2-14-54878/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2015, Tallinn

Tsiviilasja number 2-14-54878

Tsiviilasi AS hagi Korteriühistu TERVIS vastu 475,27 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.08.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Tervis apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 475,27 eurot Menetlusosalised, nende esindajad Hageja AS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXX XXXXXXX) Kostja Korteriühistu TERVIS (registrikood 80102648, asukoht A. H. Tammsaare tee 123, 12917 Tallinn), lepinguline esindaja Urmas Mardi Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Keelduda Korteriühistu TERVIS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumendi puhul tagastamist ei toimu). 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 1. AS (hageja) esitas 24.07.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu TERVIS (kostja) vastu 475,27 euro saamiseks. 2. Hagiavalduse kohaselt toimus 04.05.2014 korteriühistus talgupäev keldrite prahist koristamiseks. Kostja esindaja helistas hagejale ja palus avada hagejale kuuluv keldriboks, et teostada seal rotitõrjet ja vabastada boks tarbetutest asjadest. Kuna hageja ei saanud ise kohale tulla, andis hageja nõusoleku boksi avamiseks, kuid ei leppinud kostjaga kokku, millised asjad võib boksist välja viia. Hageja keldriboksis olid hoiul ka keemilised ained, mis olid mitmes tulekindlas paksu klaasiga suletud purgis. Purgid seisid metallriiulitel. Ained ei kujutanud endast mingit ohtu suletud keldriboksis. Purgid kukkusid riiulitelt maha ja purunesid ning nende sisu valgus keldrisse. Kostja kutsus kohale keemiliste ainete utiliseerimisega tegeleva firma AS EcoPro, kuid ei teavitanud hagejat toimunust. 05.05.2014 esitas AS EcoPro kostjale arve summas 475,27 eurot kemikaalide utiliseerimise teenuse eest. Kostja esitas kemikaalide utiliseerimise kulud hageja kommunaalteenuste arves, mille hageja tasus, kuna vastasel juhul oleks kostja nõudnud hagejalt viivist. Kostja kodukorras ei ole konkreetselt märgitud, mida võib ühistu liige hoida keldriboksis. Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut oma keldriboksis asuvate kemikaalide utiliseerimiseks. Hagejal ei olnud kostja ees kohustusi keemiliste ainete utiliseerimise kulude tasumise osas. Need kulud on ette nähtud kostja põhikirjas, milles on sätestatud, et elamut hooldatakse ja peetakse ülal vahendite arvelt, mida maksavad sel eesmärgil kõik kostja liikmed. Kui kostja ei oleks boksi avanud, ei oleks anumad kemikaalidega purunenud. Sel juhul pidi kõik keldriruumi puhastamise kulud kandma kostja fondi vahendite arvelt, mis moodustab korteriomanike igakuistest maksetest. Kui kostja leidis, et hageja oli oma toimingute või tegevusetusega tekitanud ühistule kahju ja soovis, et hageja hüvitaks selle, siis antud juhul ei piisa kahjusumma kandmisest kommunaalteenuste arvekviitungile. Põhikirja p 6.17. kohaselt pidi kostja tegema vastava otsuse ja esitama selle täitmiseks isiklikult hagejale tema allkirja vastu või hageja täisealise perekonnaliikmele allkirja vastu. Kostja seda teinud ei ole. 3. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja täitis hageja kohustuse ja andis kemikaalained üle selleks ettenähtud kogumispunkti. Kostja põhikirjaliseks kohustuseks ei ole kemikaalainete äraveo korraldamine ja/või vahendamine. Seega ei ole kostja seotud ka vastavate kulutuste kandmisega. Kostja põhikiri ja kodukord ei oma asjas tõenduslikku väärtust. Hageja on enda käitumisega väljendanud, et ta ei olnud arve tasumisele vastu, hageja tasus 475,27 eurot vabatahtlikult. Hageja käitumine on vastuoluline, ühelt poolt on hageja nõustunud kostja arve ja selle tasumisega, teisalt on hageja asunud kostjalt raha tagasi nõudma. Kui kostjal on hageja vastu nõue, võib kostja oma nõude vormistada arvel. Kahjude sissenõudmiseks ei pea olema eraldiseisvat ühingusisest otsust. Kostja õigus nõuda sisse utiliseerimiseks kantud kulutused tuleneb seadusest, mitte kostja otsusest. Anumate purunemist ei saa ette heita talgulistele, vaid hagejale endale. Keldris kemikaalainete hoiustamine on õigusvastane. Seda keeldu rikkudes jättis hageja lisaks täitmata informeerimiskohustuse (talguliste hoiatamine), ka oli hageja poolt rakendamata anumate purunemist vältivad abinõud. 4. Harju Maakohtu 25.08.2015 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 475,27 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. 5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.

Määruse põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 475,27 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. 7. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Maakohus on otsuses selgitanud edasikaebamise korda ning märkinud, et selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. 8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 9. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Kaija Kaijanen Tiit Kollom