3-15-2374/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2374 Määruse kuupäev 1. oktoober 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla vastu 21.08.2015.a individuaalse täitmiskava tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja Erki Sommer Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi (esindaja) saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. 4. Määrus toimetatakse kätte pooltele ja Rahandus- ministeeriumile.

Asjaolud

1. Tartu Vangla koostas 21.08.2015.a Erki Sommerile kinnipeetava individuaalse täitmiskava (tl 10-11, edaspidi ITK). ITK alajaotuses „Kinnipeetava ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid“ on öeldud, et kaebaja on kõrgohtlik ning kohtlemismudeli kohaselt hinnatud kõrge kohtlemistasemega kinnipeetavaks.

2. Erki Sommer esitas 20.09.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3). Kaebaja palus ITK tühistada. Alternatiivselt, kui tühistamisnõuet esitada ei saa, palus kaebaja tunnistada ITK-s tema ohtlikkusele antud hinnang õigusvastaseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt muudeti vaidlustatud ITK-ga kaebaja ohutase varasemast ohtlikust kõrgohtlikuks. Seda on tehtud põhjendamatult. Ohutaseme tõstmine võtab kaebajalt võimaluse pääseda avavanglasse ja võib avaldada mõju kaebaja ennetähtaegse vabastamise otsustamisel veebruaris 2016.a. Samuti toob see kaebajale kaasa kohustuse läbida ITK-s ette nähtud sotsiaalprogramme. Eeltoodu tõttu on ITK-l vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele.

Kaebaja esitas 24.08.2015.a vaide ITK kehtetuks tunnistamise nõudes. Tartu Vangla tagastas

2 vaide 16.09.2015.a põhjendusega, et ITK ei ole haldusakt ja seda ei saa vaidlustada.

3. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest ja määrata talle esindaja.

Kohtu seisukoht

4. Kaebuse sisust tuleneb, et kaebaja ei vaidlusta ITK-d tervikuna, vaid ainult osas, milles hinnatakse tema ohtlikkust.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Justiitsiministri määruse „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Kohtupraktika kohaselt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument (Riigikohtu lahend 3-3-1-95-09 p 19). ITK osa, milles käsitletakse kaebaja ohtlikkust, ei vasta ka sisu poolest haldusakti tunnustele, kuna see sisaldab ainult hinnanguid ning ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kaebaja õigusi või kohustusi. HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt saab kaebusega nõuda haldusakti tühistamist. Seega ei ole tühistamisnõue praeguses asjas mingil juhul lubatav.

Kohtu hinnangul ei ole lubatav ka ITK kaebaja ohtlikkust käsitleva osa õigusvastasuse tuvastamise nõue. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks ning HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja põhjendab kaebuse esitamise vajadust sellega, et ITK-s tema ohtlikkusele antud hinnang võib mõjutada tema suhtes tulevikus tehtavaid otsustusi, nagu kaebaja ennetähtaegne vabastamine ja kaebaja ümberpaigutamine avavanglasse.

Lahendi 3-3-1-95-09 p 26 märkis Riigikohus, et ainuüksi täitmiskavas märgitul, kui selle kinnitamiseks puuduvad muud tõendid, puudub tõenduslik tähendus ning seetõttu ei aita täitmiskava turvalisusriske puudutava osa vaidlustamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja võib täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel. Eeltoodu põhjal leidis Riigikohus, et täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik.

Kokkuvõttes leiab kohus, et ITK kaebaja ohtlikkust käsitlev osa ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi ning seetõttu ei ole ka iseseisvalt vaidlustatav. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

6. Kaebaja on ITK vaidlustamise vajadust põhjendanud sellega, et ITK-s tema ohtlikkusele antud hinnang avaldab mõju kaebaja õigustele ja kohustustele, nagu võimalus kanda karistust avavanglas, võimalus saada ennetähtaegselt vabastatud, kohustus läbida sotsiaalprogramme. Sellega seoses selgitab kohus kaebajale järgmist.

Kaebaja tingimisi ennetähtaegne vabastamine saab toimuda karistusseadustikus sätestatud alustel ja seda arutatakse kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendab maakohtu täitmiskohtunik tingimisi ennetähtaegse vabastamise

3 asja süüdimõistetu osavõtul. Kui mõni menetlusosaline tugineb ITK-s kaebaja ohtlikkusele antud hinnangule, on kaebajal võimalus esitada kohtule oma seisukoht. Kaebaja vabastamata jätmise korral on kaebajal õigus kohtulahend vaidlustada.

Kinnipeetava paigutamise otsustab vangla ning kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist, sh ümberpaigutamist avavanglasse. See tähendab, et isegi juhul, kui kohus käesolevat asja menetleks ja otsustaks, et kaebaja ohtlikkusele antud hinnang on õigusvastane, ei saaks kaebaja esitada tema avavanglasse paigutamise nõuet.

Sotsiaalprogrammide läbimise ja muude ITK-s ette nähtud tegevuste osas annab ITK kaebajale õiguse ja võimaluse vastava tegevuse teostamiseks ning kohtu hinnangul peaks ka kaebaja ise olema huvitatud sellest, et ära kasutada kõik vangla poolt pakutud võimalused valmistada ennast ette paremaks toimetulekuks vabaduses. Kui vangla soovib panna kaebajale kohustusi, siis ITK regulatiivse iseloomu puudumise tõttu tuleb selle kohta anda eraldi haldusakt. Seda haldusakti on kaebajal võimalik vaidlustada, muuhulgas saab kaebaja seejuures tugineda asjaolule, et ITK-s tema ohtlikkuse kohta antud hinnang ei ole õige.

7. Kaebaja taotles kaebuses riigi õigusabi - esindaja määramist halduskohtumenetluses. Kuna eeltoodud asjaoludel on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, jätab kohus taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus menetleda kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Roby Koik Kohtunik