4-15-7518/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-7518

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-7518 (2316,15,010690) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Ruslan Vorobjov, ik 39001230299, elukoht: alaline elukoht puudub, ajutine elukoht XXX. Viibib Vanglas, XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ruth Kotov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Ruslan Vorobjov süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva. 2. Mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 01.10.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

17.08.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1472399 nähtuvalt peeti 17.08.2015 kell 20.35 Tallinnas Kolde pst 65 juures kinni Ruslan Vorobjov, kelle organismis tuvastati indikaatorvahendiga Rapid Stat positiivne tulemus opioide sisaldavale narkootilisele või

2 psühhotroopsele ainele ning menetlusaslune isik nõustus indikaatorvahendi näiduga. Lisaks sellele esinesid menetlusalusel isikul ka välised narkootilise aine tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas opiaate eelmise päeva õhtul.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tunnistab väärteo toimepanemist. Oma arust teab alati mida tarvitab. Oli joobes, ei mäleta mida selgitusena kirjutas. Kahe asja eest on juba 6 päeva aresti saanud septembri keskel. Vahistatud seoses kahtlustusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kinni peeti 31.08.2015, vahistati 02.09.2015. On nõus küsitud karistusega.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 5 päeva aresti, ärakandmist arvestada alates tõkendi muutmisest või karistuse ärakandmisest.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis opioide sisaldava narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus ning välised joobeseisundile viitavad tunnused (väikesed silmapupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, väga häiritud koordinatsioon), asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Indikaatorvahendiga tuvastatud opioidid on nii loodusliku (oopium, morfiin, kodeiin), poolsünteetilise (heroiin) või sünteetilise (fentanüül, 3-metüülfentanüül, metadoon, buprenorfiin, petidiin, ketobenidoon) päritoluga. Loodusliku päritoluga oopium kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, morfiin II nimekirja ja kodeiin III nimekirja, poolsüsnteetiline heroiin kuulub I nimekirja ning sünteetilised opioidid kuuluvad kõik II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on Ruslan Vorobjovi käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude, sh ka samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga. Kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja käesoleval hetkel on tema suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine, kuivõrd teda kahtlustatakse uute varavastaste kuritegude toimepanemises, millised on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks, millele viitab ka alalise elukoha puudumine. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole

3 menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja teda ei ole varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü suurus on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik on vahistatud, siis tuleb mõistetav arest ära kanda pärast menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmist või tühistamist või mõistetava isiku vabadust piirava liitkaristuse ärakandmist.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/