegevuse raames muu hulgas õigus keelata isikuandmete töötlemine ja nõuda isikuandmete sulgemist või nende töötlemise lõpetamist. IKS § 40 lg 1 sätestab AKI ametiisikule õiguse teha IKS täitmise tagamiseks isikuandmete töötlejale ettekirjutusi.

13. IKS § 33 lg 5 kohaselt võib AKI järelevalvemenetluse algatada kaebuse alusel või omal algatusel. Kahtlust ei saa olla selles, et ajend kolmanda isiku suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks tulenes käesoleval juhul VP 19.05.2014 kaebusest. Sellest ei järeldu siiski, et VP kaebust saaks käsitada haldusakti andmise taotlusena HMS § 14 lg 1 tähenduses. Sõltumata

3-14-51724 6(9) andmesubjekti kaebuse olemasolust või puudumisest, otsustab AKI järelevalvemenetluse algatamise IKS § 33 lg-st 5 tulenevalt igal juhul kaalutlusõiguse alusel. Olukorras, kus haldusorganile on jäetud kaalutlusruum juba järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel, siis on tal ka kaalutlusõigus otsustada järelevalvemenetluse lõpetamise üle. IKS § 22 annab andmesubjektile võimaluse pöörduda oma õiguste rikkumise korral AKI poole, kuid andmesubjektil puudub õigus nõuda AKI-lt järelevalvemenetluse läbiviimist või konkreetse järelevalvemeetme rakendamist (s.o haldusakti andmist). Andmesubjekti kaebus IKS § 33 lg 5 ja § 38 tähenduses on olemuselt märgukiri ning puudutatud isik (kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib üksnes nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15).

Viidatud kohtupraktika on asjakohane ka käesolevas vaidluses, sest kuivõrd IKS § 22 annab andmesubjektile õiguse pöörduda oma õiguste rikkumise korral AKI poole, siis on ilmne, et AKI järelevalvevolituste üks eesmärke on ka andmesubjektide õiguste (eelkõige eraelu puutumatuse) kaitse. Seega oli ka apellandil õigus nõuda AKI-lt järelevalvemenetluse algatamise ja järelevalvemeetme kohaldamise puudusteta kaalumist. Äripäev AS suhtes läbiviidud järelevalvemenetlus ei alanud siiski juba VP poolt AKI-le kaebuse esitamisega, vaid järelevalvemenetluse alguseks tuleb lugeda AKI poolt Äripäev AS-le järelepärimise saatmine kui esimene menetlustoiming (HMS § 35 lg 1 p 3). Seetõttu ei saa menetluse lõpetamise teadet käsitada keeldumisena VP taotletud haldusakti andmisest (HMS § 43 lg 2 esimene lause), vaid tegemist on haldusorgani enda initsiatiivil alustatud menetluse lõpetamise toiminguga (HMS § 43 lg 2 teine lause). Järelevalvemenetluse lõpetamine ilma ettekirjutust tegemata on menetlustoiming, sest sellel puudub regulatiivne iseloom ja seega on täitmata üks haldusakti olulistest tunnustest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2014 otsus nr 3-13-703, p 17; 20.02.2014 otsus nr 3-12-340, p 22; 25.10.2011 otsus nr 3-10-1540, p 9).

14. VP on järjekindlalt olnud seisukohal, et AKI 11.07.2014 menetluse lõpetamise teade (tl 11-14) on haldusakt ning taotlenud üksnes selle tühistamist, pidamata kohtupoolsetele selgitustele vaatamata vajalikuks alternatiivnõude esitamist juhuks, kui kohus peaks siiski leidma, et teade ei ole haldusakt, vaid (menetlus)toiming (vt Tallinna Halduskohtu 16.12.2014 istungi protokoll – tl 123-126). Tühistamiskaebust saab esitada üksnes haldusakti peale (HKMS § 37 lg 2 p 1), menetlustoimingu saab kohus tunnistada õigusvastaseks (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kui kaebaja on esitanud kohtule ebakohase nõude ega soovi seda selgitustele vaatamata muuta, siis ei ole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki ning esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 ja § 151 lg 2 p-s 1 sätestatud alus jätta kaebus läbi vaatamata. Kui kohus vaatab kaebuse siiski sisuliselt läbi, tuleb see jätta rahuldamata.

Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et VP on esitanud täiendavalt nõude kohustada AKI-t väljastama tema kaebuse lahendamise kohta kaalutlusvigadeta haldusakt (vt kaebaja 05.12.2014 nõude täpsustus – tl 96-97). Sisuliselt on kaebaja seega soovinud, et haldusorgan jätkaks lõpetatud haldusmenetlust ja otsustaks Äripäev AS suhtes meetmete rakendamise küsimuse uuesti (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 41 lg 3). Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja tehtud toiming on õigusvastane või on vastustaja jätnud taotletud toimingu õigusvastaselt tegemata. Seega sisaldab kohustamistaotlus endas vältimatult ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet ja sellest tulenevalt hindab ringkonnakohus kaebuse põhjendatust sisuliselt.

3-14-51724 7(9) 15. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, samuti ei tohi andmete avalikustamine ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Nagu AKI 11.07.2014 teates õigesti märgitud, eeldab nimetatud sättest tulenevalt andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmete meedias avalikustamine järgmiste tingimuste üheaegset täidetust: 1) andmete avalikustamine toimub ajakirjanduslikul eesmärgil; 2) andmete avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi; 3) andmete avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega; 4) andmete avalikustamine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ülemääraselt. Kõiki neid aspekte on vaidlusaluses teates asjakohaselt käsitletud ning kohtulik kontroll AKI ulatusliku diskretsioonilisusega hinnangute üle saab piirduda üksnes kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrollimisega.

16. Apellant ei ole kohtumenetluses toonud välja ühtegi olulist asjaolu, mida AKI poleks järelevalvemenetluse lõpetamise otsustamisel arvesse võtnud ja mis saaks viidata kaalutlusvigade esinemisele. Vaidlusaluses teates on üksikasjalikult ja asjakohaste viidetega põhjendatud, miks vastas Äripäev AS tegevus IKS § 11 lg 2 nõuetele. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks AKI 11.07.2014 teates ja halduskohtu otsuses märgitut üle korrata, vaid märgib, et nõustub nende põhjendustega (HKMS § 165 lg 2, § 201 lg 4). Tallinna Ringkonnakohus on 28.08.2014 otsuses nr 3-13-703 (p 13) sarnases asjas (käesolevas asjas vaidluse all oleva 2014. aasta edetabeli „Eesti börsiinvestorite TOP 50“ asemel olid vaidluse all 2012. aasta edetabelid „Rikaste naiste TOP 15“ ja „Eesti rikaste TOP 500“) leidnud, et üldjuhul ei kujuta isiku ettevõtlusega seotud info avaldamine endast ülemäärast eraelu puutumatuse riivet, sest ettevõtlus on väljapoole, avalikkusele suunatud tegevus ning ettevõtlustulu ja varaga seotud põhimõtteliselt avalike andmete avaldamine toimub ajakirjanduslikul eesmärgil (s.o mitte üksnes sensatsiooni ja meelelahutuse huvides) ja edendab ühiskonnas vajalikku debatti paljudel erinevatel majandusega seotud olulistel teemadel.

Ringkonnakohtu hinnangul on need seisukohad asjakohased ka käesolevas vaidluses. Äripäeva artiklil on selgelt olemas ajakirjanduslik eesmärk anda terviklik ülevaade kohalikul avalikul börsil aasta jooksul toimunud muutustest ja investeerimistegevuse tendentsidest. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 4 p 3 ja § 7 lg 2 p 1 järgi on börsiinvesteeringud olemuselt avalikud, olenemata sellest, millisel eesmärgil investeerimistegevus toimub ja kas see on isiku põhitegevuseks või mitte. Apellandi investeeringu väärtust arvestades pole ka alust eeldada, et tal igasugune majanduslik võim puudub. Tabelis on VP kohta neutraalsel kujul esitatud üksnes nimi ja tema börsiinvesteeringute väärtus 2013. ja 2014. aasta võrdluses, samuti viide edetabelikoha paranemisele. Seetõttu tuleb vastustajaga nõustuda, et sekkumine apellandi privaatsfääri on väheintensiivne. Kuna praegusel juhul tulenes piisav alus VP isikuandmete tema nõusolekuta meedias avaldamiseks apellandi investeerimistegevuse mahust, siis ei oma iseenesest tähtsust, kas teda on põhjust pidada avaliku elu tegelaseks laiemas kontekstis (nt seoses oma tööga patendivolinikuna). Selline hinnang olnuks vajalik näiteks siis, kui isik ei peaks oma investeeringute väärtuse järgi edetabelisse üldse kuuluma, kuid mingil põhjusel on tema investeeringutele artiklis siiski eraldi tähelepanu pööratud. Ajakirjanduseetika nõuete rikkumist sisustas apellant AKI poole pöördumisel „Eesti ajakirjanduseetika koodeksi“ (http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html) p-dega 1.5, 1.6 ja 4.9, millest tuleneb kokkuvõtlikult samuti üksnes juba IKS § 11 lg 2 teises lauses sätestatud tingimus, et isikuandmete avaldamisega ei tohi ülemääraselt riivata andmesubjekti õigust privaatsusele. Muu hulgas on apellant möönnud, et Äripäeva ajakirjanik võttis enne vaidlusaluse tabeli avaldamist temaga ühendust, mistõttu oli tal võimalus esitada omapoolne arvamus teda puudutavate andmete avaldamise kohta.

3-14-51724 8(9) Apellant ei esitanud oma kaebuses AKI-le väidet, et Äripäeva artiklis (tl 8; tl 44-48; tl 54-57) tema kohta avaldatud informatsioon oleks vale või tema investeeringute väärtust poleks võimalik tabeli juures viidatud allikate põhjal tuvastada, mistõttu on selles osas põhjendamatud ka etteheited AKI poolt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumisest. Sellekohaseid konkreetseid väiteid ei ole esitatud ka kohtumenetluse käigus. Kui andmesubjekt siiski leiab, et tema kohta avaldatud andmed olid ebaõiged, on tal soovi korral võimalik esitada oma isikuandmete parandamise või nende töötlemise lõpetamise nõue IKS § 21 alusel otse isikuandmete töötlejale või pöörduda maakohtusse võlaõigusseaduse § 1047 alusel, taotledes ebaõigete andmete ümberlükkamist.

17. Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamist on Tallinna Halduskohus 20.01.2015 otsuses põhjalikult selgitanud ning kohus on järginud ka HKMS § 109 lg-s 6 sätestatud nõuet mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on teinud kaalumisel vea (nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleval juhul kaalutlusvigade esinemist ei nähtu.

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb VP apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.01.2015 otsus muutmata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et VP on esimese ja teise astme kohtus kokku tasunud riigilõivu 30 eurot (tl 15; tl 170) ning kandnud õigusabikulusid 1584 eurot (tl 129-133; tl 185-186). Kuna VP apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti VP kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda.

AKI ei ole menetluskulude kandmise kohta esimese ega teise astme kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kolmas isik Äripäev AS on kandnud esimese ja teise astme kohtus kokku õigusabikulusid 3900 eurot (tl 120-121; tl 192), millest apellatsioonimenetluses 900 eurot. Kuna Äripäev AS ei ole ringkonnakohtule 24.08.2015 esitatud menetluskulude nimekirjale lisanud kulude tegelikku kandmist tõendavaid dokumente ega neid ka hiljem kohtule edastanud, siis tuleb kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes jätta HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda (vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p 15).

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

Jõustunud Riigikohtu 23.03.2016 otsuses toodud muudatustega

3-14-51724 9(9) RESOLUTSIOON 1. Jätta V. P. kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2015. a otsuse asjas nr 3-14- 51724 resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. 3. Arvata kautsjon riigituludesse.