3-15-2398/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2398 Määruse kuupäev

30. september 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus kriminaalasjas nr 12760000149 6. augustil 2014 koostatud Lõunaprokuratuuri määruse peale ning prokuröri tegevusega kriminaalasjas nr 12760000149 tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon Tagastada Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. 23. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus kriminaalasjas nr 12760000149 6. augustil 2014 koostatud määruse peale, millega osaliselt lõpetati kriminaalasi ning samuti prokuröri tegevuse peale nimetatud kriminaalasjas. Kaebajad on seisukohal, et prokuröri tegevus põhjustas neile mittevaralist ja materiaalset kahju summas 631 382 eurot.

2. Seega on kaebajad esitanud kohtule nõuded, mis puudutavad kriminaalasja nr 12760000149 kohtueelset menetlust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik. Samas on kohtu hinnangul kriminaalmenetluse toimingute vaidlustamine reguleeritud ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ning juhul, kui kriminaalmenetluse toimingu vaidlustamist KrMS ette ei näe, tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et tegemist on seadusandja teadliku valikuga. Tulenevalt KrMS § 1 lõikest 1 reguleerib kriminaalasjade menetlust eestkätt KrMS. Kuigi KrMS § 2 p 3 võimaldab põhimõtteliselt kriminaalmenetlust reguleerida ka muudes õigusaktides, ei ole HKMS § 4 lg 1 üldnormina niisugune säte, mis annaks halduskohtule pädevuse lahendada kriminaalasjas tehtud menetlustoimingu peale esitatud kaebust. Üldjuhul peaks olema välistatud, et kriminaalmenetluse toimingu õiguspärasust hindab kriminaalasju lahendava kohtu asemel halduskohus. Analoogilist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma määruse asjas nr 3-3- 1-11-13 punktis 12

3. KrMS § 207 lg 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Seega on käesoleval juhul kaebus esitatud kriminaalmenetluse toimingu peale, millega seonduvat reguleerib ammendavalt KrMS, mistõttu puudub halduskohtul pädevus käesoleva kaebuse menetlemiseks.

4. Seoses prokuröri tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudega märgib kohus, et kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 14 lg 2 kohaselt tuleb kriminaalasja kohtueelses menetluses tekitatud kahju hüvitamiseks esitada taotlus prokuratuurile. Juhul kui prokuratuur jätab kahju hüvitamise taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata on isikul tulenevalt SKHS § 16 lg-st 1 õigus esitada prokuratuuri määruse peale kirjalik kaebus Riigiprokuratuurile. Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule (SKHS § 17 lg 1). Seega on esitatud hüvitamisnõude osas ettenähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub pädevus kaebust ka selles osas lahendada.

5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik