4-15-6370/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoobril 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6370 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

V.I

kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa 14.07.2015 otsusele nr 2302,15,010175 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: V.I (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas:

1. V.I kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.07.2015 otsus nr 2302,15,010175 – V.I-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 5 kuuks.

2. Mõista V.I-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja Kairi Palitsa 14.07.2015 otsusega nr 2302,15,010175 karistati V.I LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

24.06.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150624373002 kohaselt 24.06.2015 kell 11:02 Hiie tee- Rannamõisa-Kloogaranna tee suunaga Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna tee juhtis V.I mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

2

0,55 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,6 mg/l+-0,05mg/l. Ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seose juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 10.05.2015. Eeltoodust tulenevalt rikkus V.I LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

05.08.2015 esitas V.I kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale ja palub tühistada

juhtimisõiguse äravõtmise. Kaebuse kohaselt oli kaebuse esitaja maganud 8 tundi ja alkoholi tarbimisest oli möödunud 10 tundi ning see tuli talle üllatuseks, et ta alkoholi piirmäära ületas. Ta on olnud korralik juht viimased 10 aastat, tal on vaid 1 rikkumine kiiruse ületamise eest. Juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa töökoha kaotuse. Ta maksab elatist lapsele ja toetab rahaliselt oma vanemaid, töökoha kaotus oleks talle raske, kahetseb oma tegu.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise: väärteoasja materjalide kohaselt

juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg ehk üle LS § 224 lg 2 keskmise määra. Alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületas olulisel määral lubatut, mis näitab isiku ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud V.I kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada

kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on V.I poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on

nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Tunnistaja Marek Vähi ütluste kohaselt 24.06.2015 kella 11:02 ajal peatas ta Vääna-Jõesuus

Hiie teel suunaga Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee liikunud mootorsõiduki Mazda reg.nr

XXX. Mootorsõiduki juht puhus indikaatorvahendisse, näit oli 0,64 mg/l. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis V.I.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati V.I sõiduki

juhtimiselt 24.06.2015, sest ta juhtis sõidukit Mazda 3 reg.nr XXX, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (24.06.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga,

millest nähtuvalt tuvastati 24.06.2015 kell 11:17-11:20 V.I alkoholijoove (lõplik lugem 0,60 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,55 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et V.I kehtivaid juhilube ei ole.

V.I esitas kohtuvälisele menetlejale Suurbritannia (UK) kehtiva juhiloa, mille kohaselt on juhiluba kehtiv 23.08.2005 kuni 22.08.2015.a. (vaidlustatud otsusega on LS § 201 lg.1 osas menetlus lõpetatud V™S § 29 lg.1 p.1 alusel, sest D,V.I-le 09.05.2005 välja antud juhiluba nr XXX kehtivus lõppes 09.05.2015 ja V.I esitas Suurbritaanias välja antud B-kategooria juhiloa nr XXX kehtivusega kuni 22.08.2015).

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.I 1 kehtiv väärteokaristus

(kvalifikatsioon LS § 227 lg 1

alusel, karistus täidetud 05.06.2015), kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

3

Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning V.I süü rikkumistes on

tõendatud – menetlusalune isik V.I juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Menetlusalune isik on oma kaebuses avaldanud, et ta oli eelneval õhtul alkoholi tarvitanud.

V.I käitumine sisaldab LS 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on

õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole:

menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150

loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik V.I, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati V.I LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra kui ka lisakaristuse LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra. Kohtuväline menetleja arvestas karistust kergendava asjaoluna V.I kahetsust.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-

122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega

aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt

olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (samuti Riigikohtu lahend nr 3-1-1-59-15).

V.I süü LS § 224 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemisel on keskmisest suurem. Süü

suurusele viitab asjaolu, et V.I väljahingatavas õhus oli LS § 224 lg-s 2 sätestatud vahemiku üle keskmise määra alkoholisisaldus (alkoholi sisaldus 0,55mg/l). Kohtuväline menetleja, valides V.I teole vastavaks põhikaristuseks LS § 224 lg-s 2

sätestatud teo toimepanemise eest rahatrahvi keskmist määra ületavas suuruses, mõistis

4

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise samuti üle keskmise määra. Kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul V.I süü suurust. LS § 224 lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui V.I praeguses asjas. Nii on võimalik ületada alkoholi lubatud piirmäära veel suuremas ulatuses, samuti on LS § 224 lg-s 2 sätestatud tegu toime pannes võimalik ohustada, häirida või takistada liiklust või ohustada inimeste elu, tervist, vara või keskkonda.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.07.2015 otsuse nr

2302,15,010175 – V.I-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 5 kuuks. Kohus mõistab V.I-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni alammäära suuruses - kolmeks kuuks. Muus osas jätab kohus 14.07.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,010175 muutmata.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt