3-15-789/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-789 Haldusasi XX kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 23.01.2015 otsuse nr 1 osaliseks (toimetulekutoetuse tagasinõudmine summas 599,24 eurot ja Tallinna linna eelarvest makstud sissetulekust sõltuva toetuse tagasinõudmine summas 4 eurot) ning Harju maavanema 26.02.2015 vaideotsuse nr 446-k tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustajad – Tallinna linn, volitatud esindaja Liisi Raamets- Tunali; Harju maavanem, volitatud esindaja Ahto Pahk Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest hald ning tagastada see apellandile läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 27.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 23.01.2015 otsuse nr osaliseks tühistamiseks (toimetulekutoetuse tagasinõudmine summas 599,24 eurot ja Tallinna linna eelarvest makstud sissetulekust sõltuva toetuse tagasinõudmine summas 4 eurot) ning Harju maavanema 26.02.2015 vaideotsuse nr 446-k tühistamiseks.

3-15-789 2(3)

2. Tallinna Halduskohtu 30.03.2015 määrusega võeti XX kaebus menetlusse (resolutsiooni p 1), tunnistati vastustajaks Tallinn linn (resolutsiooni p 2) ja nõuti vastustajalt kaebusele kirjaliku seisukoha esitamist hiljemalt 30.04.2015. Tallinna Halduskohtu 08.04.2015 määrusega kaasati vastustajana Harju maavanem, kellel tuli kaebuse kohta esitada kirjalik seisukoht hiljemalt 05.05.2015.

3. Tallinna Halduskohtu 07.05.2015 määrusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 1) ning menetlusosalistele anti täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite, sh menetluskulu dokumentide esitamiseks tähtaeg 08.06.2015 (resolutsiooni p 3) (tl 74). Haldusasja toimikust nähtuvalt on kaebaja 07.05.2015 e-kirjas kinnitanud määruse kättesaamist (tl 77).

4. Tallinna Halduskohtu 02.09.2015 otsusega rahuldati XX kaebus ning tühistati Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 23.01.2015 otsus nr 1 päevakorrapunkti 3 osas (XX-lt toimetulekutoetuse tagasinõudmine summas 599,24 eurot ja Tallinna linna eelarvest makstud sissetulekust sõltuva toetuse tagasinõudmine summas 4 eurot) ning Harju maavanema 26.02.2015 vaideotsus nr 446-k. Halduskohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p-st 2 tulenevalt olnud käesoleva kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ning kohtule pole esitatud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta.

5. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.09.2015 otsus osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, ja teha uus osas, millega jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud selgitamiskohustust seoses menetluskulude nimekirja ja dokumentide esitamisega. XX on õiguslikult kogenematu ega kasutanud professionaalset õigusabi, mistõttu oleks kohus pidanud selgitama menetluskulude dokumentide esitamise ja menetluskulude kindlaksmääramise korda. Selle kohustuse rikkumise tagajärjel on jäänud kaebajal menetluskulude nimekiri ja dokumendid halduskohtule esitamata ning menetluskulud poolte enda kanda. Kaebaja menetluskuluks halduskohtus oli tema enda poolt kaebuse koostamine, millele kulutatud aja hüvitamiseks palub kaebaja analoogia korras tunnistajale saamata jäänud töötasu hüvitamise regulatsiooniga (Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviilja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7) välja mõista hüvitis 22,89 eurot (iga 1800 tähemärgi kohta 2,34 eurot).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

7. XX on vaidlustanud halduskohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Asja materjalist nähtub, et halduskohus on selgitanud 07.05.2015 määruses menetluskulu dokumentide esitamise võimalust (tl 74) ning kaebaja on määruse kätte saanud (tl 77). Seetõttu ei ole tõendatud kaebaja väited halduskohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumisest. Halduskohtu selgitamiskohustus ei hõlma kohustust selgitada menetlusosalisele, millised menetluskulude dokumendid tuleb menetlusosalisel halduskohtule esitada, vaid selle üle otsustab kaebaja iseseisvalt.

3-15-789 3(3)

8. Isegi kui halduskohtul oleks selline kohustus, on ilmselge, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata. HKMS § 103 lg 1 p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub kaebajal muu püsiv sissetulek. Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus apellatsioonkaebust viisil, et kaebaja on taotlenud hüvitist analoogselt töötasu vm sissetulekut mittesaavale tunnistajale makstava hüvitisega, mis on tunnistajatasu madalaim määr (HKMS § 106 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 152 lg-ga 4). Menetlusosalisel on õigus taotleda kohtuistungil osalemisega saamata jäänud muu püsiva sissetuleku hüvitamist. Kohaldatav ei ole aga analoogia korras tunnistajatasu maksmise kord, sest halduskohtus peab menetlusosaline töötasu või muu püsiva sissetuleku saamata jäämist nagu mistahes muud menetluskulu HKMS § 109 lg 1 kohaselt tõendama, seega tõendama, et menetluses osalemise tõttu jäi tal töötasu või muu püsiv sissetulek saamata. Tunnistajakulude osas näeb HKMS §

106 ette erisusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamise.

9. Praegusel juhul on haldusasi lahendatud kirjalikus menetluses, mistõttu istungit toimunud ei ole ning kaebajale ei saanud tekkida HKMS § 103 lg 1 p-s 3 nimetatud kohtuvälist menetluskulu seoses istungil osalemisega. Koos apellatsioonkaebusega esitatud menetluskulude nimekiri ei kinnita, et kaebajal oleks kohtumenetluses osalemise tõttu jäänud mõni sissetulek saamata, mida ta oleks saanud juhul, kui kohtumenetlust poleks toimunud.

10. Eeltoodust tulenevalt on tegemist ilmselgelt perspektiivitu apellatsioonkaebusega, mis kuulub selle esitajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe