Legislator Case Law & Legislation
4-14-3141/23 AI generated

4-14-3141/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 4-14-3141/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-14-3141

Legislator headnote

AI generated
4-14-3141/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 4-14-3141 «tühistada Maksu- ja Tolliameti 27.03.2014. a otsus väärteoasjas nr 930013001975/12 OÜ Unipetrol karistamise kohta MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot ja Alexey Moisseenko karistamise kohta MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.»

Keywords

AI generated
lack of shareholder standing breach of regulatory provisions enforcement of competition law financial misconduct misappropriation of funds judicial control of unfair terms

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-14-3141

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2015. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number 4-14-3141 (930013001975/12) Väärteoasi OÜ Unipetrol ja juhatuse liikme Alexey Moisseenko kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.03.2014. a otsusele nr 930013001975/12. Kohtuistungisekretär Elen Heidok Menetlusalune isik OÜ Unipetrol (registrikood: 10880031; asukoht: XXXX OÜ Unipetrol seaduslik esindaja Alexey Moisseenko (isikukood: 37210202741; elukoht XXXX OÜ Unipetrol kaitsja adv. Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; Ülikooli 4, 51003 Tartu; rene@advokaadid.ee) Kohtuvälise menetleja esindaja Maksu- ja Tolliameti esindaja jurist Tiia Pukk RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3, § 135 lg 2, kohus otsustas:

tühistada Maksu- ja Tolliameti 27.03.2014. a otsus väärteoasjas nr 930013001975/12 OÜ Unipetrol karistamise kohta MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot ja Alexey Moisseenko karistamise kohta MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Edastada käesolev otsus OÜ-le Unipetrol, Alexey Moisseenkole, kaitsjale ning Maksu- ja Tolliametile.

Edasikaebamise kord

2

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel on otsuse täistekst kättesaadav kohtu kantseleis alates 01.10.2015. a.

Asjaolud

OÜ Unipetrolit ja Alexey Moisseenkot karistati maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest Maksu- ja Tolliameti 26.02.2014. a otsusega vastavalt MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot ja MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Otsuse kohaselt väljastas maksuhaldur 04.10.2013. a OÜ-le Unipetrol korralduse nr 12.2-3/18364-2, millega kohustati äriühingut andma teavet ja esitama dokumente, et kontrollida OÜ Unipetrol perioodide juuli 2013. a ja august 2013. a käibedeklaratsioonides kajastatud käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust.

04.10.2013. a korraldus edastati OÜ-le Unipetrol tähtkirjana registrisse kantud aadressil Pärnu-Paide mnt 17a, Vändra alev, 87701 Pärnu maakond. Eesti Post AS-i andmetel anti nimetatud aadressil edastatud 04.10.2013. a korraldus OÜ-le Unipetrol üle 08.10.2013. a kell 11.14. Korraldus kuulus täitmisele hiljemalt 14.10.2013. a, millal tuli korralduses nõutud dokumendid ja väljavõtted maksuhalduri e-postiaadressile saata. Korraldust OÜ Unipetrol ei täitnud, selle täitmise tähtaja pikendamiseks maksuhalduri poole ei pöördunud. Menetluse käigus on leidnud tõendamist, et OÜ Unipetrol on maksuhalduri korralduse kätte saanud ning korraldus on jäetud äriühingu, mille seaduslik esindaja on Alexey Moisseenko, poolt täitmata.

Maksuhalduri korralduse täitmata jätmise kui tegevusetusdelikti puhul vastutab teo täideviijana isik, kes on seadusest tulenevalt õigustatud ja kohustatud maksuhalduri korraldust täitma. Äriregistri andmetel on alates 24.11.2008. a OÜ Unipetrol juhatuse liikmeks Alexey Moisseenko ning seega oli Alexey Moisseenkol OÜ Unipetrol seadusliku esindajana kohustus täita maksuhalduri poolt OÜ-le Unipetrol väljastatud korraldused. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine süüteo toime pannud süüdilise isiku vastutuselevõtmist. Juriidilist isikut saab vastutusele võtta vaid juhul, kui on tuvastatud juriidilise isiku huvi, kui üks sääteokoosseisu element. Maksuhalduri korralduse täitmata jätmisega on OÜ Unipetrol ja Alexey Moisseenko takistanud maksuhalduri tegevust kontrollimenetluse läbiviimisel ning seeläbi pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo, mille eest on ette nähtud vastutus MKS § 154 lg 1,2 järgi.

21.04.2014. a esitas OÜ Unipetrol ja selle juhatuse liikme Alexey Moisseenko kaitsja Rene Varul kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt nõuti 04.10.2013. a korraldusega 2 kuu kohta arvelduskontode väljavõtteid, pearaamatu väljavõtteid ja detailset laoarvestust iga kütusetehingu kohta. Samuti on korralduses märgitud, et VKS § 42 lg 4 kohaselt on MTA-l õigus vaadata üle määratud tagatis ning nõuda suuremat tagatist. Kehtivast tagatisest suurema tagatise määramisel arvestab maksuhaldur mh käesolevas maksumenetluses kogutud tõenditega ja tuvastatud asjaoludega.

3

OÜ Unipetrol vaidlustas MTA 04.10.2013. a korralduse Tallinna Halduskohtus. Seejärel tegi MTA teabe mittesaamise ettekäändel ehk MTA 04.10.2013. a korralduse mittetäitmise tõttu 24.10.2013. a otsuse, millega tunnistati kehtetuks OÜ Unipetrol suhtes tehtud varasem soodushaldusakt, mille järgi oli ettevõttele määratud kütusemüügi tagatiseks 0 eurot. Lisaks tegi MTA 27.03.2014. a väärteootsuse, millega karistas OÜ-d Unipetrol ja tema juhatuse liiget 04.10.2013. a korralduse mittetäitmise eest. Kaebuse esitajad peavad MTA 27.03.2014. a väärteootsust õigusvastaseks ja tühistamisele kuuluvaks.

Kaebajad on seisukohal, et väärteootsuse tegemine ja rahaliste karistuste määramine ei peaks täitma sunnivahendi rolli maksumenetluses antavate korralduste täitmise tagamiseks. MTA saab haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamist tagada eelkõige MKS 13. pt 2. jaos sätestatud korras, praegusel juhul on MTA soovinud „karistada“ OÜ-d Unipetrol 04.10.2013. a korralduse mittetäitmise eest nii tagatise määramisega 100 000 euroni kui ka väärteokaristusega.

Veel on kaebajad seisukohal, et neile peab jääma õigus vaidlustada MTA korraldusi, antud juhul MTA 04.10.2013. a korraldust, ilma et kaebajad peaksid kartma, et sellise vaidlustamisõiguse tõttu reageerib MTA sellele väärteokaristusega.

Eeltoodust tulenevalt ei saa mitte kuidagi hinnata, et kaebajad on võtnud eesmärgiks takistada maksuhalduri tegevust kontrollimenetluse läbiviimisel, ja et nende tegevus oleks kantud tahtlusest. Kaebajatel ei saa olla mingit süüd (ei ettevaatamatuse ega tahtluse vormis) MTA 04.10.2013. a korralduse mittetäitmisel, kui kaebaja on otsustanud selle MTA korralduse kohtus vaidlustada ning soovivad kõigepealt kohtulikku kontrolli selle korralduse õiguspärasuse osas.

Tagatise suurendamise otsustamine on iseseisev haldusmenetlus, kus on olulised hoopis muud kriteeriumid, kui maksukontrolli menetluses. MTA 04.10.2013. a korralduse kohaselt on MTA justkui menetlemas varjatult tagatise suurendamist, mis ei ole õiguspärane tegevus.

MKS § 154 kohaselt on väärteoks maksuhalduri tegevuse takistamine. Antud juhul ei ole tuvastatav kaebajate poolt maksuhalduri tegevuse takistamine, subjektiivne koosseis puudub täielikult.

Eeltoodu alusel taotleb kaebaja väärteootsuse tühistamist väärteokoosseisu puudumise tõttu.

22.04.2014. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse suhtes. MKS § 146 lg 1 ja HMS § 81 kohaselt ei peata vaide esitamine haldusakti täitmist. Maksuhalduri korralduse täitmata jätmise kui tegevusetusdelikti puhul vastutab teo täideviijana isik, kes oli seadusest tulenevalt õigustatud ja kohustatud maksuhalduri korralduse täitma. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus OÜ Unipetrol ja Alexey Moisseenko suhtes on seaduspärane ja õige. Tõendamist on leidnud, et OÜ Unipetrol ja Alexey Moisseenko on pannud toime Maksu- ja Tolliameti otsuses toodud väärteo.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, paludes kaaluda kohtul võimalust väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja ei näe võimalust menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd korraldust ei ole täidetud, millega on takistatud maksuhalduri tööd- 2013. aastal ei olnud võimalik käibedeklaratsiooni kontrollida.

4

Kohtu seisukoht

VTMS § 123 lg 2 sätestatu kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

MKS § 154 lg 1 näeb ette vastutuse maksuhalduri korralduse täitmatajätmise eest. MKS § 154 lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse MKS § 154 lg 1 sätestatud teo toimepanemise eest.

27.03.2014. a Maksu- ja Tolliameti otsusega karistati nii OÜ-d Unipetrol kui ka Alexey Moisseenkot maksuhalduri 04.10.2013. a korralduse täitmata jätmise eest, millega takistasid maksuhalduri tegevust. Korraldusega kohustati OÜ-d Unipetrol esitama dokumente, et oleks võimalik kontrollida perioodide juuli 2013. a ja august 2013. a käibedeklaratsioonidel kajastatud käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust.

MKS § 60 lg 1 sätestatu kohaselt on maksuhalduril õigus saada informatsiooni maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe saamiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

MKS § 60 lg 2 kohaselt annab maksuhaldur isiku ametiasutusse kutsumiseks MKS § 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel.

MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ja dokumentide esitamist.

MKS § 531 sätestab dokumentide kättetoimetamise posti teel. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. MKS § 531 lg 4 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud 5 päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välisriiki saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressile üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.

5

Asjas puudub vaidlus, et Maksu- ja Tolliamet on 04.10.2013. a korralduse äriühingule edastanud ning et äriühing on selle kätte saanud. Väärteotoimikust nähtub, et 04.10.2013. a korraldus nr 12.2-3/18364-2, millega kohustati OÜ-d Unipetrol esitama juhtivrevidendile hiljemalt 14.10.2013. a dokumente, s.o arvelduskontode väljavõtteid, pearaamatu käibemaksukontode väljavõtteid ja laoarvestust kütuse soetuse ja müügi kohta, edastati OÜ-le Unipetrol äriregistrisse märgitud postiaadressil kui ka elektronkirjana registrisse kantud e-postiaadressil. Esitatud kaebuses ega ka kohtuistungil ei ole OÜ Unipetroli ja äriühingu juhatuse liikme kaitsja korralduse edastamist ja selle kättesaamist vaidlustanud. Korralduse kättetoimetamine on toimunud MKS § 531 kohaselt. Kaebusest ja selle lisadest on võimalik järeldada, et kaebajad said vastava korralduse kätte piisava ajavaruga nõutud dokumentide esitamiseks, kuivõrd korralduse peale esitati halduskohtule kaebus 14.10.2013. a, s.t viimasel päeval Maksu- ja Tolliametile dokumentide esitamiseks.

Vaidlust ei ole ka, et korralduse kätte saanud kaebajad ei asunud seda täitma. Korralduse täitmise asemel esitasid kaebajad korralduse vaidlustamiseks Tallinna Halduskohtusse kaebuse. Kaebajate hinnangul oli korraldus, mille täitmatajätmise eest neid käesolevas asjas karistatud on, õigusvastane. Maksu- ja Tolliamet oli kaebajate hinnangul korralduse andmisega asunud sisuliselt teostama maksurevisjoni, mitte üksikjuhtumi kontrolli. Revisjoni läbiviimisele viitas ka küsitavate andmete suur maht. Maksuhaldur teostas kaebajate hinnangul sisuliselt tagatise määramise menetlust.

Kuivõrd nimetatud korraldust on kohtulikult halduskohtumenetluses vaidlustatud, vaidlus on jõudnud seadusjõustunud lahendini, ei hakka kohus siinkohal analüüsima antud korralduse õiguspärasust. Kohus lähtub halduskohtumenetluses tuvastatust. 23.05.2014. a Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti OÜ Unipetrol kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et käesoleval juhtumil ei saa 04.10.2013. a korraldusest eeldada üldkontrolli teostamist ning seada üksikjuhtumi kontrolli läbiviimist kahtluse alla. Korraldusega pandud kohustust dokumentide esitamiseks ei saa pidada ülemäära koormavaks, kuna deklaratsioonides esitatud andmeid on võimalik kontrollida raamatupidamises kajastatud majandustehingute kohta koostatud dokumentide alusel. Korralduses ei olnud ühtegi viidet ega põhjendust, mida oleks võimalik siduda kütuse müüjalt tagatise süütuse ümbervaatamisega vaidlustatud korralduse alusel. Kaebaja väited tagatise määramise menetluse läbiviimise kohta on alusetud. Kaebajad Tallinna Halduskohtu otsusega ei nõustunud ja esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus nõustus Tallinna Halduskohtuga ning jättis 31.03.2015. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. 04.08.2015. a ei võtnud Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse. Seega on halduskohtumenetluse tulemusena leitud, et Maksu- ja Tolliameti 04.10.2013. a korraldus, mille täitmata jätmise eest kaebajaid 27.03.2014. a otsusega karistati, õiguspärane.

Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et Maksu- ja Tolliametil oli õigus 04.10.2013. a korralduse alusel nõuda korralduses märgitud dokumentide esitamist. Korraldus oli õiguspärane. Kaebajad jätsid õiguspärase korralduse selle kättesaamisel täitmata.

KarS § 14 lg 1 sätestatu kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 14 lg 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutusele võtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist.

Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu, mis tuleneb KarS § 14 lg 1 sätestatud tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõttest, mistõttu tuleb juriidilisele

6

isikule omistatava süüteo puhul karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid (Riigikohtu 12.05.2011. a otsus nr 3-1-1-30-11).

Seega peab olema näidatud, milline juhtivtöötaja või organ juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. See nõue kehtib nii tegevus- kui ka tegevusetusdelikti puhul (Riigikohtu 12.05.2011. a otsus nr 3-1-1-1-30-11). Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (Riigikohtu 26.09.2008. a lahend nr 3-1-1-43-08). Samuti peab olema tuvastatud, et koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides (Riigikohtu 18.12.2014. a otsus nr 3-1-1-90-14).

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 180 lg 2 kohaselt võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget ning juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib iga juhatuse liige esindaja osaühingut kõikide tehingute tegemisel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. ÄS § 187 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on OÜ Unipetrol ainsaks juhatuse liikmeks Alexey Moisseenko.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et kuna OÜ Unipetrol juhatuse liige Alexey Moisseenko sai osaühingule väljastatud korralduse kätte, siis oli tal kohustus korralduses toodud kohustused tähtpäevaks täita. Korralduse täitmatajätmisega sai takistatud maksuhalduri tegevus kontrollimenetluse läbiviimisel.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja sellekohase järeldusega, märkides järgmist. Riigikohus on 20.10.2008. a otsuses nr 3-1-1-52-08 selgitanud, et MKS § 154 lg 1 võimaldab maksuhalduri korralduse täitamata jätmise eest karistada ka isikut, kes on seadusest tulenevalt kohustatud tagama korralduse adressaadi poolt selle täitmise. Selline kohustus tuleneb muu hulgas MKS § 8 lg 1 esimesest lausest, mis sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava samast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Järelikult ei ole MKS § 154 lg 1 ette nähtud maksuhalduri korralduse täitmata jätmise subjektide ring piiratud üksnes korralduse adressaadiga. Seejuures tuleb arvestada, et juriidilise isiku vastutuse maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest sätestab MKS § 154 lg 2. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Juriidiline isik saab vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Eeltoodust tulenevalt on üldjuhul välistatud võimalus karistada juriidilist isikut MKS § 154 lg 2 järgi olukorras, kus ei leidu juriidilise isiku organi liiget või juhtivtöötajat, kelle käitumine vastaks MKS § 154 lg 1 tunnustele. See kinnitab järeldust, et MKS § 154 lg 1 eelviimase alternatiivi subjektide ringi

7

määratlemisel ei saa lähtuda kitsendavast tõlgendusest. Vastasel korral poleks juriidilisele isikule adresseeritud maksuhalduri korralduse täitmata jätmine erinevalt füüsilisele isikule adresseeritud korralduse täitmata jätmisest karistatav. Selliseks ebavõrdseks kohtlemiseks puuduks mõistlik põhjus. Käesoleval juhul oli korralduse adressaadiks OÜ Unipetrol ning Alexey Moisseenkol kui osaühingu seaduslikul esindajal oli MKS § 8 lg 1 alusel kohustus tagada osaühingule adresseeritud korralduse tähtaegne ning täielik täitmine. Etteheidetavaks teoks, mille tegematajätmist Alexey Moisseenkole kui OÜ Unipetrol juhatuse liikmele ette heidetakse, on maksuhalduri korralduse täitmata jätmine, s.o nõutud dokumentide esitamata jätmine. Kohtu hinnangul on antud rikkumise, korralduse täitmata jätmine, objektiivne koosseis täidetud, kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et maksuhalduri õiguspärane korraldus saadi küll kätte, kuid jäeti osaühingu, selle seadusliku esindaja poolt täitmata. Kohtuistungil kaitsja poolt avaldatust nähtub, et Alexey Moisseenko tegutses korralduse täitmata jätmisel OÜ Unipetrol huvides. Kaitsja selgitas, et korraldusi tuli palju, alustati mitmeid maksukontrolle, kütusekäitlejad olid erilise uurimise all, kaaluti, kas tuleks võtta mingi töötaja, kes tegeleb Maksu- ja Tolliametiga või vaidlevad asja läbi, mis ulatuses on riigil õigus. Samuti on Maksu- ja Tolliamet jõudnud järeldusele, et korralduse täitmata jätmisel tegutses Alexey Moisseenko OÜ Unipetrol huvides, kuivõrd korralduse täitmine nõuab äriühingult teatavat ressursikulu. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et OÜ Unipetroli seaduslik esindaja Alexey Moisseenko tegutses korralduse täitmata jätmisel äriühingu huvides. Juhul, kui korralduse vaidlustamise tulemusena oleks selgunud, et korraldus ei ole õiguspärane, oleks selle täitmiseks kaebajate hinnangu kulutatud asjatult ressurssi. Olukorras, kus kaebajad kahtlesid korralduse õiguspärasuses, jätsid nad selle täitmata, hoides sellega enda jaoks kokku nii ajalisi kui ka majanduslikke ressursse.

Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud OÜ Unipetrol poolt MKS § 154 lg 2 ja Alexey Moisseenko poolt MKS § 154 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine, s.t maksuhalduri 04.10.2013. a korralduse täitmata jätmine.

Kaebajate arvates peaks olema võimalik õigusvastase korralduse vaidlustamine. Vaidlustamise korral peaks olema lubatud korralduse täitmata jätmine. Kaitsja hinnangul on ebakõla, et korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul, kuid dokumendid tuleb esitada 10 päeva jooksul. Kohus saab aru kaebajate loogikast, et juba täidetud korralduse puhul kaob ära selle vaidlustamise mõte. Nimelt juhul, kui kohus peaks vaidlustatava korralduse osas jõudma järeldusele, et see ei ole õiguspärane, ei oma selline kohtu otsustus enam ressursikokkuhoiu seisukohalt tähtust, kuivõrd siis on juba õigusvastase korralduse täitmisega ressurssi kulutatud. Kinnitades kaebajate loogika arusaadavust, ei saa jätta tähelepanuta MKS § 146 lg 1 sätestatut. Antud sätte kohaselt ei peata vaide esitamine vaidlustatava haldusakti täitmist, kui ei esine MKS § 146 lg 2,3 sätestatud aluseid. Käesoleval juhul haldusakti täitmist peatavaid aluseid ei esinenud. Seega, kuivõrd MKS § 146 lg 2,3 aluseid käesolevas asjas ei esinenud ja ei esine, kuulus 04.10.2013. a korraldus selle kättesaamisel tähtaegselt täitmisele. Korraldust ei ole lubatud jätta täitmata vaid seetõttu, et selle õiguspärasust on vaidlustatud. Juhul, kui ei esine MKS § 146 lg 2,3 aluseid ning vaiet lahendav haldusorgan ei ole HMS § 81 alusel haldusakti täitmist peatanud, kuulub haldusakt (korraldus) ka selle vaidlustamise korral täitmisele.

Süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

8

Kaebajate hinnangul peab olema võimalus realiseerida kaebeõigust ilma süüteomenetlust kartmata. Antud asjas ei ole võimalik subjektiivsest küljest tuvastada kaebajate tahtlust maksuhalduri tegevuse takistamiseks. Subjektiivne koosseis puudub täielikult. Pole võimalik rääkida tahtlusest, kui soovitakse korraldust vaidlustada, see pole maksuhalduri töö takistamine. Kohus kaebajatega ei nõustu. Kohtu hinnangul on menetlusalused isikud maksuhalduri korralduse täitmata jätmisel ja sellega maksuhalduri töö takistamisel tegutsenud tahtlikult. Osaühingu juhatuse liikmel on kohustus tagada esindatava kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine (MKS § 8). Olles teadlik nimetatud kohustusest ei asunud juhatuse liige väljastatud korraldust täitma, vaid otsustas pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebuse esitamine ja korralduse täitmata jätmine on oma olemuselt tahtlikud tegevused. Puudub alus väita, et kaebajad ei saanud aru, et kaebuse esitamine halduskohtule ei vabasta neid korralduse täitmata jätmisest- vaidlustatavas korralduses on ära toodud viide MKS § 146 lg 1 ning selgitatud, et maksuhalduri tegevuse takistamise eest on ettenähtud vastus. Asjaolu, et kaebajate hinnangul on korralduse vaidlustamise regulatsioonis teatud ebakõla, sest vaidlustamisel puudub sisuline mõte, kui korraldus on täidetud, ei ole korralduse täitmisest vabastavaks asjaoluks. Riigikohus on 18.12.2014. a otsuses nr 3-1-1-90-14 selgitanud, et juriidilise isiku karistamiseks piisab sellest, kui korralduse andja ise täitis seda tehes subjektiivse koosseisu ja käitus õigusvastaselt ning süüliselt. Sellest lähtuvalt täitsid OÜ Unipetrol ja Alexey Moisseenko süüteokoosseisu subjektiivse külje samadel asjaoludel.

Olles tuvastanud vastavuses KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuriga teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü (Riigikohtu 12.11.2008. a otsus nr 3-1-1-66-08), on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (Riigikohtu 16.12.2013. a lahend nr 3-1-1-120-13 ja 05.03.2015. a lahend nr 3-1-1-11-14). Kuigi väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse otstarbekuse lõpetamise kriteeriume, siis tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (Riigikohtu 16.12.2013. a otsus nr 3-1-1-120-13). Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu 24.04.2007. a otsus nr 3-1-1-9-07). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu 18.05.2012. a otsus nr 3-1-1-46-12; 24.04.2007. a otsus nr 3-1-1-9-07).

Kaebajate hinnangul ei ole nende süü ülemäära suur ning puudub ülemäärane avalik huvi. Kõik nõutud dokumendid on Maksu- ja Tolliametile esitatud. Seega on täidetud need eesmärgid, mida maksuamet selle pea 2 aasta tagasi tehtud korraldusega taotles. Maksuamet saab oma tööd teha ja maksukontrolli läbi viia. Siiani ei ole märki, et osaühingut täiendavalt maksustatakse, ei ole ei kontrollakti ega maksuotsuseid. Arvestades, et see on 2 aasta vanune asi, ei saa seda pidada poolte jaoks väga aktuaalseks. Seda enam, et viimasel aastal ei ole maksuametis dokumentidega midagi peale hakatud, on täielik vaikus. Varem on olnud olukordi, kus korraldusi on osaliselt vaidlustatud, osa on esitatud ja osas vaieldakse, siis on Maksu- ja Tolliamet ära oodanud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et maksuhaldur ei saanud jooksvalt kontrolli teha, sest korraldust ei täidetud. Pole võimalik rääkida avaliku huvi puudumisest olukorras, kus korraldus

9

täidetakse suvalisel ajal oma äranägemise järgi. Käibedeklaratsiooni ei saanud kontrollida ning nüüd aastaid hiljem seda teha pole see, mis seda oleks olnud teha korralduse andmise hetkel. Maksuhaldur lähtub loogikast, et haldusakti vaidlustamine ei peata selle täitmist. Kontrolli ei oleks üldse võimalik teha, kui kohe vaidlustatakse.

Käesolevas asjas tegi kohus kindlaks, et Maksu- ja Tolliameti 04.10.2013. a korraldus oli õiguspärane ning selle täitmist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Samas on korralduse andmisest möödunud pea 2 aastat ja korraldus on nüüdseks täidetud. Kuivõrd korralduse andmisest on möödunud võrdlemisi pikk ajavahemik, ei ole võimalik üheselt väita, et avalik menetlushuvi nõuab tingimata menetlusaluste isikute karistamist. Nii on ka Riigikohus varasemas praktikas nentinud, et avalik menetlushuvi võib ajas väheneda. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusaluste isikute süü ei ole suur ning karistamine ei ole vajalik ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades. Isikute karistamine antud väärteoasjas esinevate asjaolude valguses oleks ilmselgelt ebamõõdukas, eriti kui juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatust, mille kohaselt peab karistamine olema õigusriigis ultima ratio ja riik võib rakendada seda alles siis kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt (Riigikohtu 03.12.2014. a otsus nr 3-1-1-81-14). Kohtu hinnangul peaks käesoleva väärteoasja kohtueelne menetlus ja ka kaebemenetlus kohtus saatma menetlusalustele isikutele edaspidiseks selge signaali, et isegi juhul, kui nad maksuhalduri väljastatud korraldusega ei nõustu, kuulub see ka vaidlustamisel täitmisele. Täitmata jätmise korral on see väärteokaristuse kohaldamise aluseks. Tulenevalt sellest täidab otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine käesolevas asjas kohtu hinnangul sama eesmärki, mida karistamine ehk siis peaks panema menetlusaluseid isikuid edaspidiselt sarnaste rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Eeltoodu alusel tühistab kohus Maksu- ja Tolliameti 27.03.2014. a otsuse väärteoasjas nr 930013001975 ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/