1-15-7006/4 · 1-15-7006/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-7006

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10. 2015.a Tallinnas

Kriminaalasja number 1-15-7006 (13223000007)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk Ines Üprus

Kriminaalasi J.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9-§ 25 lg 2

järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Annika Vanatoa

Süüdistatav J.N,

isikukood XXX; elukoht XXX; EV kodakondsusega; põhiharidusega; emakeel- vene keel; töökoht XXX.

Varem kriminaalkorras 2 korda karistatud, viimati:

Viimati Harju Maakohtu 26.09.2012.a. otsusega karistati

liitkaristusega KarS § 199 lg.2 p.4 järgi 6 kuulise

vangistusega katseajaga 3 aastat (kohesele kandmisele

kuulus 2 kuud ja 4 kuu osas kohaldati katseaega) (lõpp 17.01.2015.a.) Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinni peetud 03.06.2013.a.-04.06.2013.a.

Kaitsja

Arina Liskmann- Getsu

1-15-7006

2

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313,

1. Süüdi tunnistada J.N KarS § 199 lg 2 p 7, 9-§ 25 lg 2 järgi ning mõista

karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.N-i karistust temale eelmise, s.o

26.09.2012.a. Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 (neli) kuud vangistust- võrra ning mõista J.N-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J.N-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg: 03.06.2013.a.-04.06.2013.a. s.o kokku 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

4. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada J.N-ile mõistetud karistus- 8 kuud ja 28

päeva vangistust -üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele

vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista J.N-ile karistuseks 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd ja määrata selle töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada J.N üldkasuliku töö tegemise ajal

järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas (XXX); •

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; •

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; •

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; •

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. Asitõendid- 1 CD plaat jätta toimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

7. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

1-15-7006

3

8. Kriminaalmenetluse kulud.

J.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: •

II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. • Kaitsjatasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse

kui ka kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega

süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti

aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse

teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

J.N´ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles karistatud KarS § 199 sätete alusel, 23.02.2013.a. kella 19.05 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas Rimi Eesti Foods AS kaupluses grupis XXX( käesolevas menetluses ei esitata süüdistust) võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 1 pudeli viski Jameson maksumusega 27.49 eurot, 1 pudeli viski Jim Beam maksumusega 29.99 eurot, 1 pudeli viski Jack Daniels 1l maksumusega 26.09 eurot, kogu maksumusega 93.57 eurot ja andis nimetatud pudelid üle XXX selleks, et ta viiks need kaubasaalist välja, kuid kauplusest väljumisel peeti ta kinni turvatöötaja poolt.

1-15-7006

4

Samuti tema, 03.06.2013.a. kella 20.47 ajal Tallinnas Juhkentali 35 asuvas Rimi Eesti Foods AS kaupluses võttis riiulilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli viina Belof maksumusega 4.59 eurot, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt.

Seega J.N pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, grupis s.o. KarS § 199 lg 2 p 7,9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

Prokurör taotleb kohtus süüdistatava J.N karistamist KarS § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 7,9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 / viis/ kuud.

KarS § 65 lg 2 sättest lähtuvalt suurendada 26.09.2012 mõistetud ärakandmata karistuse 4 kuu võrra ja moodustades seega liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 sätte alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 03.06.2013-04.06.2013, s.o 2 päeva, mistõttu kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 8 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 sättest lähtuvalt asendada vangistus üldkasuliku töö tundidega, seega üldkasuliku töö tunde on 268 ja tähtajaks määrata 18 kuud ning allutada käitumiskontrollile KarS § 75 sättest lähtuvalt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub J.N talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik Julia Vernikova