1-13-8451/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-8451 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. septembri 2015 määrus, millega B.H jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik B.H kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. septembri 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 11. septembri 2015 määrusega jäeti B.H vabastamata

talle Harju Maakohtu 1. novembri 2013 otsusega mõistetud liitkaristusest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 5. juulil 2016.

2. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta B.H ennetähtaegset vabastamist.

3. Viru Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused

vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid.

Kohus tõi välja, et B.H on kriminaalkorras karistatud 13 korral, ning ta kannab üheksandat reaalset vangistust. Kuritegude muster on jäänud stabiilseks – valdavalt paneb B.H toime varavastaseid kuritegusid. Esinenud on ka üksikuid vägivallajuhtumeid, mille soodusteguriks on joovastavate jookide tarvitamine. Kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude korduvus viitavad sellele, et B.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Ka Harju Maakohtu poolt antud võimalus kanda suurem osa karistusest vabaduses, ei andnud tulemust – B.H pani toime uued tahtlikud kuriteod.

Kohus tõi lisaks välja selle, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohutul puudus seetõttu veendumus, et isik, kes paneb toime õigusrikkumisi ka vangistuses olles, suudab täita talle pandud kohustused ja kontrollnõuded nõuetekohaselt.

Lisaks on B.H puhul väga suur uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. B.H puudub töökoht ning ka tema tööharjumus on väike. Kuivõrd ta on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis on majanduslike raskuste saabumisel oht uute

kuritegude toimepanemiseks olemas. Kohus nägi uute kuritegude toimepanemise ohtu ka

selles, et B.H on probleeme alkoholiga. Ta on varasemalt rikkunud alkoholi tarvitamisega seotud keeldu, ent ise ta selles probleemi ei näe. Samas võib kinnipeetav olla

alkoholijoobes agressiivne. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. MÄÄRUSKAEBUS

4. Kaitsja maakohtu määruses toodud seisukohtadega ei nõustunud ja esitas edasikaebuse. Kaebaja leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada ja vabastada B.H tingimisi ennetähtaegselt.

4.1 Kaitsja möönab, et B.H on olnud kuritegelik minevik. Samas aga tuleks KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid arvestada kogumis. Kaitsja leiab, et kohus ega prokurör ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabanemisel.

4.2 Kriminaalne minevik ei tohiks võtta kinnipeetavalt kategooriliselt ennetähtaegse

vabanemise võimalust ning õiguskuulekas käitumine ja eneseareng peaks võimaldama

näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Tegemist on perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu lahendis vabastamise vastu välja toodud argumendid ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Sellise riski

maandamiseks ongi vajalik vabastada B.H järelevalvega, mis aitaks tal sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga.

Vanglast kriminaalhooldusele vabanenud isikute retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam, kui karistuse lõpuni ärakandnutel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga B.H vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

5.1 Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajatega selles, et esineb ka

positiivseid asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda B.H ennetähtaegset vabastamist. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et B.H on läbinud resotsialiseeriva

programmi ning omandanud eesti keele tasemel A1, samuti läbinud tõstukijuhi kursuse.

Kinnipeetava käitumist vangistuses varjutavad aga kehtivad distsiplinaarkaristused – talle määratud kartserkaristused tööst keeldumise eest. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et

isiku puhul, kes ei suuda alluda kehtivatele normidele ka vangla tingimustes, puudub veendumus, et ta suudaks vabanedes kriminaalhoolduse alla täita talle pandud kohustused ja kontrollnõuded nõuetekohaselt.

5.3 Uue korduva kuriteo toimepanemist hinnatakse B.H puhul suureks

(prognoos uue kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul pärast vabanemist on 80% ja vägivaldse kuriteo toimepanemiseks 63%) Uue kuriteo riskiprotsenti arvestades ei ole Viru Vangla toetanud ennetähtaegset vabastamist.

5.4 Maakohus on analüüsinud ka B.H vabanemisjärgseid tingimusi ning esile toonud, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Ka tema töökogemus on vähene, mistõttu

esineb oht uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Lisaks esineb B.H sõltuvushäire, mis samuti suurendab uute vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist.

5.5 Väide, mille kohaselt vanglast kriminaalhooldusele vabanenud isikute retsidiivsus on madalam, kui neil, kes kannavad vangistuse lõpuni, on iseenesest õige. Ringkonnakohus leiab siiski, et kriminaalhooldust saab kohaldada vaid isikutele, kelle puhul kohtul on veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Nii on ka B.H-le antud võimalus kanda karistust vabaduses, ent ta on toime pannud uued kuriteod katseajal olles. Samuti on mõttetu määrata isikule lisakohustusena tööle asumise kohustust (mis aga konkreetse kinnipeetava puhul oleks obligatoorne), kui on näha, et juba vanglas olles, kus B.H-le on garanteeritud töökoht

majandustöödel, on ta kahel korral keeldunud töökohustuse täitmisest. Varasem

kriminaalhoolduse luhtumine ning isiku keeldumine tööst, teevad äärmiselt küsitavaks kriminaalhoolduse õnnestumise.

5.6 Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et maakohtu määrusest nähtub igakülgselt kohtu kaalutlusotsustuse kujunemine ning kaitsja etteheited lahendi ühekülgsusele on väärad.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu

11. septembri 2015. a määrus muutmata ning B.H kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau