1-15-7129/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-15-7129

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7129 (15230101333) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi F.F süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav F.F

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX

Tõkend: alates 15.04.2015 elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata,

karistatud väärtegude toimepanemise eest, karistused arhiveeritud Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. F.F süüdi tunnistada KarS §-s 199 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks

rahaline karistus 70 (seitsekümmend)

päevamäära, päevamäära arvestusega 10 (kümme) eurot päevamäär, so 700 (seitsesada) eurot.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta F.F-ile mõistetud ja ärakandmata karistus,

s.o rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot

päevamäär, so summas 700 eurot F.F suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.F temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada F.F-ile määratud 2 aastase katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.10.2015.

4. F.F suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

5. F.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, §

2

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurost osa, so 104 (ükssada neli) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku menetluskulu 200 (kakssada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske

Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „F.F , 1-15-7129, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel F.F-ile

tema poolt avaldatud elukoha aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise

korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa menetluskulust, so osa sundrahast summas 481 (nelisada kaheksakümmend üks) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata.

6. XXX esitatud tsiviilhagi 1310, 01 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS §

1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista F.F-ilt XXX

kasuks 1310 (üks tuhat kolmsada kümme) eurot ja 01 (üks) sent, mis tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS, märkides selgitusena: F.F , 1-15-7129, tsiviilhagi“.

7. Asitõend: Kohtueelsel menetlusel XXX tagastatud ja hoiule antud dokumendid jätta

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX.

8. Asitõend: sündmuskohalt kaasa võetud ja pakenditesse nr 1 ja 2 pakendatud

joogipokaalid (akt 2015-670), mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

F.F’t süüdistatakse selles, et tema, 13.03.2015 öösel, viibides Tallinnas, XXX

XXX korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas elutoast

kannatanule kuuluva metallist šeifi BH1, nr XXX - väärtusega 44,90 eurot, milles olid rahakott 440 euro sularahaga, SWEDBANK deebetkaart, Mastercard, American Express, Rahvusvaheline tervisekindlustuse kaart, EV isikutunnistus, Soome isikutunnistus, Soome

pass, Soome S-Pankki deebetkaart, Nordea krediitkaart, MITMEX deebetkaart SWEDBANK, INIZIA OÜ SWEDBANK deebetkaart, Soome lenduriluba, Soome lenduri

3

tervisetõend, Soome sõjaväepass, isiku lennupäevikud (4tk), Soome juhiluba, Chrysler

300C XXX registreerimistunnistus, Neste kütusekaart, kliendikaardid koos pin-koodiga,

Estravel kuldkaart, kliendikaardid ning laual olnud fotoaparaadi CANON väärtusega 350.00 eurot, tekitades vargusega XXX varalist kahju 834,90 eurot.

Seega F.F pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.09.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

abiprokuröri Marina Kalistratova, süüdistatava F.F ja tema kaitsja Merike Allikmäe vahel järgnev kokkulepe:

Prokurör taotleb kohtus F.F süüditunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi ja

karistamist rahalise karistusega 70 päevamäära (päevamäär 10 eurot) ulatuses, so 700 eurot.

Kohaldades KarS § 73 lg 1 sätteid ei pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui F.F 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2; § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 199 lg 1, § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et F.F kuulub temale KarS §-s

199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt süüdistatav töötab ning kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid.

Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb

esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku

poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi

kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle

põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul on küll süüdistatav kinnitanud endal

sissetuleku olemasolu, kuid sissetuleku suurus on lähedane alampalgaga. Lisaks sellele

kasvatab süüdistatav üksinda alaealist last, mis muudab süüdistatava majandusliku olukorra muude rahaliste kohustuste olemasolu tõttu raskemaks. Seega arvestades seda, et

süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, tema sissetulek on väike ning ülalpidamisel on alaealine laps, peab kohus võimalikuks jätta suurema osa menetluskulust riigi kanda.

4

Samas leiab kohus, et süüdistataval lasub ka tsiviilhagi hüvitamise kohustus ning

hüvitamisele kuuluva tsiviilhagi summa ületab ka vähendatud ning välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude suurust kordades, siis on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/