4-15-7777/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-15-7777

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoobril 2015.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja nr

4-15-7777 (2302,15,014336)

Kohtunik

Katre Poljakova

Väärteoasi

esitatud kaebus Politsei – ja L.E

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.09.2015.a kiirmenetluse otsusele nr 10220151149606;

Kohtumenetluse pooled , isikukood: Menetlusalune isik: L.E XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX, epost: XXX

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6/1 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses;

Kohus juhindub

V™S § 132 p 1, § 109 – 111;

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L.E Harju Maakohu Liivalaia kohtumajale

21.09.2015.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.09.2015.a kiirmenetluse otsusele nr 10220151149606.

2. Jätta muutmata Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.09.2015.a kiirmenetluse otsus nr 10220151149606.

3. L.E-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tuleb tasuda 15

päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kiirmenetluse otsuses nr

10220151149606 märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvetele märkides viitenumbriks 10220151149606 ja selgitusse väärteoasja number (2302,15,014336). Kui nimetatud tähtajaks ei ole rahatrahv tasutud, siis saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks.

4. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja L.E-le ja Politsei –

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates

2

kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.09.2015.a kiirmenetluse otsusega nr 10220151149606 väärteoasjas

nr 2302,15,014336 karistati kaebuse esitajat L.E (L.E) Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut s.o summas 60.- eurot. Väärteoasja kiirmenetluse otsuse nr 10220151149606 kohaselt L.E 09.09.2015.a

kella 9:45 ajal Harju maakonnas, Tallinnas liikudes Akadeemia teel juhtis mootorsõidukit olukorras, kus juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, rikkudes selliselt LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi

Kohtumenetluse poolte seisukohad Eelpool märgitud kiirmenetluse otsusele esitas L.E 21.09.2015.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse, millises taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist Kohtule esitatud kaebuses L.E selgitab, et 09.09.2015.a ajal sõitis tema mööda

Kadaka teed. Liikudes Akadeemia tee suunas pidas politsei ta kinni ning palus esitada dokumendid. Tema – L.E tunnistas, et rikkus liikluseeskirju, ta vabandas. Ta ütles, et sai sõita 300-500 meetrit ning ei jõudnud turvavööd kinnitada. Politseiametnikul palus ta

kohaldada hoiatusmenetlust, kuna tal puudusid varasemad karistused. Politseiametnik talle midagi ei vastanud vaid jätkas protokolli kirjutamist. Ta palus korduvalt mitte rahalist karistust kohaldada, kuid keegi teda ei kuulanud. Kinnitab ta seda, et juhtunu kohta andis ta ka ütlusi. Politseiametnik selgitas talle, et miinimumtrahv rikkumise puhul on 120 eurot ning, et talle tehti niigi erand ja määrati poole vähem.

Kohtule kinnitab L.E, et tema oma teoga on saanud korraliku õppetunni ja ei kavatse edaspidi rikkuda liikluseeskirju, vabandab ta toimepandud rikkumise pärast. Ta saab aru, et miski ei vabanda ta rikkumist, tähtis on selle mõistmine ja, sellest aru saamine. Lubab ta seda, et enam see ei kordu. (tl 1 ja 1 pöördel) L.E annab kohtule teada, et kohtuistungil ta osaleda ei soovi. (tl 1 pöördel) Kohtuväline menetleja esitas 25.09.2015.a kohtule kirjaliku seisukoha, millises märgitakse, et kohtuväline menetleja tutvunud L.E esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega

asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks kaebuses toodu põhjendustel puuduvad. Kirjalikus vastuses selgitatakse, et LS § 33 lg 3 kohustab sõidukis, millel on turvavöö juhti sõiduajal olema nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud s.t mootorsõiduki juhil on kohustus enne sõitma asumist kinnitada turvavöö. Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusel juht teadlikult eirab temale pandud kohustust võib endaga kaasa tuua väga raskeid tagajärgi. Kohtuväline menetleja märgib, et turvavöö kaitseb sõiduki juhti vaid siis, kui see on kinnitatud

ja õigesti. Kinni ja õigesti asetatud turvavöö leevendab kokkupõrkelööki ning suunab

koormuse laiali rindkere ja vaagnale, mis on löögi suhtes enim vastupidavad inimkeha piirkonnad. Kinnitatud turvavöö hoiab õnnetusjuhtumikorral inimest tema istmekohal kinni,

takistades, teda autost välja paiskumast ning rulluva auto alla jäämast. Lisaks on turvavöö kasutegur suur just väiksematel kiirustel toimuvate kokkupõrgete tagajärgede leevendamisel. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3- 1-1-99-09 ja 3-1-1-76-07, millistes on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine

saab toimuda vaid inimeste hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi

3

arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama

ka süüdlase isikut. Kohtuvälise menetleja hinnangul iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste

määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Samuti on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks märkida, et KarS § 56 sätestatud kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik

on toime pannud. Mootorsõiduki juhtimise eest, kui juht ei ole sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles

mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Kohtuväline menetleja märgib, et kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga

arvestades alam ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste

rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Sõidukitega

liiklusõnnetuses hukkunud ja vigastada saanute arvu seostatakse suures osas turvavöö kasutamisega eiramisega. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu, mida riik taunib. Seda ilmestavad ka sagedased meediakajastused. Seetõttu

kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud ka menetluse lõpetamine oportuniteediga. Arvestades eeltoodut on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 järgi määratud rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses s.o summas 60 eurot vastab isiku süü suurusele ning karistuse üld – ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. (tl 6-7)

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kohtuväline menetleja on avaldanud, et nõustutakse asja

lahendamisega kirjalikus menetluses ja kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et ei soovi osaleda kohtuistungil. (tl 1 pöördel, 6) Kohus selgitab, et V™S § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata V™S §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata V™S § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. V™S § 133 p 4 kohaselt peab kohus vajalikuks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). L.E-le LS § 239 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud väärteo osas leiab kohus järgmist:

Kaebuse esitaja L.E ei eita õigusrikkumise toimepanemist, selgitades kohtule esitatud kaebuses, et turvavööta jõudis ta sõita üksnes 300-500 meetrit, oma tegu väga kahetseb. (tl 1 pöördel). Samuti on kaebuse esitaja L.E menetlusaluse isikuna ülekuulamisel märkinud, et sõites ei olnud tal kinnitatud turvavöö, segas teda telefoniga Hands free vestlus, sõita jõudis ta 500-700 meetrit, väga vabandab. (tl 10)

Käesoleva väärteoasja menetluse raames on 09.09.2015.a koostatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval, kella

9:45 ajal teostati Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse ametnike poolt kombineeritud liiklusjärelevalvet ja nimelt teostatud liiklusjärelevalve käigus tuvastati, et Kadaka tee 70 C juures Audi Q7 reg nr

4

XXX roolis olnud L.E juhtis mootorsõidukit selliselt, et juhil ei olnud sõidu ajal

turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Märgitud rikkumist ka fotografeeriti. (tl 9) Väärteoasja materjalide juurde on lisatud 1 CD plaadile salvestatud foto, milliselt on näha menetlusaluse isikule etteheidetud väärteo toimepanemine.

Ülalmärgitud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et L.E poolt

09.09.2015.a kella 09:45 ajal mootorsõiduki juhtimine Tallinnas, Kadaka tee 70C juures,

selliselt, mil temal kui mootorsõiduki juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt

kinnitatud on täielikult tõendamist leidnud ning tema suhtes LS § 239 lg 1p 1 järgi inkrimineeritud väärtegu õigesti kvalifitseeritud. LS § 33 lg 1 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Tähelepanuväärseks saab pidada ka LS § 30 lg 2 p.p 1-3 sätestatut, millises seadusandja on ette näinud olukorrad, millal ei pea sõitjal turvavöö olema kinnitatud ja nimelt: jääteel sõites või, kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või,

kui tal on kaasas LS § 101 lõike 91

kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. süülise käitumise Antud asjaolusid, millised välistaksid L.E kohtu hinnangul käesoleva väärteoasja menetluse raames tuvastatud ei ole.

Käesolevas väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt -

eelpool märgitud L.E

menetlusaluse isikuna antud ütlused (tl 10), kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollis sisalduva info (tl 9) ning CD plaadile salvestatud fotodelt kajastatust – - saab teha järelduse ja kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et L.E ei täitnud LS §

33 lg 3 tulenevat nõuet, sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitamise nõuet s.t L.E on isikuks, kes on toime pannud temale 09.09.2015.a koostatud kiirmenetluse otsuses nr 10220151149606 kirjeldatud väärteo.

Arvestades asjaolu, et L.E juhtides mootorsõidukit, olles ise nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata, selgitades ise, et teda segas telefoniga rääkimine pani ta temale LS § 239 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud väärteo toime kohtu hinnangul tahtlikult.

Menetlusaluse isiku karistus

Kohus ei ole tuvastanud L.E õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Käesoleval hetkel L.E taotleb kohtult temale määratud rahatrahvi 15 trahviühiku

s.o summas 60.- eurot tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist s.t käesoleval hetkel on

tekkinud küsimus selles, et kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestanud isiku süü suurusega, tema vastutust mõjutavate asjaoludega ning määranud talle õige ja õiglase karistuse.

L.E suhtes koostatud kiirmenetluse otsusest nr 10220151149606 nähtub, et kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi, raskendavaid

asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud, karistust kergendavaks asjaoluks on

kohtuväline menetleja pidanud menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Juhindudes KarS § 56 lg 1 määrati kaebuse esitajale karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60.- eurot.

Kohus kinnitab kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-11 p-s 11 on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse hindamisel lähtepunktiks võtta sanktsioonivahemiku keskmine

määr. Seejärel tuleb tuvastada süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü

suurust määravad asjaolud. Tähelepanuta ei saa jätta ka karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke.

5

Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 kohaselt on karistatav sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Hinnates L.E süü suurust LS § 239 lg 1 p 1 alusel kvalifitseeritavas teos, leiab kohus, et viimase süü toimepandud teos ei olnud väga suur ja seda võib pidada keskmisest oluliselt väiksemaks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik L.E, juhtides vaidlustatavas kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ning kohas mootorsõidukit Audi Q7 reg nr XXX olles ise nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata, ei tekitanud olukorda, milline

konkreetsel oleks kaasa toonud raske tagajärje iseendale või võimalikule kaassõitjale, kuid vaatamata sellele ei saa jätta tähelepanuta üldteadaolevat fakti, et ilma turvavööta sõitmine on ohtlik nii isikule endale, kui ka teistele sõidukis viibijatele. Käesoleva väärteoasja menetluse

raames ei ole tuvastatud seda, kas peale L.E, kes eelpool märgitud ajal

mootorsõidukit juhtis viibis mootorsõidukis veel kaasreisijaid, kuid on ilmselge, et L.E jättes enne sõidu alustamist nõuetekohaselt turvavöö kinnitamata seadis ohtu enda elu ja tervise. Käesoleval hetkel peab kohus asjakohaseks viidata Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-40-04 ja nr 3-1-1-99-06 avaldatule ja nimelt on Riigikohus märkinud, et karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut. Kohus leiab, et kehtivate karistuste

olemasolu on kõnekas asjaolu iseloomustamaks isiku õiguskuulekust ja seda tuleb uute

karistuste mõistmisel ka arvesse võtta otsustamaks tõhusaima karistusmeetme küsimust. Käesoleval hetkel ei ole kohtule vähetähtsaks teadmine, et kaebuse esitaja L.E hoopis puuduvad väärteokaristused, nimelt ei ole viimast liikluslaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, märgitut toetab tema suhtes väljastatud väärteoasja materjalide juurde lisatud

karistusregistri õiend (tl 9 pöördel) ning märgitut peab kohus menetlusalust isikut iseloomustavaks asjaoluks. Käesoleval hetkel kohtule esitatud kaebuses on L.E avaldanud siirast kahetsust,

lubades tulevikus olla liikluses tähelepanelikum, kohus peab menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust samuti karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses nii nagu seda on teinud juba ka kohtuväline menetleja menetlusaluse isikule karistuse määramisel. Samuti on

kohtuväline menetleja kaebuse esitajale karistuse määramisel juba arvesse võtnud viimase

iseloomustavaid andmeid s.o asjaolu, et menetlusalune isik on varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistamata. Kohus samuti arvestades kaebuse esitaja isikut on

veendunud, et viimane on temale süüks arvatud väärteo toimepanemisest õiged järeldused teinud ning, et viimane ei jätka samalaadsete väärtegude toimepanemisega. Eeltoodule tuginedes ja võttes arvesse teadmist, et kuna kohtuväline menetleja on karistanud L.E LS § 239 lg 1 p 1 alusel toimepandud väärteo eest rahatrahviga üksnes 15 trahviühikut s.t summas 60 eurot s.o. sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras, siis ka märgitust tulenevalt puuduvad kohtul alused kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks või tühistamiseks.

Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistus sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras vastab siin nii viimase s.t kaebuse

esitaja süü suurusele kui ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohus on veendunud, et 15

trahviühiku ulatuses määratud rahatrahv on piisav mõjutamaks kaebajat käituma edaspidi ühiselukorraldust järgival arvestaval viisil, sest kohus on veendunud, et kaebuse esitaja näol ei ole tegemist isikuga, kes rikuks süstemaatiliselt õiguskorda.

Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109 - § 111;

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)