3-14-51639/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51639 Haldusasi KP kaebus Tallinna linna poolt kaebaja 2011. aasta juulikuu palga ja puhkusetasu summas 504,37 eurot kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks kandma üle määratud palk 2011. aasta juulikuu eest ja maksma palga ja puhkusetasu maksmisega viivitamise eest viivist Menetlusosalised Kaebaja – KP Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Liisa Ojamaa ja Terje Krais Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.03.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus KP apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta KP apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-51639 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata KP kaebuse puhkusetasu nõude ja selle maksmisega viivitamise eest viivise nõude osas. Lõpetada nende nõuete osas menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. 3. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.11.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-14-51639 2(7) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavaraameti juhataja nimetas 09.12.2010 käskkirjaga nr 8-1/24 KP õigusosakonna juristi ametikohale ajutiselt äraoleva ametniku asendajaks ametipalgaga 1330 eurot (20 800 krooni) kuus (palgaaste A13). 2. Tartu Maakohus rahuldas 26.07.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-7282 (jõustunud 01.09.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega) Swedbank AS taotluse hagi tagamiseks (p 1); keelas Tallinna linnal maksta KP-le igakuist töötasu täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132 ette nähtud osas ((netotöötasu – töötasu alammäär) × 2/3), kuid kokku mitte suuremas osas kui 31 955,82 eurot (p 2) ning kohustas Tallinna linna kandma määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole (p 3). 3. KP viibis 04.07-17.07.2011 puhkusel. KP-le arvestati 2011. aasta juulikuu eest põhipalka 633,33 eurot ja puhkusetasu 688,20 eurot, kokku tasusid summas 1321,53 eurot, millest peeti kinni töötuskindlustuse makse 37 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 13,22 eurot, tulumaks 236,74 eurot ning 504,37 eurot Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-11-7282 alusel. KP-le maksti 2011. aasta juulikuu palga ja puhkusetasuna välja 530,20 eurot. 4. KP esitas 01.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt kaebajale 2011. aasta juulikuu eest palga üle kandmata jätmine summas 504,37 eurot; 2) kohustada Tallinna linna viivitamatult kandma üle määratud palk 2011. aasta juulikuu eest; 3) kohustada Tallinna linna maksma 2011. aasta juulikuu palga summas 504,37 eurot maksmisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 toodud määras alates 05.08.2011 kuni 2011. aasta juulikuu palga täieliku väljamaksmiseni. Alternatiivselt taotles kaebaja: 1) tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt kaebajale 2011. aasta juulikuu eest puhkusetasu üle kandmata jätmine summas 504,37 eurot; 2) kohustada Tallinna linna viivitamatult kandma üle puhkusetasu 2011. aasta juulikuu eest; 3) kohustada Tallinna linna maksma 2011. aasta juulikuu puhkusetasu summas 504,37 eurot maksmisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 toodud määras alates 01.07.2011 kuni 2011. aasta juulikuu puhkusetasu täieliku väljamaksmiseni. 1) Tartu Maakohus ei tohtinud teha kohtumäärust, millega pannakse Tallinna linnale aktiivne kohustus teha ülekandeid kohtu deposiitkontole. Hagi tagamise menetluses sellise aktiivse kohustuse panemine kolmandale isikule ei ole lubatud. Kohus ei saa luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu täitmist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1- 135-12, p 14). 2) Tallinna linn on ebaseaduslikult asunud maakohtu määrust tõlgendama ning tegema kinnipidamisi kaebaja palgalt, kui määrusega keelati vastustajal maksta kaebajale töötasu. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) v.r § 37 lg 1 kohaselt ei maksta ametnikule töötasu, vaid palka. ATS v.r § 81 lg 1 kohaselt nimetatakse palgaks ametipalka koos seaduses sätestatud

3-14-51639 3(7) lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt nimetatakse ametipalgaks palgaastmele vastavat palgamäära. Töötasuna käsitab kehtiv seadusandlus vaid sellist tasu, milles on kokku lepitud. Palk ja töötasu on seadusandluses selgelt eristatud. Töötasu hulka ei kuulu muud väljamaksed, nagu puhkusetasu, lähetuskulude hüvitamine, isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon jne. 3) Tartu Maakohtu määrus ei kohustanud tegema kinnipidamisi, nagu on teinud vastustaja, vaid sellega keelati maksta töötasu. 4) Tallinna Linnavaraameti sisekorra eeskirja kohaselt makstakse palka või töötasu teenistujatele üks kord kuus neljandal kuupäeval. Seega on Tallinna linn alates 04.08.2011 viivituses kaebajale 2011. aasta juulikuu palga maksmisega. Kuna vastustaja on maksnud välja puhkusetasu ja palga samaaegselt ning arvestus on ühtne, ei ole võimalik selgitada, kas kinnipidamine toimus üksnes palgana väljamakstavalt summalt või peeti kinni ka puhkusetasu. Seetõttu esitab kaebaja alternatiivselt ka puhkusetasu nõude. ATS v.r § 45 lg 3 kohaselt pidanuks vastustaja kaebajale puhkusetasu välja maksma hiljemalt 30.06.2011. Kaebajale kanti raha üle alles augustis ja välja makstud palga ja puhkusetasu summa oli 504,37 euro võrra väiksem, kui tegelikult pidanuks laekuma. Tallinna linn on rikkunud kaebaja õigust saada täies ulatuses puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Seadus ei võimaldanud teostada puhkusetasult kinnipidamisi, kuna sätestab imperatiivselt, et puhkusetasu tuleb välja maksta täies ulatuses. 5) Lähtuvalt kehtiva ATS § 62 lg-st 5 maksab ametiasutus palga maksmisega viivitamise korral viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt VÕS §-le 113. Seadusest tulenev viivise määr on 9% aastas, mis teeb päeva viivisemääraks 0,025%. Seega on viivis üle kandmata summalt (504,37 eurot) 0,13 eurot päevas. 5. Tallinna linn vaidles KP kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus (jõustunud 27.09.2014) asjas nr 3-13-985 käsitleb kaebaja samasisulisi nõudeid, sh sisustas kohus töötasu ja palga mõisteid ning maakohtu 26.07.2011 määrust. Ringkonnakohus nõustus 27.08.2014 otsuses halduskohtuga, et mõisted „töötasu“ ja „palk“ on samatähenduslikud ning Tallinna linna tegevus jõustunud kohtumääruse alusel kaebaja palgast kinnipidamise teostamisel oli õiguspärane. Ringkonnakohus rõhutas, et ainuüksi asjaolu, et ATS-s ja TLS-s ei ole kasutatud samu mõisteid töötamise eest makstava kokkulepitud tasu osas, ei anna alust järelduseks, et seadusandja on soovinud erinevalt reguleerida tasustamise mõiste avalikus teenistuses ja töölepingulises suhtes. Erinev terminoloogia ATS-s ja TLS-s ei mõjuta sätete tegelikku sisu. Lisaks märkis ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrusest asjas nr 2-11-7282 ei tulene, et kinnipidamisi on lubatud teha üksnes põhipalgalt, st kinnipidamiste lubatavust ei ole piiratud igakuiselt fikseeritud põhipalga kriteeriumiga. Maakohus on keelanud Tallinna linnal maksta KP-le igakuist töötasu TMS §-s 132 ette nähtud osas, mis tähendab, et kinnipidamisi on lubatud teha kogu töötasult, mida ametnikule ühes kuus makstakse. 2) Ekslik on kaebaja seisukoht, et avalikku teenistusse nimetamisel puudub ametnikul võimalus ametipalgas kokku leppida. Avalikku teenistusse asumiseks tuleb isikul esitada sellekohane avaldus (ATS § 25 lg 1 p 1), mille esitamisega ta ühtlasi nõustub teenistusse astumise tingimustega, sh palgaga. Seega ei määrata isikule ametipalka tema tahte vastaselt. 3) Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12 ei ole asjakohane. Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrus asjas nr 2-11-7282 on jõustunud. Jõustunud lahendite ülevaatamiseks kehtestab tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) võimaluse kohtulahendi teistmiseks. Kaebaja ja Tallinna linna vahelise teenistussuhte lõppemiseni oli vaidlusalune kohtumäärus kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.

3-14-51639 4(7) 4) Kaebaja esitas 09.12.2010 Tallinna Linnavaraameti juhatajale avalduse, milles soovis puhkusetasu maksmist talle proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval koos vastava arvestuskuu töötasuga. Kaebaja ei esitanud avaldust, et talle puhkusetasu vastavalt ATS v.r § 45 lg-le 3 enne puhkuse algust välja makstaks. Vastustaja lähtus seega kaebaja 09.12.2010 avalduses toodud palvest. 6. Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Haldusasjas nr 3-13-985 asusid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus seisukohale, et mõisteid „palk“ ja „töötasu“ võib pidada sünonüümideks. Kohus nõustub selles osas haldusasjas nr 3-13-985 tehtud otsustes toodud seisukohtadega. Tallinna linn on seega õiguspäraselt tõlgendanud Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrust tsiviilasjas nr 2-11-7282. 2) Kaebaja väited Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruse väidetava õigusvastasuse kohta on asjakohatud. Halduskohtul ei ole pädevust sisuliselt hinnata teiste kohtute kohtulahendite õiguspärasust. Maakohtu määruse vaidlustamiseks on sätestatud vastav kord TsMS-s. Jõustunud kohtulahendite õiguspärasust saab hinnata üksnes Riigikohus teistmismenetluses. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et pädev kohus oleks lugenud Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-11-7282 ebaseaduslikuks ja selle tühistanud. 3) Alusetu on ka kaebaja viivisenõue ning väide, et vastustaja pidanuks kaebajale puhkusetasu täies ulatuses maksma välja augustikuu asemel hiljemalt 30.06.2011. Kaebaja on 09.12.2010 esitanud Tallinna Linnavaraameti juhatajale avalduse sooviga, et puhkusetasu makstaks talle proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval koos vastava arvestuskuu töötasuga. Seega on kaebaja ise avaldanud soovi teha erand ATS v.r § 45 lg-st 3 ja vastustaja on talle selles osas vastu tulnud. Vastustaja on õigesti märkinud, et ATS v.r § 45 lg 3 ei keela ega välista ametniku sellisele soovile vastu tulemist. Kaebaja on oma 09.12.2010 avalduses lisanud, et juhul, kui ta soovib saada puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, siis esitab ta tööandjale sellekohase avalduse vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks vastustajale 2011. aasta juulikuu puhkusetasu kohta sellise avalduse esitanud. 4) TMS §-s 131 on sätestatud sissetulekud ja §-s 132 sissetuleku osad, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kumbki paragrahv ei nimeta puhkusetasu sissetulekuna (selle osana), millele ei tohiks sissenõuet pöörata. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 kohaselt kuulub palgatulu hulka ka puhkusetasu. Kuigi Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-7282 keelati Tallinna linnal maksta KP-le igakuist töötasu TMS §-s 132 ette nähtud osas, siis tuleb kohtumäärust tõlgendada nii, et kinnipidamisi saab ja tuleb teha kõigilt kaebaja tööga (teenistusega) seotud sissetulekutelt (nende osadelt), millelt ei ole keelatud kinnipidamisi teha. Seega on Tallinna linn kõnealust kohtumäärust õiguspäraselt täitnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. KP palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus on ekslikult leidnud, et hagi tagamise korras välja maksta keelatud töötasu oli Tallinna linn kohustatud kandma Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruses tsiviilasjas nr 2-11-7282 kohustatakse resolutsiooni p-s 3 Tallinna linna kandma Rahandusministeeriumi arvelduskontole määruse resolutsiooni p-s 1 toodud summa, kuid määruse resolutsiooni p-s 1 ei ole nimetatud ühtki summat. Tallinna linnal ja Tallinna

3-14-51639 5(7) Halduskohtul puudub õigus kohtumääruse resolutiivosa teisiti tõlgendada. Kohtuotsusest ei selgu, millisest õigusaktist tuleneb Tallinna linna õigus tõlgendada Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruse resolutsiooni. Samuti ei selgu kohtuotsusest, millisel alusel on Tallinna Halduskohtul õigus tõlgendada Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrust tsiviilasjas nr 2-11-7282 ja seda selliselt, et kinnipidamisi saab ja tuleb teha kõigilt kaebaja tööga (teenistusega) seotud sissetulekutelt (nende osadelt), millelt ei ole keelatud kinnipidamisi teha. 2) Vastustaja ja halduskohus on õigusliku aluseta tõlgendanud maakohtu määrust, leides, et hagi tagamise määrusega keelati töötasu (palga) kandmine kaebaja pangakontole. Arvestades halduskohtu märgitut, et poolte vahel ei ole vaieldav, et kaebaja juulikuu töötasu ja puhkusetasu maksti välja augustis ja sellest peeti kinni mh 504,37 eurot märkega „muu kinnipidamine“, käsitas kohus väljamakselt kinnipidamiste tegemist, mitte töötasu (palga) maksmise keelamist. 3) Puhkusetasu ei ole samastatav töötasuga. Ebaõige on siinkohal lähtuda TMS-s sätestatust, kuna vastustaja ei ole kohtutäitur ega saa tegutseda TMS alusel. TuMS § 13 ei sisusta palgatulu mõistet, nagu ekslikult märkis halduskohus, vaid loetleb rahalised tasud, mida tulumaksuga maksustatakse. 8. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 1) Tallinna Ringkonnakohus leidis 27.08.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-985, et Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrusest tsiviilasjas nr 2-11-7282 ei tulene, et kinnipidamisi on lubatud teha üksnes põhipalgalt, st kinnipidamiste lubatavust ei ole piiratud igakuiselt fikseeritud põhipalga kriteeriumiga. Maakohus on keelanud Tallinna linnal maksta KP-le igakuist töötasu TMS §-s 132 ette nähtud osas, mis tähendab, et kinnipidamisi on lubatud teha kogu töötasult, mida ametnikule ühes kuus makstakse (sh puhkusetasu). TMS §-d 131 ja 132 sätestavad sissetuleku osad, millele ei saa sissenõuet pöörata. Puhkusetasu nende sissetuleku osade seas nimetatud ei ole. Seega on puhkusetasu osa sissetulekust, millele saab sissenõude pöörata. 2) Tallinna linnale oli üheselt arusaadav, et tema teenistuses olnud ametniku suhtes oli jõustunud kohtumäärus, mis oli Tallinna linnale täitmiseks kohustuslik. Vastustaja lähtus nimetatud määrusest tervikuna (nii resolutiivosast kui ka põhjendustest).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 9. KP 01.07.2011–31.12.2011 palgaarvestuse aruande (tl 8) kohaselt tehti kinnipidamine summas 504,37 eurot KP juulikuu põhipalga 633,33 eurot ja puhkusetasu 688,20 eurot summalt. Seega tegi Tallinna linn kinnipidamisi nii KP 2011. aasta juulikuu palgast kui ka puhkusetasust ja KP kaebust halduskohtule tuleb käsitada nii saamata jäänud palga kui puhkusetasu nõuetena. Palganõude osas kuulus ATS v.r kehtivusajal kohaldamisele individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 3 (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid nr 3-3-1-11-04, (p 14) ja nr 3-3-1-67-11 (p 14)), mille kohaselt oli palga (alates 01.07.2009 jõustunud töölepingu seadusega asendati mõiste „palk“ mõistega „töötasu“) nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Puhkusetasu ega viivisenõue selle tasumisega viivitamisel ei ole teenistuja palk ATS v.r § 81 tähenduses, mistõttu kohaldus puhkusetasule ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline tähtaeg (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-67-11, p 18).

3-14-51639 6(7) Kaebajal tuli saamata jäänud puhkusetasu nõue esitada nelja kuu jooksul arvates 2011. aasta augusti palgapäevast ehk hiljemalt detsembris 2011. 10. Alates 01.04.2013 kehtiv ATS ei viita enam ITVS-le, mistõttu tuli praeguse kaebuse esitamise ajal avalikust teenistusest tulenevatele tasunõuetele, sh puhkusetasule, kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-t 2. Arvestades, et puudub rakendusnorm, mis reguleeriks palganõude tähtaegsuse küsimust uue ATS ajal, oleks õiguskindluse põhimõttega vastuolus lähtuda palganõude puhul HKMS § 46 lg-st 2, kuna sellisel juhul oleks uue ATS-i jõustumisel olnud ATS v.r. ajal tekkinud palganõude esitamise tähtaeg ITVS § 6 lg-s 3 sätestatust lühem. Palganõude osas pole seega alust lõpetada menetlust kaebetähtaja rikkumise tõttu. Samas puhkusetasu nõude osas oli kaebetähtaeg kaebuse esitamise ajal juba ammu möödunud ning halduskohus luges selle ekslikult tähtaegseks. 11. Ringkonnakohus andis 24.08.2015 kohtunõudes kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Tähtaja ennistamise taotlust kaebaja määratud tähtaja jooksul ei esitanud. Sellest tulenevalt tuleb puhkusetasu ja sellest tuleneva viivisenõude osas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Halduskohtu otsus tuleb selles osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. II 12. Osas, milles halduskohus leidis, et KP palgast kinnipidamiste tegemine oli õiguspärane, nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. 27.08.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-985 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et mõisted „töötasu“ ja „palk“ on samasisulised ning ainuüksi asjaolu, et ATS-s ja TLS-s ei ole kasutatud samu mõisteid töötamise eest makstava kokkulepitud tasu osas, ei anna alust järelduseks, et seadusandja on soovinud erinevalt reguleerida tasustamise mõiste avalikus teenistuses ja töölepingulises suhtes. Mõlemal juhul on tegemist tasuga töötamise eest. Samuti leidis ringkonnakohus viidatud otsuses, et seadusest ei tulene, et palga moodustab üksnes ja ainult fikseeritud osa (põhipalk) ning ainult sellelt võib kinnipidamisi teha ning et kinnipidamiste lubatavust ei ole piiratud igakuiselt fikseeritud põhipalga kriteeriumiga. Ringkonnakohus jääb nende haldusasjas nr 3-13-985 tehtud otsuses võetud seisukohtade juurde. 14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et linnal ja halduskohtul ei olnud pädevust tõlgendada maakohtu hagi tagamise määrust. Õiguse rakendamine eeldab alati õiguse tõlgendamist. Halduskohtul puudub küll pädevus hinnata maakohtu tehtud hagi tagamise määruse sisulist õigsust, kuid kõnealuse määruse sisu kindlakstegemisega käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikus ulatuses ei ületanud halduskohus oma pädevust. 15. Kaebaja põhjendab kinnipidamiste õigusvastasust väitega, et Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruses tsiviilasjas nr 2-11-7282 (tl 9-10) on resolutsiooni p-s 3 kohustatud Tallinna linna kandma Rahandusministeeriumi arvele resolutsiooni p-s 1 nimetatud summa, kuid määruse resolutsiooni p-s 1 ei ole mingisugust summat nimetatud. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on üksnes tehnilise veaga, s.o ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta määruse sisu (TsMS § 447 lg 2). Määruse resolutsiooni p-s 1 on märgitud kohtu otsustus nõustuda hagi tagamise taotlusega. Seejuures rahuldati hagi tagamise taotlus täielikult hageja märgitud ulatuses. Määrusest on selge, et kohus pidas resolutsiooni p-s 3 tegelikult silmas resolutsiooni p-s 2 toodud summat ning nii on määrusest aru saanud ka kohustatud isik Tallinna linn. Kuna praeguse vaidluse esemeks ei ole maakohtu hagi tagamise (jõustunud) määrus, on kaebaja väited kohtumääruse ebaõigsuse kohta, sh viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-135- 12, asjassepuutumatud. III

3-14-51639 7(7) 16. Eeltoodu põhjal jääb KP apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 13.03.2015 otsuse osas, milles halduskohus jättis rahuldamata KP kaebuse puhkusetasu ja vastava viivisenõude osas ning teeb uue lahendi, millega lõpetab selles osas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. 17. Menetluskulude taotlusi ringkonnakohtule ei esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks