3-11-2181/111 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2015. a, Tartu Haldusasja number 3-11-2181 Haldusasi Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses saia kogusega õhtusöögi ajal Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.02.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Nikiforovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Aleksei Nikiforov Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. veebruari 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Nikiforov esitas 06.09.2011. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla kohustamist anda talle õhtusöögi kõrvale kolme saiaviilu asemel neli saiaviilu. Lisaks taotles kaebaja riigi õigusabi ja enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohus tagastas 18.10.2011. a määrusega kaebuse kuni 31.12.2011. a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3¹ p 1 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ja jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 18.10.2011. a määruse peale määruskaebuse ja taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist. 4. Tartu Halduskohus jättis 16.11.2011. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse määrusekaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks ning tagastas kaebaja määruskaebuse, mis oli esitatud Tartu Halduskohtu 18.10.2011. a määruse peale.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 16.11.2011. a määruse peale määruskaebuse. 6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 31.01.2013. a määrusega Tartu Halduskohtu 16.11.2011. a ja 18.10.2011. a määrused ning saatis asja Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli vastustaja kaebaja 29.07.2011. a koostatud vaiet ebaõigesti käsitanud märgukirjana ning seoses sellega oli kaebuse esitajal kohtueelne kord läbitud, mistõttu ei saanud kaebust HKMS v.r 11 lg 3¹ p 1 alusel tagastada. 7. Tartu Halduskohus tagastas 27.03.2013. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda kolme saiaviilu asemel nelja saiaviilu ning vangla tegevus ei saa rikkuda kaebaja õigusi. 8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a määrus peale määruskaebuse. Koos määruskaebusega esitas kaebaja kohtule ka taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 9. Tartu Halduskohus jättis 12.04.2013. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja määruskaebuse käiguta. Kaebaja kohustus määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 15 eurot. 10. Tartu Halduskohus tagastas 06.05.2013. a määrusega Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a määruse peale esitatud määruskaebuse, kuna kaebaja oli jätnud puudused kõrvaldamata. 11. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määruse peale määruskaebuse. 12. Tartu Ringkonnakohus vabastas 10.10.2014. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määruse peale määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määruse ning saatis asja tagasi halduskohtule määruskaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja kaebuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 13. Tartu Halduskohus vabastas 09.02.2015. a määrusega kaebaja Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis määruskaebuse menetlusse, rahuldas selle ja tühistas Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a määruse. Halduskohus jättis kaebaja 11.01.2015. a esitatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata ning tagastas kaebuse läbivaatamatult. Määruse põhjenduste kohaselt vabastas halduskohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a määruse peale, kuna kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud ajavahemikul kaebaja arvele laekumised puuduvad ning konto vaba jääk on 0,00 eurot. Kuna vaide blanketil esitatud pöördumise nr 6-14/31577 näol ei ole tegemist vaidega, ei ole kaebaja kinni pidanud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus Viru Vangla kohustamiseks õhtusöögi juurde nelja saiaviilu andmiseks tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2 2

14. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 09.02.2015. a määruse tühistada. Kaebaja leiab, et tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Samuti ei nõustu kaebaja kaebetähtaja ennistamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmisega.

15. Tartu Halduskohus vabastas 23.03.2015. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuskaebuse esitamisel, jättis kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 09.02.2015. a määruse tühistamiseks ei ole alust. 17. Käesolevas asjas esitas A. Nikiforov 06.09.2011 halduskohtule kaebuse, taotledes kohustada Viru Vanglat andma talle edaspidi õhtusöögi juurde kolme viilu saia asemel neli viilu saia. Kui kinnipeetav esitab vangla vastu kohustamiskaebuse, peab ta enne seda olema kohustuslikus korras läbinud kohtueelse menetluse, s. o esitanud vangla võimaliku toimingust või tegevusest keeldumise peale vanglale ka vaide. Viru Vangla on oma 22.03.2013. a vastuses (tl 110-111) asjas nr 3-11-2181 lahendatava nõude kohta märkinud, et seoses õhtusöögi juurde väidetavalt õigusvastaselt ainult kolme viilu saia andmisega seonduva pöördumise esitas A. Nikiforov juba varem, 05.07.2011 (registreeriti 08.07.2011), ja sellele vastati 28.07.2011. A. Nikiforov tutvus vastusega 29.07.2011 (tl 113), kuid ei esitanud vangla selgituse (keeldumise) peale pärast seda enam mingit kohustamisnõudega vaiet, mistõttu saab eeltoodust järeldada, et kaebajal on 06.09.2011. a kohustamiskaebuse esitamisel kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ta on juba 05.07.2011 esitanud vaide. Nähtuvalt asja materjalidest on kaebaja esitanud 05.07.2011 pöördumise, kus leiab, et ta ei saa aru, miks antakse õhtusöögi juurde nüüd 3 viilu saia ja mitte 4. Nimetatud pöördumisele vastati 28.07.2011 ja leiti, et õhtusöögi juurde antakse endiselt õigesti 3 viilu saia, sest hommikul ja õhtul saab kaebaja mõlemal korral 4 viilu saia, mis päeva peale kokku annavad isegi üle 300 g saia, mis on kinnipeetava päevane saiakogus. Asja materjalidest ei nähtu, et viimatimainitud vastuse peale oleks kaebaja esitanud vanglale vaide ja seda ei ole kaebaja ka ise väitnud. 18. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et juba 05.07.2011. a pöördumise puhul ei saa tegemist olla kohustamisvaidega. Avalik-õiguslikus suhtes esitatavate nõuete kord on reguleeritud riigivastutuse seaduses (RVastS). Selle seaduse § 6 reguleerib haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuet. RVastS § 6 lg 3 sätestab, et „Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.“ Seega tuleneb sellest regulatsioonist, et kui isik soovib haldusorganilt teatud käitumist, peab ta esitama kõigepealt haldusorganile taotluse ning alles siis, kui see taotlus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, tuleb esitada vaie. Vastavalt tähendab VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue kohustamiskaebuse puhul seda, et kinnipeetav peab enne kohustamiskaebuse esitamist olema vangla administratsioonilt midagi taotlenud üldises haldusmenetluses haldusakti või toimingu taotlemiseks ettenähtud korras ja seejärel vaidlustanud keeldumise vaidemenenetluse korras. Alles siis on kinnipeetaval võimalik pöörduda kohustamisnõudega halduskohtusse. Vastupidisel juhul – kui lugeda igasugune taotluse või pöördumise esitamine haldusorganile juba vaideks – ei toimiks VangS § 11 lg 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue. Sellisel 3 3

juhul jääks vaidemenetluse enesekontrollifunktsioon sisuliselt teostamata, kuna haldusorgani otsustus oleks vaid ühekordne (esitatud taotluse, pöördumise, märgukirja lahendamine) ning täiendavalt seda enam ühegi haldusorgani poolt üle ei kontrollitaks. Viimane on aga vaidemenetluse üheks olemuslikuks tunnuseks. Sama järeldus tuleneb ka HKMS vr § 9 lg-st 2, millest tulenes, et kohustamiskaebuse saab esitada juhul, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest. Seega võib halduskohtusse kohustamisnõudega pöörduda vaid siis, kui isiku esitatud taotluse suhtes on toimunud mingi keeldumine või tegevusetus (vrdl kehtiva HKMS § 46 lg 2), ning kui kehtestatud on kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, peab isik olema esitanud kõigepealt selle keeldumise või tegevusetuse suhtes vaide. Kuna kaebaja ei ole pärast 28.07.2011. a vastust õhtusöögi juurde saia andmisega/andmata jätmisega seoses vanglale kohustamisvaiet esitanud, on tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 19. Ringkonnakohus selgitab ka, et kui isik nõuab haldusorganilt mingit sooritust enda kasuks, siis on nõue põhjendatud üksnes juhul, kui on olemas mingi õigusnorm, mis annab isikule subjektiivse õiguse sellise toimingu või haldusakti saamiseks. Senises menetluses ei ole kaebaja viidanud, millisest õigusnormist tuleneb tema subjektiivne õigus saada õhtusöögi juurde just 4 viilu saia. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4