4-15-1334/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-1334

1 (23)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2015.a. Pärnu Väärteoasja number 4-15-1334 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Väärteoasi Margo Puuram`i kaebus Muinsuskaitseameti õigusnõunik Merike Peterson`i ja peainspektor Nele Kangert`i 16.02.2015.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 5.1.-11/10 Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitaja Margo Puuram (ik 37311274225) kaitsja Adv. Sven Veltmann kohtuvälise menetleja ametnikud Muinsuskaitseameti õigusnõunik Merike Peterson Muinsuskaitseameti peainspektor Nele Kangert RESOLUTSIOON Juhindudes MuKS § 30, § 32, § 46; Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 3 kohus otsustas

Rahuldada Margo Puuram`i kaebus.

Tühistada Muinsuskaitseameti õigusnõunik Merike Peterson`i ja peainspektor Nele Kangert`i 16.02.2015.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 5.1.-11/10 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt Margo Puuram`i kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks x(x) eurot.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 16.09.2015.a. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 30.09.2015.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

4-15-1334

2 (23)

16.02.2015.a. on Muinsuskaitseameti peainspektor Nele Kangert`i ja õigusnõunik Merike Peterson`i poolt koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 5.1.- 11/10, mille kohaselt on Margo Puuram pannud toime X x.x.x.a. otsivahendiga testimisel avastatud leidudest teatamata jätmise; X x.x.x.a. leiust teatamata jätmise; x.x.x. X otsivahendi testimise käigus mündileiust teatamata jätmise. Asjas juurde võetud tõendid FB väljavõtted otsivahendi kasutamise ajad ja kohad ning menetlusaluse isiku seletused nende juurde. Väärtegu on kvalifitseeritud MuKS § 46 alusel. Karistust kergendavateks ja raskendavateks asjaoludeks on märgitud otsinguluba alates 2011 aastast, seniseid rikkumisi ei ole. Muinsuskaitseamet otsustas Muinsuskaitseseaduse § 30 järgi karistada Margo Puuram`it rahatrahviga x trahviühikut ehk x €, mida võimaldati tasuda kolmes osas: x € 16.03.2015.a.; x€ 16.04.2015.a. ja x € 16.05.2015.a.

Kaebuse sisu 28.02.2015.a. esitasid Margo Puuram`i kaitsjad vandeadvokaat Tõnu Meidra ja advokaat Sven Veltmann Pärnu Maakohtule kaebuse, milles paluvad kohtul tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt tühistada kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 5.1- 11/10 täies ulatuses.

Kaebuse esitaja leiab, et Muinsuskaitseameti 16.02.2015 kiirmenetluse otsus tuleb ebaselguse, motiveerimatuse ning materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistada. Seetõttu esitab kaebaja järgmised põhjendused läbiviidud väärteomenetluse ja kiirmenetluse otsuse osas:

2.1 Väärteoasjas kiirmenetluse läbiviimine

2.1.1. Margo Puuramile ei tutvustatud sisuliselt menetlusaluse isiku õigusi Kaebaja ei nõustu väärteoasjas läbiviidud kiirmenetlusega Muinsuskaitseameti poolt ning leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlemise õigust. Margo Puuramile ei tutvustatud sisuliselt väärteomenetluse seadustiku § 19 toodud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Riigikohus on oma 02.05.2007 lahendis nr 3-1-1-6-07 selle kohta selgitanud: Kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks - õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga.

2.1.2. Margo Puurami ülekuulamise protokollis puuduvad mistahes isiku seletused Ülekuulamise protokollist on täielikult puudu Margo Puurami selgitused väärteo asjaolude kohta ning kas menetlusalune isik ka sisuliselt arusaadavalt nõustub kiirmenetluse kohaldamisega. Isik on andnud küll allkirja kiirmenetluse kohaldamise kohta, kuid seejuures jäi talle tervikuna arusaamatuks, millega ta sisuliselt nõustub. Seejuures on Riigikohus 02.11.2009 lahendis nr 3-1-1-02-09 selgitanud, et VTMS § 55 lg 3 p-st 1 ja § 56 lg 2 p-st 8 järeldub, et menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluses peab olema antud tema ülekuulamise protokollis (RKKKo nr 3-1-1-75-03, p 6). Nagu nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist on nimetatud menetlustoiming tehtud pigem formaalselt, kirjalikud

4-15-1334

3 (23) selgitused protokollist puuduvad ning isiku suulised seletusi eraldi lehel ei eksisteeri, sest Muinsuskaitse ametnike ning Margo Puurami vahel toimus vestlus, mida ei salvestatud ega muus osas ka protokollitud. Seega suulisi seletusi või kirjalikke selgitusi eraldiseisvalt ei eksisteeri.

2.1.3. Kohtuväline menetleja on kiirmenetlust läbi viies tuginenud lubamatutele tõenditele Mitte vähem oluline ei ole asjaolu, et Muinsuskaitseamet väärtegu menetluses peab tõenduslikus pooles lähtuma väärteomenetluse seadustiku 5 peatüki sätetest (§-d 31 kuni 38). Kiirmenetluse otsuses on kirjeldatud, et väärteotoimikusse on võetud tõendid, mingid FB pildid, mingi seletus, mis on kiirmenetluse otsusest loetamatu ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Kui nüüd analüüsida pilte tõendiallikana, siis VMTS on selles osas selge ja VMTS § 314 puhul võib foto, film või muu teabesalvestis olla tõendina arvestatav üksnes juhul kui see vastab VMTS § 31 lg 11 punktides 1 kuni 3 sätestatule. VMTS § 31 lg 11 punktides 1 kuni 3 sätestab järgmise: Kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Margo Puurami väärteoasja puhul on selge, et mis tahes fotod tõendina ei ole kogutud riikliku järelvalve käigus salvestatud fotodele ja videole ning kohtuväline menetleja on tuginenud lubamatule tõenditele. Piltlikult öeldes on Muinsuskaitseamet otsinud mingid pildid ning nende pinnalt tekkinud kujutluse alusel menetlenud väärtegusid ning teinud seda kõike mitme väidetava väärteo osas ühes kiirmenetluse otsuses – selline tegevus on lubamatu ja klassifitseeritav õigusvastase tegevusena kohtuvälise menetleja poolt. Täiesti eraldiseisev on küsimus, kuidas on muinsuskaitseameti kätte sattunud need fotod, sest VMTS §

32 ütleb selgelt, et väärteomenetluses on jälitustoiminguga tõendite kogumine keelatud. Riikohus on fotode ja salvestite kohta väärteoasjades väljendanud kahte põhimõttelist seisukohta. 30.09.2009 lahendis nr 3-1-1-74-09 märkis riigikohus järgmist: VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kooskõlas KrMS § 63 lgga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis ning seega videosalvestiski. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et salvestis oleks tõendina nõuetekohaselt vormistatud. Tõendi nõuetekohasest vormistatusest ei saa rääkida siis, kui seda tõendit väärteoasja materjalide juures ei ole. KrMS § 63 lg-s 1 on seadusandja salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Tulenevalt KrMS § 113 lg-st 4 võidakse jälitusprotokollilegi vajadusel lisada jälitustoiminguga saadud salvestusi. Välistatud ei ole seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid sellised salvestised saavad sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki 9. jaos sätestatut. Mistahes muul salvestisel, mida ei ole eelnevalt nimetatud ei saa süüteomenetluses olla tõenduslikku tähendust. (Vt RKKKo nr 3-1- 1-21-09). Seoses VMTS põhimõttelise regulatsiooni muudatusega on Riigikohus 07.04.2014 lahendis 3-1-1-22-14 sedastanud järgmist: Varasema regulatsiooni kohaselt ei

4-15-1334

4 (23) saanud riikliku järelevalve käigus videosalvestatu olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks. See tähendab, et sellist salvestist tuli käsitada asitõendina ja selle vormistamisel järgida KrMS 3. peatüki 9. jaos sätestatut. 16. juulil 2013 jõustunud seadusemuudatusega täiendati VTMS § 31 lõikega 11, mis sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad selle seos väärteoasjaga, salvestise loomise tingimused ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Muudatuse tegemisel lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest ja selle eesmärk oli hoida kokku salvestise dokumenteerimisele kuluvat aega. Seega on alates 16. juulist 2013 väärteomenetluses tõendiks salvestis ise, mida uuritakse vahetult kohtuistungil ning mille eelnev vaatlemine ja protokollimine pole vajalik.

2.1.4. Muinsuskaitseamet ei ole lahendanud VMTS § 108 nõutuid küsimusi ning selgusetuks jääb, millist materiaalõigusnormi on kohtuväline menetleja kohaldanud. Kiirmenetluse otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama VMTS § 108 toodud küsimused, kuid tuleb rõhutada, et tegemist ei ole formaalse kohustusega. Muinsuskaitseamet ei ole lahendanud VMTS § 108 toodud kõiki kohustuslikke lahendamist vajavaid küsimusi. VMTS § 108 sätestab kiirmenetluse otsuse tegemist järgnevad lahendamist vajavad küsimused:

1) kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu – kiirmenetluse otsusest jääb selgustuks kas, kelle poolt ja kuidas on toimepandud muinsuskaitseseadusega keelatud väärteod;

2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt – väärtegu ei ole õigesti kvalifitseeritud. Seda on tehtud ebaselgelt ning kiirmenetluse otsuses on toodud üldsõnaliselt MuKS § 46 rikkumine. Normikooseisu puhul jääb selgusetuks, kas isikut karistatakse sätte lg 1 alusel või lg 3 alusel väärteo katse eest. Veelgi kummalisemaks läheb asi otsuse resolutsioonis, kus karistuse kohaldamise alusena tuuakse muinsuskaitseseaduse § 30: MuKS § 30 lg 1 kohaselt Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile. MuKS § 30 lg 2 alusel muinsuskaitse seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidja või valdaja peab lubama asja kultuuriväärtuse tuvastamist Muinsuskaitseameti poolt. On ülimalt selge, et karistuse kohaldamise alusena on võimatu viidata MuKS § 30-le, sest tegemist ei ole sanktsiooninormiga.

3) kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik – Margo Puurami osas jääb kiirmenetluse otsusest tervikuna selgusetuks, kuidas ja mis moodi on menetlusalune isik viidatud muinsuskaitsealase väärteo toime pannud;

4) teo õigusvastasus ja süülisus – milles seisneb Margo Puurami tegevuse õigusvastavus ning kuidas on tuvastatud tema süü?;

5) kas on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid – asjakohased asjaolusid pole üldse analüüsitud;

6) karistuse liik ja määr – nagu juba viidatud MuKS § 30 ei võimalda isikut üldse karistada; Riigikohus on selgitanud 30.04.2014 lahendis nr 3-1-1-26-14, millest lähtuvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsusele anda hinnang kohtumenetluses. VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles

4-15-1334

5 (23) sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul VTMS § 133 p 4 kohaselt muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Olukord, kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). VTMS § 123 lg-st 2 lähtudes ei ole alust käsitada kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamist maakohtus apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbivaatav kohus tuvastab VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, millisel juhul võib kohus jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2–9 loetletud küsimused käsitlemata. Kõigil ülejäänud juhtudel, mil puuduvad VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavad asjaolud, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused.

2.1.5. Muinsuskaitseameti koostatud kiirmenetluse otsus on oluliste puudustega Muinsuskaitseseaduse § 57 kohaselt peab kiirmenetluse otsuses sisalduma järgnev: (1)Kiirmenetluse otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg ja koht; 2) kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress – jääb sisuliselt selgusetuks, millisel õiguslikul alusel on Muinsuskaitseametil X maakonnas väärtegude menetlemise õigus; 3) otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku eesja perekonnanimi ning ametikoht; 4) menetlusaluse isiku isikuandmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile

4 või 5; 5) teave selle kohta, kas menetlusalust isikut on teavitatud tema õigustest ja kas ta on kiirmenetlusega nõus – kaebaja ei ole kiirmenetluse otsust allkirjastanud, kiirmenetluse otsuse vormi 8 lahtri selgelt mitte täitmine viitab samuti sellele, et mistahes õigusi isikule ei sisuliselt ei selgitatud; 6) väärteo toimepanemise aeg ja koht – jääb tervikuna selgusetuks, sest viidatud on mitmele kohale ning mitmele erinevale kuupäevale, arusaamatu kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga; 7) väärteo lühikirjeldus – arusaamatuks jääb kiirmenetluse otsusest, milles seisneb Margo Puurami toimepandud väärtegu; 8) väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid – motiveeritud fiktiivse põhjendusega, tõendeid millele menetleja viitab ei eksisteeri; 81) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta – isiku ütlused väärteomenetluses tegelikult puuduvad, neid ei ole vormistatud; 9) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt – ebaselge kvalifikatsiooni kohaldamine, viited MuKS § 46 ja § 30-le, seejuures kohaldatud kvalifikatsioon ei ole selge; 10) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud – pole sisuliselt asjakohaseid asjaolusid analüüsitud; 11) menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku §

63 lõike 1 kohaldamisel rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõike 3 kohaldamisel rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi; 12) rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut; 13) asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis; 14) menetluskulude otsustus; 15) teave sellest, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse

4-15-1334

6 (23) peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest; 16) kui rahatrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda; 161) teave selle kohta, et piirirežiimi rikkumise või Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest määratud rahatrahvi võib tasuda kohtuvälisele menetlejale sularahas; 17) teave sellest, et otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud.

(2) Otsusele kirjutab alla kohtuvälise menetleja ametnik – otsusest selgub, et menetlevaid ametiisikuid on olnud kaks Nele Kangert ja Merike Peterson, kuid otsusele on allakirjutanud ainult üks kohtuvälise menetleja ametnik. Seega on kiirmenetluse otsus nõutavalt allkirjastamata.

(3) Kiirmenetluse otsus koostatakse kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Menetlusalune isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva – Margo Puuram teadaolevalt ei kinnitanud allkirjaga otsusel selle saamist. Margo Puuram osundab, et Riigikohus on 10.06.2013 lahendis nr 3-1-1-73-13 märkinud järgmist VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt RKKKo 3-1-1-16-09, p 8 ja 3-1-1-54-09, p 8.1). Eeltoodu kohaldub ka kiirmenetluse otsusele ning Muinsuskaitseamet ei saa hakata oma otsust kohtumenetluses täiendavalt põhjendama. Menetlusosalised on otseselt seotud kiirmenetluse otsusega selle praegusel kujul. Riigikohus on 26.09.2014 lahendis nr 3-1-1-43-14 märkinud, et kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis. Kohtuvälises menetluses vormistatud väärteoprotokolli täiendamine kohtuistungil kohtuliku uurimise käivitumisel olukorras, kus VTMS § 83 alusel arutab väärteoasja maakohus, ei ole võimalik, sest see rikub isiku kaitseõigust. Arvestades, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei vormistata on nimetatu kohalduv ka kiirmenetluse kõige põhilisema menetlusotsustuse ehk kiirmenetluse otsuse suhtes.

2.1.6. Muinsuskaitseameti menetlusõigus ja muinsuskaitseseaduse § 46 lg-s 1 toodud väärteo kvalifitseerimine Kaebaja peab esmalt vajalikuks viidata, et muinsuskaitseseaduse § 441 lg 1 alusel jääb kiirmenetluse otsusest selgusetuks, kellel on otsuses viidatud väärtegude osas menetluspädevus. Muinsuskaitseseaduse § 441 lg 1 kohaselt riiklikku ja haldusjärelevalvet muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Muinsuskaitseamet ning vallavõi linnavalitsus vastavalt oma pädevusele juhul, kui vallavõi linnavalitsusele on antud järelevalvepädevus Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu alusel. Kiirmenetluse otsuses ei ole põhjendatud ega selgitatud, mis on Muinsuskaitseameti väärteomenetlemise konkreetseks õiguslikuks aluseks. MuKS § 46 on defineeritud õigusaktis järgmiselt: Kultuuriväärtusega leiuga seotud nõuete rikkumine

(1) Kultuuriväärtusega leiust mitteteatamise eest, samuti kultuuriväärtusega leiu või selle osa teadliku leiukohast eemaldamise, samuti kultuuriväärtusega leiu, selle osa või arheoloogilise kultuurkihi teadliku rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse

4-15-1334

7 (23) rahatrahviga kuni 2000 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav. Nagu kaebaja juba viitas, siis väärteo kvalifitseerimise seisukohalt jääb selgusetuks, millise kvalifikatsioonile kohtuväline menetleja tugineb, kas reaalselt lõpetatud väärteole või väärteo katsele. Mitte vähem kummastavam on see, et karistuse määramise alusena resolutsioonis lähtub kohtuväline menetleja täiesti valest normist, mis ei ole sanktsiooninorm (muinsuskaitseseadus § 30). MuKS § 46 lg 1 kohustusliku eeldusena on vaja tuvastada järgnev: 1) peab esinema kultuuriväärtusega leid ja menetlusaluneisik peab olema jätnud sellest teatamata; 3) või peab esinema kultuuriväärtusega leid või selle osa ning see peab olema teadlikult leiukohast eemaldatud; 4) või peab esinema kultuuriväärtusega leiu, selle osa või arheoloogilise kultuurkihi teadlik rikkumine. Mitte ühtegi nimetatud aspekti ei ole kohtuväline menetleja sisuliselt tuvastanud ning puuduvad, mis tahes tõendid, mis võimaldaks Margo Puurami tegevust ülaltoodul alusel kvalifitseerida. MuKS § 46 lg 3 osas on vaja tuvastada § 46 lg 1 koosseisu osas katsestaadium. Ka siin ei ole suutnud kohtuväline menetleja tõendada ja selgitada normikoosseisu kohaldamise kohustuslikke eelduseid. Eeltoodud selgituste alusel on palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt tühistada kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 5.1.-11/10 täies ulatuses jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja Muinsuskaitseamet kanda ning mõista Margo Puurami menetluskulud välja Muinsuskaitseametilt vastavalt hiljem esitatavale menetluskulude nimekirjale.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele 30.03.2015.a. Muinsuskaitseameti esindaja Merike Peterson`i kirjalikus vastuses on toodud seisukohad väärteoasjas nr 5.1-11/10 kiirmenetluse otsusele esitatud kaebuses. Muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153; edaspidi MuKS) § 30 lg 1 sätestab kultuuriväärtusega leiu mõiste, mille kohaselt on kultuuriväärtusega leid maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha. Sama sätte lg 2 kohaselt kultuuriväärtusega leid kuulub riigile. Kultuuriväärtusega asja leidja peab lubama asja kultuuriväärtuse tuvastamist Muinsuskaitseameti (MKA) poolt. MuKS § 32 kohustab kultuuriväärtusega leiu leidjat säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama MKAd. Sama sätte lg 2 kohustab leidjat jätma leitud asi kuni MKAle teatamiseni selle leiukohta. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul kui tekib oht asja säilimisele. Seda ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi teineteisest eemaldada. MuKS § 32 rikkumised välistavad leidjale leiutasu maksmise. MuKS § 30¹ lg 1 kohaselt ei või kultuuriväärtusega asja otsida otsivahendiga ilma kultuuriväärtusega asja otsimise loata (edaspidi luba). Loa saamise eeldus on detektoristide koolituse läbimine, mille käigus tutvustatakse loataotlejatele kultuuriväärtusega leiu korral käitumise nõudeid (MuKS § 30 – 32) ning antakse teadmised kuidas käituda kultuuriväärtusega leiu avastamisel. Lisaks leiule on kohustus säilitada puutumatuna ka leiukoht (reeglina on leiukohal suurem teaduslik ja kultuuriväärtus). MKA väljastab detektoristide koolituse läbinud taotlejale üheks kalendriaastaks

4-15-1334

8 (23) otsinguloa: 31. jaanuariks tuleb MKAle esitada eelmise kalendriaasta kohta andmed kõigi otsivahendiga otsimise aegade ja kohtade kohta. MKAl on õigus keelduda otsinguloa väljastamisest või tunnistada otsinguluba kehtetuks kui kehtivaid nõudeid on rikutud. MuKS § 45 – 48 on sätestatud väärteod MuKS rikkumise eest. MuKS § 49 tulenevalt on MKAl MuKS § 45 – 48 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetleja pädevus. MKAl on nende väärtegude menetleja pädevus ning kohtuvälise menetlejate pädevust ei ole samuti MuKS kehtivusega hõlmatud territooriumiga võrreldes piiratud. MukS § 46 kohaselt “kultuuriväärtusega leiust mitteteatamise eest, samuti kultuuriväärtusega leiu või selle osa teadliku leiukohast eemaldamise, samuti kultuuriväärtusega leiu, selle osa või arheoloogilise kultuurikihi teadliku rikkumise eest” karistatakse rahatrahviga. MuKS § 46 kohaselt on seega karistatavad juhtumid, kui leiab aset

- kultuuriväärtusega leiust (Vt MuKS § 30 lg 1) mitteteatamine (a) - kultuuriväärtusega leiu (MuKS § 30 lg 1) või selle osa teadlik leiukohast eemaldamine (b) - teadlikult kultuuriväärtusega leiu (MuKS § 30 lg 1) või selle osa või arheoloogilise kultuurikihi rikkumine (c). MuKS § 46 iga eelpool nimetatud rikkumine iseseisvalt on karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Väärteoasja algatamise asjaolud ning väärteoasjas nr 5.1-11/10 kiirmenetluse otsusega karistuse määramise aluseks olevad asjaolud I MKA järelepärimise peale oksjonikeskkond x x.x.x.a. edastatud vastuse kohaselt kasutab MP aktiivselt oksjonikeskkonda ning tegutseb kasutajanime all „x“. Kasutajanime „x“ alt on x. aasta jooksul oksjonil müügiks seatud ja seisuga x x müüdud x eset või nende kogumit, mis eranditult on vanad metallesemed või nende kollektsioonid (nt kollektsioon sõrmuseid, sõlgi, ripatseid, mitmeid vanade müntide kollektsioone), millest suurel osal on kultuuriväärtusega eseme tunnused. Kõik esemed on x oksjonikeskkonnas müüdud. MKAle on teatavaks saanud asjaolu, et Margo Puuram (MP) on suhtlusportaalis Facebook avalikustanud maastikul aset leidnud otsingutest x.x.x, x.x.x, x.x.x., x.x.x., x.x.x., x.x.x, x.x.x., x.x.x, x.x.x ning avaldanud nende postituste juures fotosid müntidest, mida MP poolt postituste sisu järgi on ta avastanud leidudena maastikul, sh otsivahendiga. Suhtlusportaali Facebook on MP poolt postitatud fotosid müntidest: x.x.x postitatud foto 13. saj hõbemündist; x.x.x postitatud foto otsingu käigus leitud mündist; x.x.x. postitatud foto “vana mündileid”; x.x.x postitatud foto mündist Sigtuna 1022 – 1050; x.x.x postitatud foto keraamika killust mullas; x.x.x. postitatud foto mündivirnast, x.x.x. postitatud foto mullapinnal olevast ripatsmündist, x.x.x. postitatud foto mullastest müntidest; x.x.x postitatud foto 1700 a dateeritavast Rootsi mündist; x.x.x postitatud foto mullapinnal olevast mündist. MP on võimaldanud Muinsuskaitseametnikule seadusliku ligipääsu kõikidele postitustele, kutsudes 2013. aasta sügisel MKA arheoloogia vaneminspektori Nele Kangerti oma Facebooki (FB) kontaktide võrku. MP on olnud seejuures teadlik, et Nele Kangert on MKA ametnik, kellele on järelevalve pädevus. Kuna MP on lubanud FB postitustele juurdepääsu mh ka MKA ametnikule, on MP pidanud postitusi MKAle avaldamiseks lubatavaks on FB postituste väljatrükid samalaadne informatsioon. MP on läbinud detektoristi koolituse, x-x aastatel on MP otsivahendiga otsimise luba. MKAle x.x.x esitatud aruandes on kajastatud vaid üks otsivahendiga otsimise käik x. aastal (x külas x koos vihjega avastatud võimaliku kalmistukoha kohta), kui FB andmete kohaselt on MP tegelikult käinud otsivahendit kasutades

4-15-1334

9 (23) maastikul x aastal oluliselt rohkem ning erinevates, aruandes kajastamata, jäetud asukohtades. II Kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) üldnormina tuleneb legaliteedi põhimõte, mis kohustab pädevaid ametivõime alustama rikkumise kahtluse korral menetlust. Riigikohus on 13.01.2014 otsuses nr 3-1-1-129-13 avaldanud seisukoha, mille kohaselt kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reopõhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §is 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore-põhimõtetest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse kasuks. Väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. MP väärteoasja menetlemise ajal erisused puuduvad ning ka VMS hilisem 29.03.2015 jõustunud redaktsioon kinnitab veelgi väärteo toimepanemise asjaoludel menetluse algatamise kohustuslikkust. x aastal on MP oksjonikeskkonnas x seadnud müügiks x eset ja esemete kollektsiooni, mis on kultuuriväärtusega asjade tunnustega. MPl on olnud aastatel x-x otsinguluba ning on läbinud selle saamise eelduseks oleva detektoristide koolituse. MP tegeleb pikemat aega hobidetektorismiga. Oma FB postitustes avaldab MP, sh MKA ametnikule, enda tegemiste kohta informatsiooni, sh seda, et on x aasta lõpus ja x aastal korduvalt tegelenud kultuuriväärtuslike asjade otsimisega looduses ning avastanud postituste juures avaldatud fotodel olevaid leide. Kuna MP ei ole FB postituses väidetavatest kultuuriväärtuslikest leidudest teatanud, on selle informatsiooni valguses tegemist MuKS § 46 rikkumisega kultuuriväärtusega leidudest teatamata jätmises. MP on x aasta kohta esitatud aruandes eelmise aasta kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid, samas x aastal oksjonikeskkonnas x pidevalt kultuuriväärtusega vanu metallesemeid müünud, on põhjendatud kahtlus MuKS § 46 rikkumisest MP poolt. III MKA 16.02.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 5.1-11/10 (edaspidi otsus) karistati MPd MuKS § 46 rikkumise eest rahatrahviga x trahviühiku ulatuses (summas x eurot).

Otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepaneku aeg, koht, lühikirjeldus: X x.x..x otsivahendiga testimisel avastatud leidudest teatamata jätmine; X x.x.x. leiust teatamata jätmine; x.x.x X otsivahendi testimise käigus mündileiust teatamata jätmine.

Väärteoasjas on MP omakäeliselt kirja pannud ütlused suhtluskeskkonnas FB väljatrükkidel kajastatud postituste, sh teksti ning lisatud fotode kohta. MP ütluste kohaselt – fotode kohta x.x.x kultuuriväärtusega leiu otsingu käigust ning x.x.x fotode kohta leitud müntidest – „kajastavad vist X otsivahendi testimist, seadistamist, kv asju ei otsitud. Margo Puuram ütluste kohaselt - foto kohta x.x.x aset leidnud otsingu kohta ning foto kohta x.x.x otsingu käigus leitud mündist – „oli tegemist otsivahendite ostjatega-klientidega läbiviidud testpäevaga X. Otsivahendi katsetamisel kellegi leitud münt. Inimesi oli rohkem“. Samas on MP otsingut kajastava pildi aluste kommentaarides avaldanud: „4 kopsine liivonets pani silma särama. Aga praegu on laboris ja pilti ei saa”. Foto mündist on otsingupäeval postitatud koos kommentaariga „no kui ütleb midagi, siis see”. Kasutajanimega „x“ isiku poolt on kõnealune münt pandud müüki oksjonikeskkonnas x x.x.x ning ese on müüdud x euro eest x.x.x. Kasutajanime „x“ all on end x keskkonna kasutajaks registreerinud Margo Puuram. Margo Puuram ütluste kohaselt – x.x.x postitatud foto kohta mullasest leiukogumist,– „on pildil kujutatu traktori õlikork. Keegi vist leidis? X. Kolhoos“.

4-15-1334

10 (23) Samas on MP pildi alla postitanud x.x.x, et pildil on tegemist vanade müntidega. IV MP ütlused x ja x maastikul kultuuriväärtusega leidu ei kinnita. MuKS § 46 rikkumise saab tuletada kaudsete tõendite alusel (kultuuriväärtusega asjade pidev müügiks väljapanemine, MP enda poolt avaldatud postitused FB väljatrükkidel, mille kohaselt on mündileiud on aset leidnud).

Kultuuriväärtusega leiu kohta x ja x otsesed tõendid puuduvad ning kaudsed tõendid ei kujunda sellist uue kvaliteediga asjaolude kogumit (süsteemi), mis nende hindamisel kogumis võimaldab teha järeldusi selle kohta, et vaatamata MP vastuväidetele on x ja x aset leidnud kultuuriväärtusega leid, millest MP on jätnud teatamata.

Kiirmenetlus on lubatud üksnes rikkumise selgete asjaolude korral. Kiirmenetluse otsuses kajastatud rikkumine x.x.x. x leiust ja x.x.x X leiust teatamata jätmises ei ole selged – puuduvad otsesed tõendid kultuuriväärtusega leiu kohta x.x.x X ja x.x.x X.

MKA loobub otsuses x.x.x X ja x.x.x X kultuuriväärtusega leiust teatamata jätmise süüdistusest MuKS § 46 väärteona ning selles osas tuleb väärteomenetlus lõpetada.

MuKS § 46 kohaselt on karistatav kultuuriväärtusega leiust (Vt MuKS § 30 lg 1) mitteteatamine, samuti selle leiukohast eemaldmine või selle või leiukoha rikkumine. Kultuuriväärtusega leiust teadmise korral sellest teatamine kohustuslik ning selle tegemata jätmine on iseseisev rikkumine, mille eest on ette nähtud karistus kuni 200 trahviühikut. MP selgituste kohaselt leidis x.x.x X otsivahendi testimise käigus aset mündileid. Ka postitus otsivahendi testimise kohta X sisaldab fotot mündi kohta. Samasugune münt on MP poolt oksjonikeskkonnas x x müüki pandud ning x.x.x müüdud. X aset leidnud mündileiust ei ole teatatud ning asja kultuuriväärtuse tuvastamist MKA poolt võimaldatud. Kui mündileiu juures olid peale MP veel x inimest, ei muuda see asjaolu, et MP on jätnud, olles teadlik X avastatud kultuuriväärtusega leiust, selle kohta teatamata. KrMS § 62 kohaselt on tõendamisese - väärteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud tehiolud; - teokoosseis; - rikkumise toime pannud isiku süü - teo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muu vstutust mõjutavad asjaolud X aset leidnud mündileiust teatamata jätmise koosseis on täidetud kultuuriväärtusega leiust teadmise ning sellest teatamata jätmisega. Mitme inimese (x inimest) juuresolek ei välista MP poolt kultuuriväärtusega leiust teatamata jätmist. Kultuuriväärtusega leiust teadmise (MuKS § 30) korral on sellest teatamata jätmine deliktne. Margo Puuram on läbinud detektoristide koolituse ning teadlik kultuuriväärtusega leiuga seotud nõuetest, sh kohustusest teatada leiust. Väärteoasjas on Margo Puurami ütlused X x.x.x otsivahendi testimise käigus aset leidnud mündileiust otsene tõend rikkumise kohta. Lisaks otsestele tõenditele kinnitavad kultuuriväärtusega leidu täiendavalt x.x.x FB postituse enda tekst ja Margo Puurami poolt postitatud foto mündist. Lisaks ka asjaolu, et oksjonikeskkonnas x on perioodil peale x aset leidnud kultuuriväärtusega leidu sarnane münt x augustis MP poolt müüdud.

4-15-1334

11 (23) Riigikohus on 05.12.2013 lahendis nr 3-1-1-114-13 asunud seisukohale, et Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõnasõna-vastu-olukordades /… / on senises kohtupraktikas vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele.

MuKS § 46 rikkumist kultuuriväärtuslikust leiust teatamata jätmises tõendavad x aset leidnud mündileiu puhul otsesed ja kaudsed tõendid. MP omas aastatel x, x, x ja x otsinguluba, mille saamise eelduseks on detektoristide koolituse läbimine, mille käigus koolitatakse isikuid, et nad oskaksid otsinguvahendi kasutamise käigus võimalike kultuuriväärtusega leidude korral käituda ning leidu ja leiukohta säästa. Nende teadmiste juures aga on rikkumine kv leiust teatamata jätmises olnud teadlik ja seega tahtlik.

Väärteoasjas nr 5.1-11/10 kiirmenetluse otsusega on MPd kultuuriväärtusega leiust teatamata jätmise eest karistatud rahatrahviga x trahviühiku ulatuses. MuKS § 46 sätestatud iga rikkumise eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Kiirmenetluses on võimalik karistust määrata kuni 100 trahviühikut. Väärteoasjas nr 5.1-11/10 kiirmenetluse otsusega on MPle määratud karistus, x trahviühikut (x eurot), mis on MuKS § 46 rikkumise eest kiirmenetluses kohane karistus.

Margo Puuramile tutvustati väärteoasja algatamise aluseks olevaid andmeid – oksjonikeskkonnast x saadud andmeid x aastal Margo Puurami poolt oksjonikeskkonnas müüdud eseme kohta suhtlusportaali FB väljatrükke (20-l lehel) ning selgitati, et suhtlusportaali postitatud informatsioon maastikul otsivahendi otsimise kohta ning kultuuriväärtusega leidude kohta, sh fotod kv leidudest ning samuti asjaolu, et MP müüb pidevalt oksjonikeskkonnas x kultuuriväärtuse tunnustega esemeid, mis on aluseks kahtlusele MuKS § 46 rikkumises. Oksjonikeskkonnas x x müügiartikli kohta selgitusi anda pidas MP liialt koormavaks, kuna ei suuda nende suure arvu tõttu kõigi nende päritolu meenutada, kuid nõustus selgitama suhtlusportaali FB postitustes avaldatud informatsiooni tagamaid. Kuna x avastatud leiust teatamata jätmine oli selge, tehti Margo Puuramile ettepanek asja kiirmenetluses lahendamises. Menetleja tutvustas menetlusaluse õiguseid ja kohustusi menetluses. Kuigi aktiivse mõttevahetuse käigus jäi allkiri eraldi lehele võtmata, võib menetlusaluse isikule tema õiguste ja kohustuste sisulisest selgitamise kohta anda tunnistusi ja tõendada kohtuvälised menetlejad. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-111-13 selgitanud, et väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt nt RKKKo 3-1-1-82-10, p 8). Samas on siiski aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt RKKKo 3-1-1-29-05, p 7 ja 3-1-1-47-08, p 10). Menetlusaluse isiku erinevate teemaarenduste tõttu jäi menetlusalusel tutvustatud õiguste ja kohustuste kohta allkiri eraldi lehele võtmata, mis ei tõenda seda, et isikule tema õigusi menetluses ei selgitatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-6-07 leidnud, et Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist

4-15-1334

12 (23) menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks - õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Kõnealuses menetluses on menetlusealusele isikule tema õigusi ja kohustusi põhjalikult tutvustatud. Kohus on sama lahendis leidnud, et Üldjuhul tuleb õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Seega allkirja puudumine ei ole tunnistus sellest, et menetlusalusele isikul tema õigusi ja kohustusi menetluses põhjalikult ei selgitatud.

Margo Puuram ei soovinud esindajat ning avaldas juba menetluse alguses temale järgimiseks soovitatud põhimõtte “püüda võimalikult mitte millelegi alla kirjutada”. Margo Puuram kasutas kogu menetluse vältel võimalust mobiiltelefoniga konsulteerimiseks. Kiirmenetlust kohaldatakse juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusaluse isik nõustub kiirmenetluse rakendamisega (mis ei tähenda, et menetlusalune isik peab oma süüd tunnistama. Margo Puuram ei vaielnud vastu sellele, et x kultuuriväärtusega leid otsivahendi proovimise käigus avastati ning sellel, et ta sellest leiust ei teatanud.

Margo Puuram ütlused väärteo kohta FB väljatrükkidele oma käega kirjutatud ning ütluste kohta eraldi dokumendil on Margo Puuram andnud kinnituse allkirjaga seletuste protokollis. FB postituste väljatrükkide hulga tõttu (20 lehekülge) oli otstarbekas erinevates kohtades ning aegadel avaldatud informatsiooni kohta kirjutada selgitused informatsiooni kandvale samale FB väljatrükile. VTMS § 31 järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VMS erisustega. KrMS § 63 kohaselt on tõendiks ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi ütlus, asitõend, uurimis-, kohtuistungi-, jälitustoimingu protokoll või muu dokument, ning foto või film või muu teabetalletus.

VTMS § 56 erisättena kohustab menetlusaluse isiku ütlusi protokollima kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta oma käega. Margo Puuram omakäeliselt kirjutatud ütlused on tõendiks KrMS § 63 mõistes ning kooskõlas VMS sätetega. Selgituste protokollis on MP allkirjastanud kinnituse, et protokolli juures on eraldi selgitused väärteo kohta FB väljatrükkide 20-l lehel. Riigikohus on 26.06.2009 otsuses nr 3-1-1-52-09 asunud seisukohale, et tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud.

Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-33-06, p 6.2). Menetlusaluse isiku poolt oma käega ütluste kirjutamine FB väljatrükkidele on kooskõlas VTMS § 56, mille kohaselt võivad menetlusaluse isiku ütlused olla protokollitud ka eraldi dokumendil. Otsuse vormistamise järgselt on sellest tehtud koopia, millest kummalegi eksemplarile on alla kirjutanud väärteo kohtuväline menetleja ning MKA eksemplaril on Margo Puuram allkiri nii otsusel kui ka allkirjaga eraldi kinnitus otsuse kättesaamise kohta 16.02.2015.

Margo Puuramile jäänud otsusel ning protokollil on kohtuvälise menetleja allkiri ning isik on allkirjastanud ka MKAle jäänud eksemplarid. MP allkirjastanud nii protokolli kui otsuse, kuid nii nagu menetluse alguses menetlusealune isik teatas, et püüab mitte millegi alla kirjutada, kohati seda ka tegi. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-92-09 p 6.3. sedastanud, et Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et /…/ nõusolekut kiirmenetlusega tema enda kui füüsilise isiku suhtes tõendab kiirmenetluse otsusele antud allkiri. VTMS § 55 lg 3 p-st 1 ja § 56 lg 2 p-st 8 järeldub, et menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluses peab olema

4-15-1334

13 (23) antud tema ülekuulamise protokollis. Margo Puuram on kiirmenetluses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis nõustunud kiirmenetlusega ning olles teadlik, et võib kirjutada kiirmenetluses ütlusi omakäeliselt, on omakäeliselt ka selgitused kirjutanud. Väärteoasjas on tõendiks isiku ütlused käigust x, mille käigus on kasutatud tema otsivahendit ning avastatud kultuuriväärtusega leid. Väärteomenetluse seadustiku § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. Kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte. X aset leidnud kultuuriväärtuslikust leiust teadmine on kinnitatud Margo Puurami ütlustega, mis on kooskõlas ka FB väljatrükil endal oleva informatsiooniga. Margo Puuram on läbinud otsinguloa saamise eelduseks oleva koolituse ning tegev otsivahendi kasutajana hobitegevuses x-x aastatel. Seega oli isik vastava koolituse ning aktiivse tegevuse tõttu otsivahendi kasutajana teadlik kohustusest ning seega sai tegevusetusdelikt olla üksnes tahtlik. Riigikohus on 10.10.20018 otsuses nr 3-1-1-53-08 asunud seisukohale, et oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kui seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (RKKKO nr 3-1-1-109-03), üksnes sellisel juhul lõpetatakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Väärteotoimiku materjalide põhjal sh rikkumist kinnitavate tõendite ning ülaltoodud selgituste alusel ei ole põhjendatud kaebuse nõue tühistada kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 5.1.-11/10 ning lõpetada väärteomenetlus VMS § 29 lg 1 p 1 alusel MuKS § 46 rikkumises x.x.x X otsivahendi testimise käigus mündileiust teatamata jätmises

2. MKA loobub MP suhtes otsuses x.x.x ja x.x.x x kultuuriväärtusega leiust teatamata jätmise süüdistusest MuKS § 46 sätestatud väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Väärteotoimiku materjalide põhjal sh rikkumist kinnitavate tõendite ning ülaltoodud selgituste alusel ei ole põhjendatud kaebuses toodud nõue kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 5.1.-11/10 tühistamiseks täies ulatuses.

Kaebuse esitaja täiendav vastus

29.04.2015.a. esitasid Margo Puuram`i kaitsjad vandeadvokaat Tõnu Meidra ja advokaat Sven Veltmann Pärnu Maakohtule vastuse Muinsuskaitseameti 30.03.2015 seisukohale. Margo Puuram, olles tutvunud Muinsuskaitseameti 30.03.2015 vastusega asub seisukohale, et ainuüksi vastuses esitatud ja käsitletud väited menetlusnormide rikkumise kohta on piisavad tühistamaks 16.02.2015 kiirmenetluse otsus. Menetlus on seejuures läbiviidud seejuures sisulisi menetlustoiminguid tegemata, tuvastatud väited on faktiliselt kontrollimata ning vastusest jääb tervikuna selgusetuks, milles seisneb see väärteo koosseisuline tegu, mida kaebajale ette heidetakse. Kaebaja rõhutab seejuures, et Muinsuskaitseameti hinnangud ei saa olla isiku süü tuvastamise ja karistamise aluseks.

2.1. Väärteoasja asjaolud ning karistuse kohaldamise eelduseks olevad asjaolud (Muinsuskaitseameti 30.03.2015 seisukoha punkt I) Kaebajale jääb tervikuna segaseks kohtuvälise menetleja arutluskäik kohaldatava muinsuskaitseseaduse § 46, väärteoasja asjaolude ning esitatud põhjenduste alusel. Esitatud väited on väärteotoimiku asjaoludega seostamatud, sest esitatud selgitusi ei ole võimalik väärteo materjalidega sisuliselt kokku viia. Asjaolu, et keegi on midagi postitanud suhtlusportaali ei tõenda veel väärteo aset leidmist, see võib tekitada põhjendatud kahtluse, mille alusel võiks kohtuväline menetleja asjaolusid uurida ning välja selgitada karistuse kohaldamise võimalikkus

4-15-1334

14 (23) tuginedes tegelikkuses aset leidnud asjaoludele. Täna on Muinsuskaitseamet jätnud sisuliselt tuvastamata järgmise: Kas piltidel kajastatud sündmused ka tegelikult aset leidsid; Kas viibides mistahes asukohas sisuliselt ka mingeid muinsusi leiti; Kas suhtlusportaalis avaldatud fotod müntidest on üldse leitud kaebaja poolt; Kas piltidel kajastatud müntide puhul on tegemist üldse muinsusega; Mis on käesolevas menetluses konkreetne kultuuriväärtusega ese ja millel see hinnang põhineb; Mida käsitleb kohtuväline menetleja sisuliselt kultuuriväärtusega leiust mitteteatamisega; Kas kultuuriväärtuse eemaldamine oma leiukohast üldse aset leidnud.

Arvestades, et menetluses ei ole üldse suudetud sisuliselt midagi välja selgitada, siis kontrollimatu arvutivõrgus avaldatud teabe alusel menetluse läbiviimine läheb absoluutsesse vastuollu isiku süütuse presumptsiooniga (VTMS § 4). Muinsuskaitseameti kohustus läbi viia menetlus (Muinsuskaitseameti 30.03.2015 seisukoha punkt II) Margo Puuram ei vaidlusta Muinsuskaitseameti pädevust viia läbi väärteomenetlus või väärteomenetluse seadustikku lisatud väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtet (VTMS § 31). Samas tuleb selgitavalt viidata, et nimetatud säte jõustus rohkem kui kuu pärast vaidlusaluse kiirmenetluse otsuse tegemist. Mida Margo Puuram vaidlustab on see, et Muinsuskaitseameti läbi viidud menetlus on täiesti meelevaldne nagu ka ameti õiguslikud tõlgendused. Jääb teisti arusaamatuks, mida Muinsuskaitseamet käsitleb kultuuriväärtusega leiuna Margo Puuramit puudutavas menetluses. Kuidas on see tõestatud ning kas on tehtud ekspertiis. On esitatud väide, et tegemist on kultuuriväärtusega, kuid nimetatud fakt on sisuliselt kontrollimata. Samuti ei sisalda väärteoasja toimik mistahes analüüsi, et tegemist oleks kultuuriväärtusega. Öeldes väga konkreetselt, see et asi on vana ja leitakse maast või maa seest ei tee seda veel kultuuriväärtuseks. Kuna nimetatud aspekt on Muinsuskaitseameti poolt sisuliselt analüüsimata ja tõendamata, siis ei ole täna alust üldse kõnelda, et väärteomenetluses oleks tuvastatud kultuuriväärtusega leid.

Väidetavad tuvastatud väärteod (Muinsuskaitseameti 30.03.2015 seisukoha punkt III) Selles punktis on Muinsuskaitseamet käsitlenud kolme erinevat episoodi ning kõik käsitlevad leiust teatamata jätmist. Kohtuväline menetleja viitab ka Margo Puurami ütlustele, mis peaks justkui toestama Muinsuskaitseameti hinnangulisi järeldusi. Kui nüüd analüüsida asjaolusid, siis jääb tervikuna arusaamatuks, millel punktis esitatud järeldused põhinevad ja kus on Margo Puurami ütlused. Haldusorgani põhjendustes ei leia kuidagi kinnitust, et kultuuriväärtusega leid oleks tuvastatud ja sellest oleks jäetud teadmata. Väärteomenetluses nõutavad isiku selgitused puuduvad aga täiesti. Menetlejad ei ole isegi vaevunud välja selgitama isiku ütlustega asjaolusid, vaid menetlenud väärteo asja oma kujutluse pinnalt. Kohtuväline menetleja on analüüsinud mingeid näilisi vastuolusid suhtlusportaali kommentaariuimi pinnalt, kuid kuidas nendest saab üldse teha mistahes järeldusi väärteomenetluse jaoks vajalike asjaolude kohta või viia läbi menetluse üksnes selle pinnalt, jääb ebaselgeks.

2.4. 2 aspekti väärteona käsitlemisest loobumine (Muinsuskaitseameti 30.03.2015 seisukoha punkt IV) Muinsuskaitseamet on oma vastuses loobunud 2 väärteona kvalifitseeritud teo käsitlemisest väärteona ning x.x.x X ja x.x.x X aspekti osas osutanud loobuda nimetatud tegude käsitlemisest väärteona. Nimetatust aga järgneb üheselt, et menetlus kogu oma terviklikkuses ei saa olla tulemi osas õiguspärane. Margo Puuram on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei saa kergekäeliselt läbi viia kiirmenetlust, tuvastada väidetavad rikkumised, hoolimata isiku vastupidistest selgitustest ning teha kiirmenetluse otsuse. Alles kui isik seda vaidlustab, siis

4-15-1334

15 (23) loobutakse mõnest aspektist tõendamatuse tõttu. See viitab ilmselgelt, et kogu menetlus oma sisus ei ole olnud õiguspärane. Ümber ei saa ka faktist, et ühes ja samas kiirmenetluse otsuses on käsitletud 3 erinevat väärtegu, antud nendele hinnang ning selle eest isikut karistatud. 2 väärteole vastava teo käsitlemisest loobumine näitab, et menetlus ei ole olnud 2/3 osas õiguspärane. Kuna hinnang tervikuna on antud asjaolude koosmõjus, siis ei saa täna olla enam õiguspärane ka menetluse lõpptulemus. Margo Puuram viitab, et sellised puudused ei ole kõrvaldatavad ka kohtumenetluses.

Seda seisukohta on toonitanud ka Riigikohus oma 21.04.2003 lahendis nr 3-1-1-39-03, milles on märgitud, et kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VTMS § 55 lg 1 nõuete rikkumine). Seega ei ole täna enam alust kõnelda, et Margo Puurami karistuse saaks sellise menetluse alusel üldse jõusse jätta. 2.5. x.x.x X testpäev ja väidetav kultuuriväärtusega leiu leidmine (Muinsuskaitseameti 30.03.2015 seisukoha punkt V) Arvestades Muinsuskaitseameti 30.03.2015 vastust ja seda, et Muinsuskaitseamet on suures osas omaks võtnud väärteotunnustele vastavate tegude sisulise puudumise, keskendub kaebaja oma edasises põhjendustes üksnes x.x.x väidetavale väärteotunnustega teole.

Esmalt on selles osas vaja käsitleda, väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamise eelduseid. Riigikohus on 09.10.2003 lahendis nr 3-1-1-109-03 selgitanud, et kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3).

Kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, tuleb alustada üldmenetlust (VTMS § 56 lg 4). Margo Puuram osundab taas, et kiirmenetluse läbiviimise eeldused on täna täitmata, sest faktiliselt menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi ei selgitatud. Margo Puuram on sellele juba osundanud oma 27.02.2015. kaebuse punktis 2.1.1. Lisaks peab Margo Puuram vajalikuks viidata, et Riigikohus on oma 06.04.2004 lahendis nr 3-1-1-19.04 osundanud, et kiirmenetlusega nõustumine ei tähenda menetluse suhtes omaksvõttu, vaid nõusutmine üksnes menetluse liigiga.

Kõrgeim kohus märkis seejuures järgmist: Menetlusaluse isiku nõustumine väärteoasja kiirmenetlusega ei tähenda rikkumise omaksvõttu. Väärteomenetluses on üheks tõendiks menetlusaluse isiku ütlused, mitte aga tema nõustumine või mittenõustumine menetluse mõne liigiga. Vastupidine seisukoht võiks viia järelduseni, et kiirmenetluse otsus ei peaks üldse olema vaidlustatav. Analüüsides nüüd Muinsuskaitseameti väiteid x episoodi kohta, siis jäävad samamoodi arusaamatuks kohtuvälise menetleja järeldused väärteo toimepanemise kohta.

Kohtuväline menetleja on kohustatud ära tõendama menetluses, et tegemist on kultuuriväärtusega leiuga, mis võiks üldse tingida vastutuse kohaldamise. Muinsuskaitseamet on küll viidanud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevale tõendusesemele, kuid on seejuures jätnud tõendamisesesse kuuluvad asjaolud tõendamata. Kohtuvälise menetleja seisukohad tuginevad üksnes hinnangutel. Margo Puuram on menetluses üksnes selgitanud, et x oli testpäev, kus testiti detektorit. Metallidektektori testimine ei tõenda väärteotoimepanemist, sest selles ei sisaldu kvalifikatsiooniks vajalikku tegu.

Asjaolu, et kommentaariumis on foto mündist ei tõenda, et münt leiti Margo Puurami poolt testimise käigus x. Ka kommentaariumi kommentaarid ei tõenda, et tegemist on mündiga mis oleks justkui siis leitud. Asjaolu, et Margo Puuram on sarnase mündi müünud hiljem ei tõenda, et ta ei võinud seda kusagilt omandada muul viisil, seda enam, et kohtuvälisele menetlejale on ilmselgelt teada, et Margo Puuram vastavas sfääris tegutseb. Kõige olulisemana on vaja siin rõhutada, et vastutuse kohaldamise

4-15-1334

16 (23) eeldusena on vaja tuvastada kultuuriväärtusega leid. Täna seda leidu ei ole menetluse seisukohalt tuvastatud ja muinsuskaitseamet on sellest ühegi sisulise põhjenduseta üle liikunud. Loogika alusel on ka naeruväärne on ka väita, et 21 euro väärtuselise eseme puhul tegemist üldse kultuuriväärtusega. Täna ei ole ühtegi neist vastuoludest kõrvaldatud, mis üldse lubaks hakata analüüsima väärteokoosseisu tegelikku täitmist.

2.6. Karistusemäär x trahviühikut on kohane (Muinsuskaitseameti 30.03.2015 seisukoha punkt VI) Margo Puuram vaidleb lisaks väärteomenetluses tehtud olulistele menetlusvigadele vastu ka kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud trahvimäärale. Trahvimäär lähtus eeldusest, et on 3 erinevat koosseisulist tegu, mille eest tervikuna määrati karistuseks x trahviühikut (x eurot). Täna ei ole võimalik enam seda menetlustulemust ja trahvimääramist kontrollida, sest 2 aspekti osas on Muinsuskaitseamet väärteokvalifikatsioonist loobunud. On igati põhjendatud eeldada, et sellise käsitluse juures isegi juhul kui oleks leidnud tuvastamist üldse mistahes koosseisuline tegu ka x episoodiga seotuna, siis nii kõrge trahvimäär ei ole õigustatud ega põhjendatud 2.7.

Muinsuskaitseameti selgitused menetluse läbiviimise kohta (Muinsuskaitseameti 30.03.2015 seisukoha punkt VII) Margo Puuram toonitab taas, et täna on täitmata need eeldused, mis sisuliselt annaksid kokku sellise tõendikogumi, mille alusel saaks tulla kõne alla väärteomenetluse kohaldamine. Margo Puuram osundab, et täna on väärteomenetlus jäetud faktiliselt läbiviimata, sest on tervikuna ebaselge, milliseid sisulisi menetlustoiminguid on väärteomenetluses läbi viidud ning kuidas on tuvastatud koosseisuline tegu. Asjaolu, et mingeid münte on x keskkonnas müüdud ei tõenda, et need on omandatud muinsuskaitseseaduse § 46 vastava koosseisulise teoga.

Asjaolu, et Margo Puuram on testinud metallidetektorit ei tõenda, et seal leiti kultuuriväärtusega ese. Suhtluskeskkonna kommentaariumis esitatud kommentaarid ei ole tõendid väärteomenetluse seadustiku tähenduses, millega saab tuvastada isiku vastuse. Muinsuskaitseamet on kujundanud eeldusliku seisukoha, millest lähtuvalt on väärteomenetlus läbi viidud, kuid täna on jäetud olulise aspektina sisuliselt tuvastamata kas tegemist on üldse kulutuuriväärtusega leiuga. Millele tuginedes seda kohtuväline menetleja väidab jääb arusaamatuks.

Niisamuti jääb arusaamatuks asjaolu, kas Muinsuskaitseamet on üldse läbi viinud väidetava väärteotoimepanemise koha vaatluse, mis lubaks üldse asuda hindama, kas väärteomenetluse faktide osas saaks üldse väita, et konkreetses kohas on rikkumine toimepandud. Margo Puuram on seejuures punktis 2.5 viidanud, et nõustumine kiirmenetlusega ei ole käsitletav tema poolt omaksvõtuna. Niisamuti ei ole tõendid, mida käsitleb tõendina Muinsuskaitseamet üldse tõendina väärteomenetluses kasutatavad (vt 27.02.2015 kaebuse punkt 2.1.3.) ning väidetavad isiku selgitused on niivõrd lakoonilised, et nende alusel ei ole üldse võimalik midagi sisulist tuvastada.

Seejuures on rikutud ütluste võtmise korda, sest isikule on jäetud tema õigused ja kohustused sisuliselt tutvustamata. Huvitav on ka asjaolu, et kohtuväline menetleja on teadlikult jätnud käsitlemata analüüsi tõendite lubatavusest olukorras, kus väärteomenetluse seadustikus on selleks sätestatud konkreetne kord, millal on need lubatavad ning millal mitte. Selle asemel on üldsõnalised viitatud kriminaalmenetluse seadustikule. Arvestades, et väärteomenetluse seadustikus on nimetatu reguleeritud erinormist tulenevalt, siis puudub mistahes vajadus viidata kriminaalmenetluse sätetele.

Arvestades vigade hulka läbi viidud väärteomenetluses, siis ei ole kohtuvälise menetleja tunnistusega ka selline rikkumine kõrvaldatav, sest Riigikohus on märkinud, et vaidluse korral on lõplikuks otsustavaks asjaoluks, kas õiguste ja kohustustega tutvumise kohta on menetlusaluse isiku allkiri või mitte. Niisamuti on kiirmenetluse otsuses teokirjeldus tänasel hetkel ilmselgelt puudulik. Margo Puuram peab vajalikuks osundada Riigikohtu 07.12.2012 lahendile 3-1-1-119-12 milles on ülekantav ka

4-15-1334

17 (23) kiirmenetluse otsuse hindamisele: Kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu.

2.8. Kaebaja täiendavad selgitused seoses Muinsuskaitseameti tegevusega väidetava kultuuriväärusega leiule hinnangu andmisel Esmalt peab Margo Puuram siinkohal vajalikuks täiendavalt rõhutada, et muinsuskaitseseadus ei sisalda iseenesest definitsiooni, mida käsitleda kultuuriväärtusega leiuna. Muinsuskaitseseaduse § 30 lg 1 sisalduv definitsioon on sisult ebaõnnestunud, sest kirjeldatakse küll kultuuriväärtusega eseme võimalikke leiukohti, kuid on jäetud avamata eseme sisuline olemus. Menetleja tugines karistuse määramisel muuhulgas § 30, kuid jättes seejuures sisuliselt defineerimata ja tuvastamata, kas tegemist on kultuuriväärtusega leiuga.

Kohane on siinkohal viidata, et Muinsuskaitseseaduse § 8, mille alusel on just Muinsuskaitse Nõukogu hinnang on sellisel juhul määrava tähtsusega. Tulenevalt Muinsuskaitse Nõukogu põhimäärusest (alus MuKS § 8 lg 5), mis on kehtestatud kultuuriministri 02.03.2007 määrusega nr 6. Muinsuskaitse nõukogu põhimääruse § 3 lg 1 punkti 3 alusel annab Muinsuskaitse Nõukogu arvamuse leiu väärtuse kindlaksmääramisel. Täna ei ole Margo Puuramit puudutavas menetluses ühtegi dokumenti, mis sisuliselt tõendaks Muinsuskaitseameti väärteomenetluses tuvastatud hinnangulist seisukohta.

Veelgi kummastavamaks saab pidada seda, et Muinsuskaitseamet ei ole sisulises menetluses pidanud isegi vajalikuks määratleda, millise mälestise liigina konkreetset münti, mida seostatakse kaebajaga, käsitletakse muinsuskaitseseaduse § 3 tähenduses. Mistahes vana mündi korral ei ole võimalik automaatselt rääkida selle ajalooliskultuurilisest väärtusest või käsitleda seda kultuuriväärtusena leiuna – väga suurel osal käibes kõrvaldatud müntidest selline väärtus puudub sootuks. Muinsuskaitseseaduses viitatud teavitamiskohustus laieneb vaid nendele müntidele, mida on õigusaktides käsitletud sellise kohustuse objektidena.

Muinsuskaitseameti poolt organiseeritud detektorkoolitusprogramm ei ole aga mistahes juhul käsitletav õiguslikku kohustust tekitava alusena nagu on seda käsitlenud oma vastuses kohtule kohtuväline menetleja. Seejuures selguse huvides märgib kaebaja, et selles samas programmis nimetatakse teavitamiskohustuse alla kuuluvaks mündid, mis on vermitud varem kui 1360 aasta. Seejuures kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 2 lg 1 punkt 2 määratleb kultuuriväärtusena arheoloogilised leiud, mündiaarded ja nende osad, mis pärinevad ajast enne 1721. aastat.

Kui nüüd analüüsida konkreetsed münti, mida käsitleb väärteomenetleja kaebaja rikkumise objektina, siis Muinsuskaitseamet on selle määratlenud kui “Livoneesi”. Määrang ei ole korrektne ei keeleliselt, arvväljenduses ega numismaatiliselt, sellist münti, mida on oma kohtuvastuses käsitlenud kohtuväline menetleja ei lihtsalt olemas. Keeleliselt on tegemist ühteaegu nii slängi kui russitsismiga, kuivõrd mugandatud on venekeelne nimetus "Livoneesõ", millega vene rahvusest kollektsionäärid tähistavad müntide gruppi, kuhu kuulub 6 nominaali 2-st vermimisaastast, kokku 17 münditüüpi.

Asjaolu, et mõned eesti katalogistid kasutavad selle mündiseeria nimetamisel mitmuslikku sõna "Livoneesid" ei muuda terminit korrektseks, kuivõrd grupi eestikeelne täpne nimetus on "Livoesthonica". Täpselt sellise ladina tähtedega kirjutatud nimetuse leiame ka suuremal osal vermingutelt. Kasutusel oli vähemal määral ka saksakeelne kiri "Livon et Estland". Vaidluses menetlejapoolsete määrangute andmisel on olulisim asjaolu, et määratluse "Liivonees" kasutamine tõendab üheselt arusaadavalt, et menetleja ei ole vaidlusalust eset isegi ligilähedaselt tuvastanud.

Tuvastamata esemele ei ole võimalik anda hinnanguid või omistada väärtusi. Ometi on seda tehtud? Siinkohal on oluline, et numismaatika on ajalooteadust toetav iseseisev teadusharu, teaduselt on aga nõutav maksimaalne võimalik täpsus. Münt loetakse

4-15-1334

18 (23) numismaatiliselt määratuks, kui on välja toodud kõige vähem 6 positsiooni, milledeks konkreetse menetluse objektina käsitletava mündi puhul on: Riik: Vene Keisririik Valitseja: Jelizaveta Petrovna Sünni-surma aastad: 1740- 1762 Nominaal: 4 kopikat Dateering: 1757 Haruldusaste: Haruldusaste puudub, seega ei ole haruldus! Materjal: hõbe Vaidlusalune münt jääb ca 400 aasta kaugusele Muinsuskaitseamet enese detektorkoolitus programmis viidatud vanusepiirangust ja 36. aasta kaugusele kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse määratlusest. Lisaks tuleb ka rõhutada, et sellist mündigruppi ei ole kunagi kuulutatud ajalooliskultuuriväärtust omavaks või käsitletud kultuuriväärtust omava leiuna. Vaidlusalune münt ei ole unikaalne või valdkonna kataloogide alusel isegi haruldane kollektsionääride hulgas. Münt ei kanna endas asendamatud informatsiooni, kuivõrd see mündiseeria on põhjalikult läbi uuritud ning kirjalikest allikatest leiab oluliselt paremat ja täpsemat informatsiooni kui esemelt endalt. Rõhutamist vajab, et vermingute koguhulk oli miljonites selle käibimise ajal. Münt ei kanna endast mingit olulist informatsiooni ka leiukoha või konteksti osas, sest vastupidisel juhul oleks tekkinud Muinsuskaitseametil sisuline kohustus tuvastada leiukoha asjaolud kohapeal. Seda tehtud ei ole, sest väärteomenetluse toimikus puuduvad mis tahes viited selle kohta. Lähtuvalt eelnevast saab väita, et kohtuvälise menetleja hinnang, millega omistatakse nimetatud esemele väidetavalt kultuuriväärtusega leiu nimetus ei ole millegagi põhjendatud. Menetluses puuduvad mistahes ekspertiisid või ekspertide hinnangud. Hinnang esemele on seejuures deklaratiivne, suvast lähtuv ning otseselt pahauskne. 27.02.2015 kaebuse ning käesoleva seisukoha selgituste alusel on üheselt selge, et kiirmenetluse otsus tuleb oluliste menetluslike ja materiaalõiguslike rikkumiste tõttu tühistada.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil Margo Puuram ja tema kaitsja advokaat Sven Veltmann jäid 27.02.2015.a. kaebuse ja 29.04.2015.a. seisukoha juurde paludes kohtul kiirmenetluse otsus tühistada. Kaebuse esitaja kohtuistungil selgitas, et on läbinud detektoristide koolituse ja saanud sellekohase tunnistuse. Talle on tutvustatud kultuuriväärtusega leiu korral käitumist, et see tuleb riigile üle anda ja nii on seda ka tehtud. Kaebuse esitaja enda sõnul vaidlusalust objekti (kultuuriväärusega leid, münt) ei leidnud, tema hinnangul ei kuulu leitu ka kultuuriväärusega leiu alla. Koolitusprogrammis ja hilisemas kirjas juhendati, et esmajärjekorras huvitab ja tuleb teatada müntidest dateeringuga 1360 ja varem, ise on lähtunud Kultuurväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduses toodud 1721 ja varem, seda ka aruannete esitamisel. X.x.x. x episoodi kohta selgitas kaebuse esitaja, et toimus testipäev, kus toimus otsivahendite omanike kogunemine, prooviti uusi detektoreid, vahetati kogemusi. Kohal oli palju inimesi, kaebaja hinnangul x ringis, kellest mõnda tundis nägupidi. Keegi leidis kuskilt mündi, mis jäi kaebuse esitaja kätte ja on praeguseks arvatavasti müüdud, tegemist laialdaselt levinud x mündiga, dateering x oli mündi peal loetav. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kohtuväline menetleja ei tutvustanud talle põhjalikult õigusi ja kohustusi. Kiirmenetluse otsuse aluseks olevate tõendite ja

4-15-1334

19 (23) asjaolude kohta ütles kaebaja, et oli kogu pildimaterjal ja kohtuväliste menetlejate arvamused, et on toimunud kultuuriväärtusega leid, mida füüsilisel kujul ei olnud. Enda sõnul ei saanud kaebaja täpselt aru, mida talle rikkumisena ette heideti. Facebooki postituste osas selgitas kaebuse esitaja, et tegemist on tavapärase aruteluga, mis on avalik ja ka Muinsuskaitseametnikele juurepääsetav ning ei näe selles mingit rikkumist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et antud väärteoasjas on kaebaja süü x episoodis tõendatud ja väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus selles osas jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. X x.x.x..a. otsivahendiga testimisel avastatud leidudest teatamata jätmise ja X x.x.x leiust teatamata jätmise episoodide puhul jäi kohtuväline menetleja 30.03.2015.a. seisukohas avaldatud loobumise juurde.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindajad selgitasid, et väärteomenetlus algatati Facebook lehel oleva informatsiooni alusel ja x keskkonnas müüdavate kultuuriväärtusega esemete müümise kohta Margo Puuram poolt, vestluse käigus jäeti x kõrvale. Kohtuvälise menetleja esindajad olid seisukohal, et 16.02.2015.a. vormistatud kiirmenetluse otsuse tegemisel tutvustati menetlusalusele isikule tema õiguseid ja kohustusi, andes talle need lugeda ning tutvustati need üle ka suuliselt, muuhulgas selgitati välja, et isik ei soovi kaitsja juuresolekut.

Tutvustati väljakutsumise ajendit ja materjale ning selgitati olukorda. Vestluse tulemusena jäi õhku mitu situatsiooni, sealhulgas x oma, kus oli kahtlus, et toimunud on kultuuriväärtusega leid ja sellest ei ole teatatud. Leidjal on kohustus teavitada Muinsuskaitseametit, et leiu kultuuriväärtust saaks hinnata, selline leid on leidmise hetkest ajutise kaitse all. x puhul M.Puuram selgitas kohtuvälisele menetlejale, et keegi leidis mündi. Leiust Muinsuskaitseametile ei teatatud. Kultuuriväärtusega leid on väga lai mõiste. On olemas juhend, et aidata otsingul, antud on juhised, mis annab suunised maastikul toimimiseks, selle kohta on kirjutatud ka lühike essee.

Rääkides keskaja ja uusaja perioodist, kui tegemist ei ole aardeleidudega ja nad ei ole kultuuri muus kontekstis ja seal ei ole leid olnud siis üksik münt künnikihis, siis sellisel juhul võib selle leiu eemaldada, aga sellest tuleb teavitada. Kui tegu on hiliste müntidega siis see teavitus peab olema ka igal juhul ka aruandes, see otsingukoht, aeg, leid. Seda selleks, et info jõuaks Muinsuskaitseametile. MuKS § 301 lg 3 kohustab esitama 31. jaanuariks aruande eelneva kalendriaasta otsingute kohta, MuKS § 301 lg 9 viitab kultuuriministri määrusele, kus on vorm esitatud.

M.Puuram oli esitanud x.a. aruande, kuid seal oli kajastatud ainult x otsing. Kaebuse esitajale selgitati kiirmenetluse ja üldmenetluse erinevust ja M.Puurami nõusolekul otsustati asi lahendada kiirmenetluse korras. M.Puuramile oli antud paber ja kirjutusvahend selgituste andmiseks, kuid ta ei soovinud kirjapandut üle anda, lepiti kokku selgituste võtmises Facebooki väljatrükkidele, milliste juurde andis ka M.Puuram oma allkirja. Nimetatud väljatrükid jäid seletusena kiirmenetluse otsuse juurde. Iseseisva tõendina ei ole Facebooki väljatrükk käsitletav, kuid sellel kajastub informatsioon ja selgitused selle kohta on iseseisev tõend, tegemist on menetlusaluse isiku ütluste ja selgitustega.

Kiirmenetluse otsuse aluseks on võetud fotod, kommentaarid, eelkõige vestlused ja seletus, mis väljatrüki peale sai ja asjaolu, et detsembris oli laekunud aruanne, milles ei olnud viidatud otsingule ega leiule ja väidetud oli, et väljas on käidud ainult ühel korral. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et leiust oleks igal juhul tulnud teatada, kuna M.Puuram oli ürituse korraldaja, detektori omanik ja sai leiu hiljem oma valdusesse, ta oli leiu teada saamise osaline. Kohtuvälise menetleja sõnul leiu kohas paikvaatlust ei ole teostatud, ei ole teada, et sellel rannal oleks varem muinsuskaitsealaseid esemeid leitud, sellekohast teavet ei ole esitatud.

Pärnu Maakohtu seisukoht

4-15-1334

20 (23)

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et Margo Puuram`i kaebus tuleb rahuldada ja tühistada Muinsuskaitseameti 16.02.2015.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas 5.1.-11/10 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning väärteomenetlus tuleb lõpetada.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

16.02.2015.a. kiirmenetluse otsuse kohaselt on Margo Puurami poolt toime pandud väärteod: x.x.x.x.a. otsivahendiga testimisel avastatud leidudest teatamata jätmise; x x.x.x leiust teatamata jätmise; x.x.x.a. x otsivahendi testimise käigus mündileiust teatamata jätmine.

30.03.2015.a. seisukohas Muinsuskaitseamet loobus 16.02.2015.a. kiirmenetluse otsuses x.x.x. x ja x.x.x x kultuuriväärtusega leiust teatamata jätmise süüdistusest MuKS § 46 väärteona. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt kultuuriväärtusega leiu kohta x ja x otsesed tõendid puuduvad ning kaudsed tõendid ei kujunda sellist uue kvaliteediga asjaolude kogumit (süsteemi), mis nende hindamisel kogumis võimaldab teha järeldusi selle kohta, et vaatamata Margo Puuaram`i vastuväidetele on x ja x aset leidnud kultuuriväärtusega leid, millest Margo Puuram on jätnud teatamata.

Kiirmenetlus on lubatud üksnes rikkumise selgete asjaolude korral. Kiirmenetluse otsuses kajastatud rikkumine x.x.x leiust ja x.x.x x leiust teatamata jätmises ei ole selged – puuduvad otsesed tõendid kultuuriväärtusega leiu kohta x.x.x x ja x.x.x x.

07.09.2015.a. kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja x ja x episoodide osas 30.03.2015.a. seisukohas toodud loobumise juurde (07.09.2015.a. kohtuistungi protokoll lk 2).

Riigikohus on 29.01.2008.a. otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-94-07 (p 8) asunud seisukohale, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja loobub menetlusalusele isikule ette heitmast talle süüks arvatud tegusid, tuleb väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada.

24.09.2014.a. lahendis nr 3-1-1-38-14 (p 6) ei ole Riigikohus näinud alust eelnimetatud seisukoha revideerimiseks.

Seega tuleb Margo Puuram`i suhtes väärteomenetlus x x.x.x.a. otsivahendiga testimisel avastatud leidudest teatamata jätmise ja x x.x.x leiust teatamata jätmise osas menetlust jätkamata VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Kohtuväline menetleja on oma 30.03.2015.a. seisukohas asunud ning 07.09.2015.a. kohtuistungil jäänud seisukohale, et x.x.x.a. x otsivahendi testimise käigus mündileiust teatamata jätmise osas on mündileiust teatamata jätmise koosseis täidetud kultuuriväärtusega leiust teadmise ning sellest teatamata jätmisega. Väärtegu on kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud MuKS § 46 alusel.

MuKS § 46 lg 1 kohaselt kultuuriväärtusega leiust mitteteatamise eest, samuti kultuuriväärtusega leiu või selle osa teadliku leiukohast eemaldamise, samuti kultuuriväärtusega leiu, selle osa või arheoloogilise kultuurkihi teadliku rikkumise

4-15-1334

21 (23) eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Kultuuriväärtusega leiust teatamise kohustus on sätestatud MuKS § 32, mille kohaselt Muinsuskaitseseaduse § 30 lg 1 nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või vallavõi linnavalitsusele.

Kiirmenetluse otsuses on Margo Puuramile ette heidetud tegu kvalifitseeritud kui „MuKS § 46 rikkumine“. MuKS § 46 aga reguleerib kultuuriväärtusega leiuga seotud nõuete rikkumise puhul kohaldatavat sanktsiooni. Kiirmenetluse otsuses on isikule karistuse määramise alusena välja toodud MuKS § 30, mis aga esimeses lõikes sisustab määratlust „kultuuriväärtusega leid“, teises lõikes reguleerib lg 1 määratlusele vastava asja omandiõigust ning leidja või valdaja kohustust lubada asja kultuuriväärtuse tuvastamist. MuKS § 30 lg 3 reguleerib, mis tingimustel on kinnisasja omanik kohustatud lubama oma omandist leitud MuKS § 30 lg 1 tähenduses eseme väljakaevamist ning ei ole käesolevas asjas Margo Puuram`ile ette heidetava teo hindamisel asjakohane.

Väärteo lühikirjelduse kohaselt on Margo Puuram`ile ette heidetav tegu „x.x.x x otsivahendi testimise käigus mündileiust teatamata jätmine“, mis on kvalifitseeritav MuKS § 32 sätestatud kohustuse – asja leidmisest viivitamatult teatamine – rikkumisena. Seega on kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsust vormistades andnud teole ebaõige õigusliku hinnangu.

Tutvunud menetlusosaliste kirjalike ning suuliste seisukohtadega kohus tuvastab, et kuigi kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses andnud Margo Puuram`ile ette heidetavat tegu kvalifitseerides sellele ebaõige õigusliku hinnangu, on menetlusosalised väärteo kohtuvälise ja kohtumenetluse ajal üheselt aru saanud isikule ette heidetava teo sisust.

16.02.2015.a. kiirmenetluse otsusele lisatud Facebooki väljavõtetest ühele on kaebuse esitaja omakäeliselt kirjutanud „Testpäev klientidega?? x. Otsivahendi katsetamisel kellegi leitud münt. Inimesi oli rohkem kui x. 30.03.2015.a. seisukoha osas käsitleb kohtuväline menetleja kultuuriväärtusega leiust mitteteatamist kui Margo Puuram`i poolt toime pandud väärtegu, millise toime panemise eest on isikut karistatud rahatrahviga. Oma 29.04.2015.a. vastuses on kaebaja esindaja punktis 2.3 välja toonud kaebaja seisukoha kohtuvälise menetleja 30.03.2015 seisukoha V osas käsitletu osas.

07.09.2015.a. kohtuistungil on kaebaja oma ütlustes selgitanud, kust tema hinnangul algab leiust teatamise kohustus (07.09.2015.a. kohtuistungi protokolli lk 3). Käsitledes x.x.x x leitud mündi leidmise asjaolusid selgitas kaebaja, et tema münti ei leidnud (07.09.2015.a. kohtuistungi protokolli lk 5, 7) ning täpsemalt “ma ei ole kohustatud teiste leidudest teid teavitama“ (07.09.2015.a. kohtuistungi protokolli lk 7). Kohtuvälise menetleja esindajad rääkisid kultuuriväärtusega leiu teatamise kohustusest ning et x episoodi puhul on nimetatud kohustus jäetud täitmata (07.09.2015.a. kohtuistungi protokoll lk 6-7).

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt iseenesest ei tingi väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (RK otsused asjades nr 3-1-1-5-15 p 10, 3-1-1-71-13 p 7 ja 3-1-1-75-03 p 7). Arvestades, et

4-15-1334

22 (23) menetlusosalised on menetluse kestel aru saanud, nagu eelpool välja on toodud, et isikule inkrimineeritavaks teoks on kultuuriväärtusega leiust mitteteatamine ja menetlusosalised on saanud esitada selle aspektiga seotud seisukohad, siis kohtumenetluses teo kvalifikatsiooni muutmine ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Analüüsides Margo Puuram`ile etteheidetavat tegu – x.x.x x otsivahendi testimise käigus mündileiust teatamata jätmine – MuKS § 32 valguses asub kohus seisukohale, et esinevad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ja seda järgnevatel põhjustel.

MuKS § 32 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või vallavõi linnavalitsusele.

Ekslik on Muinsuskaitseameti 30.03.2015.a. esitatud kirjalik seisukoht, mille kohaselt teatamata jätmise koosseis on täidetud „kultuuriväärtusega leiust teadmise ning sellest teatamata jätmisega (30.03.2015.a. Muinsuskaitseameti seisukoht, V osa).

MuKS § 32 sätestab selgelt, et „asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama.“ Seega peab koosseisu täitmiseks olema tuvastatud, et menetlusalune isik oli kultuuriväärtusega leiu leidja, kes seejärel jättis täitmata kohustuse leiust viivitamatult teatada.

Käesoleval juhul on kohtueelne menetleja kohtuistungil antud seletuste kohaselt kiirmenetluse otsuse vormistamise eelselt vestluses Margo Puuram`iga tuvastanud, et x toimus testimispäev, kus osales vähemalt x inimest ja seal keegi leidis mündi, münt oli Margo Puuram`i käes ja igal juhul Muinsuskaitseametit sellest leiust ei teavitatud. Margo Puuram on kogu menetluse kestel avaldanud, et x toimus mündi leid, kuid ta ei tea, kes selle leidis. Kohtul ei ole alust Margo Puuram`i ütlustes kahelda, kuna puuduvad muud tõendid selle kohta, mis kinnitaksid vastupidist. Lisaks ei ole Margo Puuram`i sellekohastes väidetes kahelnud ka kohtuväline menetleja ega pole leidnud alust ümber lükata menetlusaluse isiku ütlusi.

Kohus juhib tähelepanu, et kohtueelne menetleja, olles tuvastanud Margo Puuram`iga vesteldes, et x.x.x. x leiti münt ja, et leiuga seoses võis toimuda MuKS § 32 sätestatud teatamise kohustuse mittetäitmine, pidanuks kohtuväline menetleja algatama üldmenetluse, eesmärgiga teha kindlaks, kas tegemist oli kultuuriväärtusega leiuga MuKS § 30 lg 1 mõistes ning jaatava vastuse korral tulnuks tuvastada kultuuriväärtusega leiu leidja isik. Seejärel tulnuks tuvastada, kas nimetatud isik on rikkunud MuKS § 32 sätestatud kohustust, millisel juhul oleks alus menetluse käigus tuvastatud isikule määrata sanktsioon MuKS § 46 sätestatud piirides.

Kiirmenetluse otsuses märgitud väärteo lühikirjelduses ei ole toodud asjaolusid, mis viitaks, et kohtuväline menetleja oleks Margo Puuram`ile ette heitnud MuKS §

30 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumist. Samuti ei ole kohtule ei kirjalikult ega suuliselt esitatud seisukohti, mis toetaksid võimalikku järeldust, et kohtuvälise menetleja tegelik soov oli toime pandud väärtegu vaadelda MuKS § 30 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumisena.

Kohtu hinnangul x keskkonnas müüdud mündid ei tõenda iseenesest, et need oleksid vastuvaidlematult omandatud ebaseaduslikul teel, samuti ei ole suhtluskeskkonnas esitatud arvamused, seisukohad tõendiks väärteomenetluse

4-15-1334

23 (23) seadustiku tähenduses millega oleks võimalik tuvastada isiku vastutust. Väärteomaterjalidest ei nähtu, milliste uuritud tõendite pinnalt on jõutud järelduseni, et tegemist on kultuuriväärtusega leiuga mis annaks võimaluse ette heita väärteo toimepanemist.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud isikut, kes oli kultuuriväärtusega leiu leidja. Tuvastatud on, et Margo Puuram oli teadlik x.x.x x tehtud kultuuriväärtusega leiust. Kuna aga leiust viivitamatult teatamise kohustus on ainult leidjal, siis on käesoleval juhul MuKS § 32 sätestatud teatamise kohustuse täitmata jätmise kvalifikatsioon täitmata. Muinsuskaitseseaduses ei ole ette nähtud kultuuriväärtusega leiust teatamise kohustust kultuuriväärtusega leiu leidmisest teadjale, seega esineb VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud asjaolu ja asjas tuleb väärteomenetlus lõpetada.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-26-14 p 10 asunud seisukohale, et kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus tuvastab VTMS § 29 lg-s

1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, võib kohus jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2-9 loetletud küsimused käsitlemata. Kuna kohus on tuvastanud VTMS § 29 lg 1 p 1 asjaolu, siis kohus ei käsitle ülejäänud kaebuses välja toodud väiteid.

Kohus lõpetab menetluse x.x.x x episoodi osas, kuna Margo Puuram`i teos puuduvad väärteo tunnused ning johtuvalt sellest

kohus tühistab Muinsuskaitseameti 16.02.2015.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 5.1-11/10 täies ulatuses ja lõpetab asjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p1 alusel.

Kohtukulude lahendamine

Kaebuse esitaja on taotlenud lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamist. 07.09.2015.a. kohtuistungil esitas kaebaja kohtule arved kokku summas x € ja teostatud tööde kalkulatsiooni. Kalkulatsiooni kohaselt kulutas kaitsja õigusabi osutamisele aega kokku x tundi, tunnitasuga x €, millele lisandub käibemaks.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja ei vaielnud menetluskulude hüvitamise taotlusele vastu. Kohus on seisukohal, et töö ühiku hind, teostatud tööde kalkulatsioonis toodud toimingud, nagu ka nende tegemiseks kulunud aeg, on olnud vajalikud. Tööde maht, asja keerukus ja kaitsja poolt esitatud tasu taotlus on omavahel kooskõlas. Kohus peab oluliseks välja tuua, et teostatud tööde kalkulatsioonis on arvestatud kohtuistungi kestvuseks 30 minutit, tegelikkuses algas kohtuistung kell 09.58 ja lõppes kell 13.30 (sisaldab üks tund lõunavaheaega), seega kestis 07.09.2015.a. kohtuistung prognoositust tunduvalt kauem (2 tundi ja 30 minutit) ning selles osas ei ole kaebuse esitaja oma menetluskulude hüvitamise taotlust täiendanud.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 183 kohaselt hüvitab menetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Seega tuleb kaebuse esitaja menetluskulud summas x € välja mõista Eesti Vabariigilt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep Kohtunik