3-15-1644/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1644 Kohtuasi R.V. kaebus 312,22 euro suuruse saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks Viru Vanglalt Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: R.V. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta R.V. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.11.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.03.2015 on kinnipeetav R.V. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale kahjunõude (tl 11), milles palus maksta talle välja 312,22 euro suurune hüvitis saamata jäänud töötasu näol. Kaebaja väitis, et 09.08.2013 ettekande nr 3363 ajendil alustati tema suhtes distsiplinaarmenetlus, 16.08.2013 koostatud käskkirjaga nr 6-2/1292-T kõrvaldati ta tagasiulatuvalt alates 15.08.2013 töölt, 04.09.2013 koostatud menetlusprotokolli nr 7-2/27990-1 lõpetati menetlus, kuid tööle sai ta reaalselt tagasi alles 01.10.2013. 26.05.2015 otsusega nr 6-16/36-2 (tl 12) jäeti kahjunõue rahuldamata.

2

Veel on toimikusse esitatud 16.08.2015 käskkiri nr 6-2/1292-T (tl 15) ja 09.08.2013 ettekande nr 3363 alusel kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusega seotud materjalid (tl 14 ja 24-25).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 18.06.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema nõude kohta 26.05.2015 tehtud otsuse nr 6-16/36-2 ja mõistaks Viru Vanglalt välja saamata jäänud töötasu 312,22 eurot. Ta väitis, et kuna distsiplinaarmenetluses ei leidnud tema süü tuvastamist, oli töölt eemaldamine õigustühine. Seejuures ta leidis, et kohtueelse menetluse vastuses on tuginetud vaid asjaolule, et töötasu maksmise eelduseks on töö tegemine, kuid tema mittetöötamine polnud tingitud vabast tahtest, vaid vangla tegevusest, millega ta kergekäeliselt töölt kõrvaldati.

3. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 21-22) ei nõustutud kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati, missugustest õiguslikest alustest ja sisulistest põhjendustest lähtuvalt kaebaja töölt kõrvaldati. Seejuures märgiti, et kaebaja suhtes oli algatatud distsiplinaarmenetlus ning hilisem karistamata jätmine ei tähenda, et puudus alus tema töölt kõrvaldamiseks, kuna videosalvestiselt nähtuv andis aluse arvata, et kaebaja tegevus ohustab nii vangla julgeolekut kui ka kehtivat distsiplinaarkorda.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas kaebajal on olemas õiguslik alus selleks, et saada vanglalt töötasu aja eest, mil ta oli seoses distsiplinaarmenetlusega töölt kõrvaldatud.

5. Kinnipeetavate töötamise ja töötasustamisega seotud õigusi reguleerib vangistusseadus. Selle § 38 lg-s 1 sätestatust tulenevalt kindlustatakse kinnipeetav tööga üksnes võimaluse korral ning kui niisugust võimalust pole, võib teda rakendada vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lõige 22 lubab kinnipeetava töölt kõrvaldada kui töötamine ohustab vangla julgeolekut või vangla distsiplinaarkorda. Täpsemalt käsitletakse kinnipeetava töötamisega seonduvat justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korras“. Selle § 5 lg 3 p 1 kehtestatu lubab kinnipeetava distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt kõrvaldada.

6. Kohtule vastustaja poolt edastatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et kaebaja suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, milles kahtlustati teda Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.19 rikkumises, kuna ta andis 09.08.2013 teisele kinnipeetavale pesumaja laoruumis üle ühe paari lühikesi pükse. Seega oli vanglal olemas kohane alus, et kaebaja 16.08.2013 käskkirjaga nr 6- 2/1292-T ajutiselt töölt kõrvaldada. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et oleks käskkirja vaidlustanud ja vangla on selle kehtetuks tunnistanud. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole ta selle peale ka halduskohtusse ei pöördunud. Seega oli käskkiri kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni jõus ning haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 ja 2 tulenevalt nii vanglateenistuse ametnikele kui talle endale täitmiseks kohustuslik. Tegemist pole ka ilmselgelt tühise haldusaktiga, sest sellel pole ühtegi eelnimetatud seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnust.

7. Vangistusseaduse § 43 lg-tes 1 ja 2 on kehtestatud, et töötamise korral makstakse kinnipeetavale töö eripärast ja töötatud ajast lähtuvat töötasu ning seda ka siis, kui ta on rakendatud majandustöödele. Sätestatu ei võimalda kuidagi järeldada, et kinnipeetaval on õigus saada töötasu ka siis, kui ta mingil põhjusel tööd ei tee. See, et kinnipeetava ajutise töölt kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka, on selgelt kehtestatud eelnevalt juba

3

viidatud justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 § 5 lg-s 1. Vangla ei saanud seda kuidagi arvestamata jätta ning vastav õigus puudub ka halduskohtul.

8. Eeltoodud järeldustel pole kaebaja nõudel alust ning Tartu Halduskohus peab jätma tema kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kuna Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, jäävad tema võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 tulenevalt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane